Beebiblogi : Esimene arstivisiit rasedana ja miks käituvad arstid noorte rasedatega üleolevalt?

Käisin täna siis esimest korda arstil, lootusega, et võetakse kohe arvele ka. Tutkitki!

Jõudsin natukene liiga vara ja uks oli alles lukus. Ootasin mingi 15 minti kuni tuli mingi tšikk tõmbas ust hästi tugevasti ja astus sisse. Ma olin VIISTEIST minutit uksetaga jalad ristis oodanud ja mõttes neid kõiki sõimanud… Ja ma veel mõtlesin, et peaks seda nuppu vajutama mis ukse kõrval on ja neile meelde tuletama, et WHAT THE HELL?!
See oleks päris awkward olnud…

Kabinetti astudes olin väga närvis… Esimese asjana küsiti visiiditasu ja uuendati andmeid. Siis saadeti edasi günekoloogi/ämmaemanda juurde. Arst küsis, et mis mul mureks on? Ütlesin, et soovin rasedusega arvele võtta. Vastuseks sain üllatunud ”ahsoohi”. Küsis päevade kohta ja tsükli pikkust. Kui ütlesin, et tsükkel on ebaregulaarne, küsis, et kas ma üldse positiivse rasedustesti olen saanud? Ei tead, ma lähen niisama sinna ja väidan, et olen rase.
Siis käsutati jalad laiali puki otsa ja askeldati oma külmade riistadega (hihii, irnume pihku). Päris ebamugav ja kohati ka valus värk oli. Ja siis suruti näpud sisse ja songiti nagu mullamuti urus :| Ja ega seegi mingi eriline lillepidu ei olnud.
Katsus kõhtu ja samal ajal urgitses. Mulle midagi ei öelnud, et kas tundis midagi ka või ei.
Kaaluti mingi iigelvana kaalu peal (selline kus pead ise raskusi reguleerima!) ja öeldi, et nüüd pean iga kord arstile tulles seda ise tegema. Halleluuja. Ma pigem ostan endale koju kaalu lõpuks.
Esitati sada üks küsimust ja lauapealne laoti igasuguseid lehti täis. ”Selle lehega lähed sinna ja lased seda teha, sellega sinna ja teed seda…”. Kõik rasedad teavad millest ma räägin. Miljon vereproovi ja muud imeasja.
Ja kui õde küsis, et kas uh’i saatekiri ka siis arst ütles, et ”vara veel.” Nagu mis mõttes? Ma olen 5+3 (arstide keeles 6 nädalat) juba ja näha peaks olema ju. Tema saadab mind alles hcg’d tegema, et rasedust ”tuvastada”. Jaa ma valetasin, tegelikult ei saanud veel positiivset testi! :D
Ma lootsin, et saan ikka uh’ist natuke südamerahu, või ma ei tea…
Kogu see asi tundub lihtsalt jabur ja ei olnud üldse see mida ma ootasin. Kõige rohkem häiris, et ei seletatud mida nad teevad või mis värk üldse on…
Siis suruti mulle lehed näppu ja visati uksest välja. Näeme 26’ndal!
Ühesõnaga, ei jäänud eriti hea esmamulje. Järjekordselt. Umbes, et oled noor ja rase siis oled kuidagi vähem inimene ja neil on õigus sinusse suhtuda üleolevalt. Vähemalt nii on mulle mulje jäänud oma kogemuste põhjal.
Vähemalt ei küsitud seekord mitukümmend korda kas ma tahan lapse alles jätta või … Ja ma ei tee isegi nalja. Esimese visiidi ajal küsis vähemalt 10 korda seda. Ma ei saa aru miks. Reaalselt annab sellist asja paarikümne minuti jooksul ära unustada või? Kui helistasin, et vereproovide vastused teada saada siis küsis ka veel paar korda. Nagu…what?
Aga noh, eks järgmine kord näeb mis suhtumine siis on. Võib-olla oli tal lihtsalt halb päev või midagi. Ma saan ju iga kell arsti vahetada? Ja tegelikult ei olnud ju asi ka kõigehullem… Ootused olid kuidagi kõrgemad ikkagi. Lootsin väga ultrahelisse saada…

