Blogijad ongi umbes lohhid keda võibki valimatult kottida

Räägin teile nüüd ühe õpetliku loo, mis minuga hiljuti juhtus.

Aprillis võttis minuga ühendust üks koduleht/firma ja soovis alustada koostööd. Et nemad alles värskelt alustavad ja otsivad hea jutuga blogijaid, kes hakkaks tooteid testima ja neist siis kirjutama. Alguses jääks postituste eest tasuks need asjad ja hiljem asjad+raha. Olin muidugi nõus ja väga elevil, et lõpuks on mind ka märgatud, kui arvestatavat blogijat. Jutt oli muidugi jube hea ja lausa nii hea, et pani mind isegi asja tõsiduses kahtlema. Öeldakse ju, et kui miski kõlab liiga hästi, et tõsi olla, siis tavaliselt see tõsi polegi.

Kõige esimese asjana pidin oma blogi fb fännilehele üles riputama nende auhinnaloosi reklaami ja selle esimeseks postituseks kinnitama. Kuna ma ma telefonis sellega hakkama ei saanud, siis nõnda tollele mehele meili teel ütlesingi. Ta vastas mulle öösel kell pool üks, et helistab mulle hommikul ja küll koos hakkama saame! :D Õnneks sain mehe arvutis reklaami ikkagi ise paigaldatud. Tasuna lubas ta mulle selle eest siis peatselt saabuma hakkavaid testitavad tooted. Minu puhul oli juttu ehitusmaterjalidest või siis kodukaupadest, mida mul parasjagu vaja peaks minema. Ala, et on uut potti vaja, siis nemad saadavad ja mina pärast kirjutan sellest väikese nupukese. Asjade väärtus pidi olema minimaalselt 100 eurot (näidake mulle sotist potti!). Ja kuna oli juttu ka sellest, et mul endal hetkel blogimiseks arvutit ei ole, määris ta mulle mett mokale lubades mulle võib-olla sebida uue läpaka. Kõik, v.a reklaami üles saamisega seonduv, toimus telefoni teel, seega pole mul tema juttu ja lubadusi mitte millegagi tõestada. Reklaam sai mul üles 12.aprill.

13.aprill kirjutasin, et millal siis seda koostöö algust täpsemalt oodata oleks, tahaks mingeid kindlamaid kuupäevi või midagi, sest hetkel teen ma neile ju tasuta reklaami.
Vahepeal olid mingid pühad, seega andsin talle vastamiseks veidi aega. Aga vastust ma ei saanudki.

17.aprill kirjutasin uuesti, et pühad on läbi, kuna asjad liikuma hakkavad? Kui ei vasta, siis homme tõmban reklaami maha.

Selle peale sain vist kõne, sest meilis ma mingit vastust ei näe, aga ometigi on minu järgmine kiri talle mingi huinamuina vabandav ja selgitav, nagu mina oleksin süüdi, et ta ainult siis vastab, kui asi reklaami puudutab. Ju ta siis suutis mind jälle telefoni teel mannavahuks rääkida ja oma lubadustega pea segi ajada. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis rääkisime sellest, et meil on mehega plaanis varsti Lätti ehitusmaterjale ostma minna. Tema ütles midagi sellist, et ärge veel minge, äkki ikka kannatate paar nädalat, siis on selge, et mida ma nende kaudu saaksin ja mida ise ostma peame. Ütles, et saatku ma talle nimekiri neist asjadest, mida mul ehituse jaoks vaja on, et siis ta saab vaadata mida tema pakkuda saab. Eks ma siis saatsin ka. Mis mõttega, seda ma ainult ei tea…

Oeh, miks ma selline eit ometi olen… Kuna see oli mu esimene selline… suurem koostöö, siis ei tahtnud ma nagu väga pinnida ka ja neid metsa saata, sest äkki ikka…

Sellele viimasele kirjale ta ka ei vastanud muidugi.

26.aprill kirjutasin talle JÄLLE. Küsisin jälle, et kaugel asjad nüüdseks on ja ma tõesti tahaks mingeid kindlamaid kuupäevi või asju näha, sest tahaks Lätis ära käia ja esimesel võimalusel remondiga algust teha.

Vastas, et neil on selle nädala jooksul suur nõupidamine ja järgmisel nädalal hakkab ta aktiivselt klientidega suhtlema ja siis oskab öelda mis ja kuidas.

10. mai kirjutasin, et kuidas nüüd siis olukord on, kas uudiseid ikka veel pole?

11.mai küsisin, et kaua ma seda kruiisi reklaami veel üleval hoian, asjad ei liigu ju üldse. Kuu aega juba möödas ja mitte midagi ei toimu.

