Ma ei suuda seda lihtsalt uskuda. Is this really happening? :D
Kui sa oled väga nõrganärviline ja hakkad iga väiksemagi kirjelduse peale kahte lehte roopima ei soovita ma sul edasi lugeda. Või siis kui sind lihtsalt ei huvita beebid, rasedus ja muu titendusega seonduv möll.
Ütlen siis veel niipaljut, et kirjutasin seda eile, seega on aeg ühe päevavõrra nihkes.
Targa äpi järgi olen ma siis selle kirjutamise hetkel 4+2. Ühe teise äpi järgi olen 3+3. Ma ei saa hetkel veel mitte sittagi aru. Ov oli 15-18 Jaanuar (selle minu päevade äpi järgi. Aga mu päevade majandus on koguaeg nii sassis, et seda ei saa üldse väga tõsiselt võtta.) aga ise märkisin ma ov’i ajaks 12’nda, sest siis oli suur tükk tarretist mul püksis, mis omakorda on mul üks ov’i sümptomeid. :D
Seega täitus eile(?) ov’ist täpselt 2 nädalat. Ja 12’ndast saadik oleme me ka nn ”proovinud”. NO MA EI VALETANUD KELLELEGI JU! Kui keegi küsis kas ma olen rase ja ma vastasin ei, siis ma ei valetanud ju, sest ma ei olnudki veel rase, teoreetiliselt.
Oh issand kuidas ma seesmiselt surin, et ma ei saanud teile kõigile kirjutada mis toimub! Aga nüüd elan ma end siin tühjaks ja saan kõigest rääkida!
Paljud ei tunne pesastumise ajal midagi aga mul polnud testi vaja tehagi. Ma lihtsalt teadsin. Kuigi see ei tähenda, et midagi mulle veel kohale oleks jõudnud! Ma ei suuda seda lihtsalt uskuda! Appiii! Minust saab emme.
Üks suurimaid tundemärke mille järgi aru sain oli valu paremas munajuhas. See oli ka eelmisel korral ja ma veel paanitsesin, et äkki on emakaväline rasedus vms. Ja üldse igasugused väiksemad valukesed seal lady parts’is olid igapäevased. Kuigi need võivad ju viidata ka algavatele päevadele. Aga mitte mitu nädalat enne ju?
Ja olen tähendanud ka seda, et kui järsku liigutan (naerma hakkan, köhatan, aevastan) siis lööb valu munasarjadesse, see oli eelmisel korral ka.
Ja siis olid need KOHUTAVAD kõrvetised mul kurgus kinni, tegid jaanituld seal mõnuga. Kõrvetised olid umbes nädala mu ”parimad” sõbrad.
Ja siis ma olen nagu … Zombi? Unekott? Poolsurnud? Ma ei tea. Unemati on mind oma liivaga üle puistanud, õigemini on ta mind sellesse lausa matnud. Ma ei suuda üle 9-10 tunni järjest üleval olla. Varem ei olnud probleemi üleval olla kasvõi 24 tundi järjest. Eile ärkasin mingi 9 hommikul ja õhtul poole seitsmeks olin ma juba nii out’is, et silmad lihtsalt vajusid kinni, kuigi ma ei teinud terve päeva mitte kui midagi. Mõtlesin, et teen väikse pooletunnise uinaku ja seitsme ajal lähen käin tiiru õues Koeraga, ning siis hakkas ”Sajandi armastust” vaatama. Arvata on, et ma ärkasin ehmatusega pool kaheksa oma seebika alarmi peale ja ei jõudnud mitte kuhugi. Vähe sellest… Ma magasin vähemalt pool saadet maha ka veel, sest lihtsalt ei jõudnud olla. Halleluuja.
Lõhna värk on ka veits kahtlane. Paar lõhna on vastu hakanud ja selline tunne, et seest hakkab keerama.
Norin meest ka koguaeg, et ära tee ma hakkan oksele. Ükskõik mille peale :D
Tissid on ka natuke hellad. Ise niiväga katsudes aru ei saa aga kui mees näppima hakkab siis hakkan kohe vigisema, et ta ettevaatlikum oleks.
Seekord pean rahulikult võtma ja mitte stressama või vihastama. Eile juba sain tunda, et kõht hakkab rohkem valutama kui stressis olen…
Eelmine kord pookisin ma ka endale sada sümptomit külge aga kõik oli tegelikult rohkem peas kinni vist ja ala ”mul peab ju nii olema, sest ma olen rase!” aga seekord ma juba tunnen kuidas ma hakkan wc potti kallistama ja mitte vähe. Oeh, seda rõõmu :D
No, Mina näiteks jäin esimest korda rasedaks 3 päeva peale päevi. selles olen sada prossa kindel. Muul ajal see polnud lihtsalt võimalik. Sest, me teame kõik, et õhust ja armastusest siiski rasedaks ei jää. :D Teise raseduse kohta selle koha pealt õelda ei oska. Ei mäleta. :)
Räägi nüüd, millal arstile? :D
Nii põnev. Nagu oleks ise rase :D
Arstiaega ei tahaks enne 8 nädalat panna, sest siis on juba südamelööke kuulda ja ei hakata hirmutama igast asjadega.
No, siis ootame veel :D
Ega muud üle ja ei jää :D
Nojah noh. :D
Ma tundsin ka pesastumise ära :P Ja testi tehes ma lausa palvetasin, et tuleks teine triip :D Edaspidi olen kogu aeg muretsenud, et kõik ikka korras oleks. Uh tulekul lähen veel eriti närvi, et äkki…Aga noh, üritan mitte mõelda millelegi :P
Ma tahan dopplerit, siis saan igal hetkel ise kontrollida…
Cool, et sa ei lange sellesse ei-räägi-enne-kolme-kuud kategooriasse… Mul endal oleks küll kiusatus, sest ma selline paranoiline friik olen. :P
Igatahes on minu arust just hea lugeda ja näha neid asju nö ausalt kohe algusest. Siis on kunagi endal võibolla kergem. :D
Iga omakasu peal väljas näed!
No kui ma päris oma nimega blogiks siis vast ka ei räägiks kohe aga blogimaailmas olen ma siiski suht tundmatu ja keegi väga ei tea kes ma olen, seega pohlad. :D Ja tahan ju ikka kunagi tagasi vaadata, et mis esimestel kuudel arvasin ja kuidas end tundsin…
Dopplerit ma Sulle ei soovitaks. Oled natuke (ära pahanda) närviline persoon sellise asja omamiseks. Sellega polegi nii väga lihtne neid südamelööke leida ja paanika on kerge tekkima.
Liigutused tulevad ju õige pea ja siis on sul piisavalt mille peale rõõmustada ja mille peale paanikakontorit avada samuti ;)
Ma tean ja et see paanika tekitaja.
Mina tundsin ka selle kohe ära kui olin rasedaks jäänud nn pesastumise, vähemalt esimese lapsega. Teisega tajusin siis alles muutusi siis kui testi olin teinud, arvasin, et need tulid stressist. Aga kahe triibu nägemist lõi kohe pilt selgeks…