Läksin siis laborisse ja õnneks oli see naine seal väga mõistlik. Ma absoluutselt vihkan (!) vere võtmist. Aga noh, ma suur tüdruk juba, peaks nagu hakkama saama onju. :D
Muidugi oli mul vaja topsi kusta (Jeiii, another pregnancy pleasure!) aga kuna ma olin just 20 minutit tagasi jalad ristis kuskil uksetaga lolli mänginud ja siis padavai vetsu jooksunu, ei saanud ma sinna topsi põhja eriti midagi. Loodan, et nad siiski saavad hakkama.
Kuna ma olin hommikul näksinud, et bussisõidu ajal paha ei hakkaks siis naistearst ei tahtnud, et ma veresuhkru täna ära laseks teha ja tuleks mingil teisel päeval uuesti. Aga see laboritädi ütles, et pole hullu midagi ja võtame kohe ära. Väga tore, ma ei olekski tahtnud mingi vereproovi pärast uuesti linna sõita ja kui ma enne bussisõitu süüa/juua ei tohi siis on kaks varienti a) ma lihtsalt ropsin kõik kohad täis või b) istun terve tee bussis, nägu roheline ees ja mõtlen, et kohe-kohe-kohe…

Igatahes jamh, neljapäeval saan vastused ja 26’ndal lähen tagasi. Loodetavasti saan siis positiivsema kogemuse osaliseks ja võetakse arvele ka ehk lõpuks! Sellepärast olen ka võib-olla natuke löödud… 26’ndaks olen ma juba 8+ midagi rase ja saab ehk uh’is südamelööke kuulda või nähagi…

Comments

comments

34 thoughts on “Beebiblogi : Esimene arstivisiit rasedana ja miks käituvad arstid noorte rasedatega üleolevalt?

  1. Uh tehakse tavaliselt vaid erakliinikutes vist. Käisin ka ca 5 nädalase täpiga arstil, aga läksin kohe erakasse ja seletasin, et on enne peetumine olnud ja kardan. Kohe visati letti, tehti UH ja anti pilt ka, kus oli täpike “millest tõenäoliselt areneb laps”. Tõepoolest praegu peale selle vaevumärgatava täpi seal vaadata pole ja südant nagunii ei kuule/ole. Ära põe :).

    Teinekord kindlasti toonita arstile, et Sul katkemine olnud ja kardad jne, muutuvad tavalisel mõistvamaks.
    Samas, kui Sa Tallinna lähedal elad, siis soovitan minna Seksuaal tervise kliinikusse näiteks. Kuni 25nda eluaastani on seal kõik tasuta ja arstid meeldivad ja teevad kohe UH ka ära.

    Eestis võetakse arvele alates 8ndast nädalast, nii et selle pärast ära ka pead vaeva ;)

    • Mis erakliinikutes? Eelmine kord tehti mulle küll uh ja kõik oli tasuta.
      Süda on aga seda ei kuule. Aga näha vist saab? Või ma ei tea, youtubest olen vaadanud mõnda videot kus rõõmustatakse 5-6 nädalase rasedusega, et südamelöögid…
      Nad teadsid seal, et mul oli peetumine/katkemine.
      Ja seda ma ei teadnudki, et alates 8.nädalast. Pole enne kuulnudki midagi sellist. Ma sain ikka aru, et võetakse kohe kui rasedus on ”tuvastatud”.

    • Minule tavahaiglas ka UH igatahes ei tehtud. Eks see olene arstist ka, see suhtumine.
      Aga jah, arvele enne minu teada ei võeta. Siis vähemalt ei võetud, kui ma rase olin.

    • Ma mäletan ka, et arvele mind pole kummagi rasedusega esimesel arstivisiidil võetud. Aga, Sulle, natuke kannatust. ;)

  2. Mina käisin ITK-s ja tehti raseduse tuvastamine UH-ga, mitte vereprooviga. UH hetkeks oli rasedust 7+1 ja ekraanil oli näha tuksuvat südant. Arvele võeti mind esimesel arstivisiidil juba, ehk siis 6+6. Eks see suuresti oleneb ilmselt ämmaemandast ka. Mulle öeldi muidu, et hakatakse arvele võtma alates 7mendast nädalast, sest alguses palju katkemisi/peetumisi. Kui sulle hetkel ultraheli ei tehtud ja tehakse vereproov siis võimalik on, et saad esimese ultraheli alles 12ndal nädalal. Reaalselt kava järgi ongi ette nähtud neid vaid kaks. Kuklavoldi uuring 12n ja Looteanatoomia 20n.

    • Mida vähem ultrahelisid, seda parem on beebile :)
      Nii kaua kuni sul on hommikune iiveldus tugev, ei näe ma põhjust küll muretsemiseks. Mind ka arst sellega rahustas maha, et kui iiveldab, see tähendab loode elab ja kasvab :)

    • Ma näiteks ei iiveldanud kordagi. Poleks kõht kasvanud, poleks arugi saanud, et rase. Seega see iiveldus ka ikka individuaalne ;)

    • Ma “lohutan” Sind veel sellise asjaga, et tundsin lapse liigutusi hästi hilja, nägin liigutusi hästi hilja, sünnitasin 2nädalat pealebtähtaega jne, ja kõik sellepärast, et mul on emakas tagaseinas. Tavaliselt on see naistel eeaseinas. Ja kõik selle 9 kuud muretsesin ja kartsin, sest mingeid raseduse tunnuseid polnud ja liigutused olid harvemad ja mitte väga jubedad nagu vahel on kirjeldatud. Seega seinast seina neid rasedusi :).
      Mõtle vaid ilusaid mõtteid ja küll kõik hästi läheb :). Kui süda aga tõesti ei kannata, soovitan seal Seksuaal tervise kliinikus ära käia. Nagu ma mainisin siis kõik on tasuta ja teevad kohe UH ka :)

    • Nojah, täpselt sama siin. Mul pole üldse tunnuseid, võib-olla, et kõht vist kasvab :D. Alguses mingi 6.nädalal hommikuti paar tundi kergelt iiveldas nii mingi nädal. Minu peamiseks märgiks on vahel tuntavad pingevalud emaka piirkonnas. Ma pakun, et kasvamisest. :D

    • Ma olen täna juba 5+4 ja tunnused pigem kaovad ära kui tekivad. Appi ma lähen nüüd küll hulluks kui midagi varsti juurde ei teki. 20 päeva oodata on hullumeelne. Õõõõgh. Enne ei olnud ma üldse nii närvis ja olin jumala chill, oli tunne, et kõik on korras aga nüüd on küll karvad püsti ja selline tunne, et tahaks kuhugi poole jooksu panna.

  3. Erakliinikus tehakse jah koheselt uh ja mind kontrolliti ning uuriti ikka põhjalikult, samuti selgitas arst kõike. Eks hea raha eest peabki head teenust saama. Aga arvele võtmisega ei kiirustatud seal ka – milleks. Ei ole ju vahet kui see protseduur toimub ka mõni nädal hiljem?

  4. Mind võeti teisel visiidil ametlikult arvele (11. nädalal) UH tehti esimesel visiidil (6.nädal). Ma käisin Nõmmel. Lasin UH ja analüüsid teha ka Loote Ultrahelikliinikus, mis maksis küll kena kopika, aga oli seda igati väärt (sain isegi lapse soo väga varakult teada). Isegi hiljem, kui oli vaja teha väline pööramine, siis käisin enne Šoisi juures ära, et poleks mingeid vastunäidustusi sellele protseduurile, mida haigla UH ei suutnud näidata. Iga kord olen LU erakliiniku teeninduse ja suhtumisega väga rahule jäänud.

    • Ma sain ka lapse söö 12ndal nädalal teada ja seda ITK-s. Sattus lihtsalt hea arst UH-d tegema :)

      Üldiselt osad ei taha jah enne 12ndat nädalat arvele võtta aga tallinnas kui tahad saada tallinna linna sünnitoetust, peab olema arvele võetud siiski enne 12ndat nädalat..

    • Ptüi, SOO ikka, mitte söö. See on see beebi süles kirjutamine.

    • Ses suhtes, et arvelevõtmise kuupäevaks pandi varasem aeg aga lihtsalt teine visiit juhtus olema juba 12.ndal nädalal. Ma ei lasknud enam Pelgus kuklavoldi UH-d teha, sest olin juba eelnevalt LU-s teinud OSCAR testi, mis on ikka kordades täpsem kui double test. 20.nda looteanatoomia tegin Pelgus ja 38.ndal nädalal tehti mulle pea üle päeva UH (asendi määramine, komplikatsioonide tekkevõimaluse uurimine ja pööramine). Nagu ma aru sain, siis Pelgus oleks nad mulle lapse soo öelnud alles 20.ndal nädalal.

  5. Minul tuvastati ka ultraheliga, nädalaid oli siis mingi 6+6 äkki. Rasedusega arvele võeti 9+midagi, aga tegelikult ei tahtnud arst seda üldse teha, tahtis oodata ohtliku perioodi möödumist ja siis alles arvele võtta, et hiljem ei peaks nö tühistama.

    • Mis see ”ohtlik periood” temaarvates oli siis huvitav? Peale 12.nädalat? See ka nagu imelik ju.

    • 12. nädala paiku jah, täiesti normaalne aeg arvele võtmiseks mu arvates, ega see midagi muuda :)

  6. Ma vist käisin alguses 3 erineva arsti juures enne kui otsustasin millise juurde arvele jääda, sest mindki ei võetud esimesel visiidil ju kohe arvele.
    1. korral käisin väga vara (~4.nädalal), kuna mul oli mure, aga siis ei tuvastatud rasedust. Pealegi see esimene arst jättis halva esmamulje ja ma ei tahtnud enam tema juurde minna, kuigi ta pani mulle uue aja, et arvele võtta, aga ma tühistasin hiljem selle.
    2.korral läksin eraarsti juurde(6.nädalal), kuna sain kähku sinna ja olen eelnevalt tolle arsti juures kunagi ammu käinud, kui ta veel riiklikus haiglas töötas. Väga tore oli see arst. Tegi raseduse kindlaks ja sain pildi, aga arvele veel ei võtnud. Jumal tänatud, et ma sain sinna nii ruttu, sest eelneval päeval nägin õrna roosakat voolust wc-s käies ja olin paanikas. Ja muidugi võtame arvesse, et kuskil ~5.nädalal une pealt hakkas mul päevadelaadne kõhuvalu, mis muutus üha hullemaks ja ma pole ealeski nii suurt valu tundud, et ma ei suutnud voodistki püsti tullaa. Mind päästsid 2 no-spad ja kiirabis ei tehtud mulle midagi, kuna valu oli ju suhteliselt taandunud.
    3. arsti juures võtsin end arvele, kuna vajasin arsti, kes võtaks iga päev vastu, mitte paar korda kuus ja kelle saan telefoni teel ka kätte. Õigemini on ta mul ämmaemand. Temaga koos peaks arst ka kabinetis vastu võtma, aga kordagi pole ma äe-d koos arstiga näinud seal. Kuskil 8.nädalal esimesel visiidil tegi äe mulle paberid ja võttis arvele. Ta tundus tore ja rääkis põhjalikult kõike. See on esimese korra kohta, nüüd visiitide ajal räägib ka ikka ja põhjendab, aga enamasti pean lisa küsima. Ja pean ka lõpuks selle vanaaegse kaaluga kaaluma ja ma ei oska :D Alguses kaalusime elektroonilisega, aga ta ütles, et hakkame nüüd korralikuks.

    AGA mis mulle esmakordse rasedana halva mulje jättis, oli mu esimene ultraheli kõhult (~12.nädalal). Arst teostas seda ja äe oli ka kabinetis. Alguses arst kommenteeris igasugu asju sealt siis äe-le ja mulle ei seletatud midagi, mida üks või teine number tähendab. Ma isegi mõtlesin, et mulle ei näidata ekraanil toimuvat, aga lõpuks ikkagi sain näha teda. Ja mis siis ütles, et näe, siin jalad ja siin käed ja aktiivselt liigutab. Okei, ma sain aru isegi, et jalad ja käed :D Aga äkki räägiks muid huvitavaid asju ka, millest ma enne aru ei saanud. Lõpetuseks öeldi vaid, et kõik korras, aidaa. Kõige tipuks veel, et pilti ei saa, kuna seal haiglas pole enam printerit, aga oma fotokaga võib teha monitori pealt :D. Igatahes jah, ma ei tea, ma olin pettunud. Ma oleks tahtnud rohkem seletusi saada või nii.

    Nüüd lähen reedel jälle uh-sse ja pommitan ise küsimustega ilmselt :D

  7. Mina läksin sügisel oma katkenud rasedusega esimest korda vist 4+ (või oli väga 5+ esimestel päevadel, ma täpselt ei saanud aru nendest päevade lugemisest siis) Pelgusse. Saadeti mind kohe äe juurde, kes siis pani kirja need igasugu isiklikud andmed minu ja kaaslase kohta. Ei andnud ta mulle ühtegi analüüsi saatekirja ega midagi. Ma ise veel pärast imestasin, aga mis see esmarase ikka oma teadmatusega nõuda oskab.. Sain küll nädal aega hilisemaks esmase uh aja, et ilmselt siis rasedust tuvastada. Aga kahjuks hakkas ennem määrima ja katkes ise ära. Selle nädala jooksul ma veel jõudsin käia emos, valvearstil ja ühel kolmandal arstil. Väga stressirohke..
    Praeguse rasedusega (üritasime kohe uuesti), ei hakanud oma pead ennem 8ndat nädalat vaevamagi. Õnneks olid jõulud ja aastavahetus vahele, et leevendada ajalises mõttes seda ootust. Märgid olid koguaeg olemas, et kõik on okei. Väsimus, tühja kõhuga kerge iiveldus, natukene jonnituju ja teatud maitse-eelistus toidu suhtes jne jne. Igast asjast natukene. Lisaks kadus mu keha ainuke ilus osa ära – taljejoon :D (ja mees muidugi mingi aja pärast rõõmustas, et “oo kuule, on tõesti tissid suuremaks kasvanud”).. anyways, esimesele visiidile saadeti mind seekord üldse Mustamäele, ühe vanema ja vene nimega arsti juurde. Mul oli tänu eelmistele arstivisiitidele mõru maik suus ja eelarvamus suur, aga sain väga väga meeldiva kohtlemise osaliseks. Esimene kord tehti niiöelda manuaalne läbivaatus, sain paberid kõiksugu analüüsidele ning aja uh’sse (jälle nädal hiljem). Arsti käest veel küsisin, et kuidas esmasel katsumisel ja uurimisel tundus, et kas kõik on okei? Arst vastas, et paistab küll, et kõik vastab normidele. Nädalajärgne uh seda ka kinnitas. Ainult uh arst oli venelanna, ning rääkis õega vene keeles. ma peas kirusin omaette, aga õnneks sain numbritest aru. Korraks ehmatasin ka, sest kõigepealt kui arst hakkas õele nädalaid ette lugema.. 7+.. pikkused ja laiused.. siis peatus, ütles .. OOTA. vabandust.. ma ajasin sassi… Siis mul jättis küll süda löögi vahele. Aga õnneks ta mõõtis valesti ning nädalaid oli hoopis 8+. Uh pildi peal veel kõrval kirjas, et +- üks nädal. Näitas pea ja pee suunad mulle kätte, tuksuvat südant ka, pistis pildi pihku ja läinud ma sealt olingi. Peale seda käisin veel ühe visiidi arstil, kes siis andis analüüside tulemused teada ja määras KV aja ja ämmaemandaga kohtumise Pelgusse. Ja soovis head teed ja et ma tubli oleks. Vot :) Tundub nii armas, et kui ma tagasi mõtlen, siis tuleb pisar silma.. aga ilmselt on asi hormoonides.. KV ootab ees ülehomme, seega siiani on pabin sees. Aga usun et kõik on seekord hästi. Kuigi 10ndast nädalast kadusid ära igasugused tunnused, siis teatud märgid on alles, mis näitavad, et kõik on okei. Loodetavasti.. :)

    • Vaat, see valu oli minu peamine raseduse märk alguses. Üks arst ütles, et ilmselt kollakeha valutas.

    • Vaat, see valu oli minu peamine raseduse märk alguses. Üks arst ütles, et ilmselt kollakeha valutas. Ja kui ma helistasin ühte kliinikusse, siis öeldi ka, et see on normaalne alguses. Ja nii saigi sellest normaalne osa mu elust.:D

    • Teatud hetke ja teatud piirini ongi normaalne aga arstide arvamused on erinevad. Kui homme testide vastuste pärast helistan siis küsin üle,et mida tema arvab.

  8. Ega rasedus mingi haigus pole, et su n.ö tunnused ära kaovad. Minul ntks pm polnudki mingeid tunnuseid, peale päevade ära jäämisi. Ja pealegi sul rasedust siiski vähe veel.. Chill, see et sa niimoodi pabistad ja närveerid ei tee sul asja paremaks. Mul terve rasedus on läinud peaaegu et probleemidevabalt ning n.ö ilma tunnusteta. Praegu olen 28+6 n rase ja ainukesed tunnused on see, et mu laps liigutab aktiivselt koguaeg ja seljavalu.

  9. Mina soovitaksin sul arsti vahetada. Mina käin näiteks dr parve naistearstide juures merimetsas ja seal on neil väga tore suhtumine. Ma kirjutasin oma arstile meilile, et sain positiivse rasedustesti, ta võttis mind kohe vahele ja kutsus näitama. Seal ultraheliaparaat ka olemas ning kohe vaatas üle ka ja seletas ilusti kõrvale, et näed see siin on lootekott jne, pildi sain ka kaasa :) Ja muide rasedad ei pea visiiditasu maksma, seda öeldi mulle ka kohe :P Neil seal oma ämmakas ka olemas, kes on lihtsalt super inimene. Ütles, et kui mingi mure on, siis saab alati ultraheliga järgi vaadata, kui soovi on ja hiljem raseduse lõpupoole saavad sealsamas ktg-d ka teha. Soojalt soovitan sinna helistada. http://www.parve.ee/Dr_Parve_naistearstid/Avalehele.html

Vasta meya-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.