11.mai vastas, et asjad liiguvad väga kiires tempos, tegemist on väga palju olnud, vabandas, et on mind unarusse jätnud, ning tahtis, et ma seda reklaami ikka üleval hoiaksin nii kaua kuni see loos neil läbi saab (1.juuni). Ütles, et oli liiga optimistlik koostööpartnerite leidmisel ja läheb veel aega. Hetkel tegelevat nad kodulehekülje ehitamisega ja pole aega olnud müügiga tegeleda, aga annab kindlasti teada kui saab koostööpartneri, kellest mul ka kasu olla võiks.

Kuna sain vastuseks järjekordselt ainult mingit häma, suundusin nende kodulehele, et leida veel mõni blogija, kes nendega koostööd teeb ja temalt uurida kuidas temal asjad lähevad. Ja oppaaaa, mis ma kodulehte avades nägin! Nad olid väga usinalt minu postitusi kopeerinud. Ikka kogu täiega, pildid ja kõik! Isegi pealkirju ei olnud nad vaevunud ära muutma või kirjavigu parandama. Ma olin ikka väga üllatunud sellisest asjast, sest minult polnud (ega ole siiani!) keegi luba küsinud sellise asja jaoks. Oleks siis mingid viitedki mulle või mu blogile, aga ei. Kas see pole mitte autoriõiguste rikkumine, ah?

Samal päeval kirjutasin sellele teisele blogijale, kes nendega koostööd teeb ja uurisin mis värk temal on. Tema oli veel positiivselt meelestatud ja üritas ikka neile vabandusi leida – uus firma, läheb aega, ootame veel. Aga põhimõtteliselt oli temal sama värk – võtavad postitusi, tasu ei ole, kirjadele väga ei vastata ja kui vastataksegi, on seal vaid mingi umbes häma.

Kirjutasin ka sellele oma kontaktile, et miks on juba praegu minu postitused nende lehel ja isegi viiteid pole? Mina teadsin, et nad hakkavad postitusi siis võtma, kui nad on mulle testimiseks mõne asja saatnud, mitte varem. Aga hetkel ju seda nad teinud ei ole. Sellele kirjale ta loomulikult ei vastanud!

29.mai kirjutasin järjekordse kirja, kus uurisin mis värk on, mitu nädalat on jälle möödas, viimasele kirjale ei vastatud, postitusi võetakse endiselt ja väga usinalt, aga viiteid mulle, kui autorile pole ikka veel. Ja lisasin veel, et varsti saab see nende auhinnaloos ka läbi, selle eest tahan ka nüüd tasu saada.

30.mai vastas. Alustuseks vabandas, et pole leidnud aega mulle kirjutada, aga kindlasti leiab lahenduse, kuidas mulle korvata need võetud postitused ja mõtleb kuidas jätkata minuga koostööd (mida see veel tähendab?). Lubas ka tegeleda sellega, et postituste juurde tuleks viited mu blogile.

Nüüd ei vastanud enam mina, sest peale seda oli meil see avarii ja raseduse katkemise oht ja kogu see möll. Polnud energiat, et veel nendega siin kembelda. Aga mingil hetkel kirjutas mulle taas see teine blogija, kellega ma kontakti otsisin tookord. Nüüd oli ka tema juba pahane ja ma otsustasin vastavasse gruppi panna üles kuulutuse, et otsin tolle lehega seotud blogijaid ja panin seletuseks juurde mingi sellise lause, et seal toimub vist üks suuremat sorti blogijate kottimine, ning meie mõõt on nüüd täis.

Selle kuulutuse peale leidsime veel ühe samas olukorras oleva blogija. Tuli välja, et ka temale on juba mitu kuud mingit umbes häma aetud ja raha, ega asju pole kuskil. Veel selgus, et igaühele meist, oli räägitud ja lubatud suht erinevaid asju.
Üks pidi saama raha ja asju selle auhinnaloosi reklaamimise eest, teine pidi bänneri eest saama 100 euri väärtuses asju või kinkekaarte, ning selgus, et oli ka veel kolmas blogija, kellele maksti bänneri eest lausa 250 eurot kuus! Ühele maksti postituste võtmise eest, teistele ei makstud, ühele anti kaamera, mis siis pidi hiljem ”palgast maha” minema jne. Mõnega tehti isegi leping ja saadi kokku, mõni imegu põhimõtteliselt lihtsalt näppu.

Selle kuulutuse peale helistati mulle loomulikult kohe ka sellest firmast, ning kukuti kogu süüd selle minu algse kontakti peale ajama. Öeldi, et temaga ongi firmas palju probleeme, teistel ei olnud üldse aimugi, et ta selliseid asju lubanud oli ja nüüdsest läheb kõik paremaks, sest uus inimene võtab selle blogijatega tegelemise üle. Kõik võlad saavad tasutud! Aga võtku ma see kuulutus maha, kohe esimese asjana. Oli suhteliselt meeldiv ja tore kõne, lootust andev.

Jutt oli muidugi hea, aga kuulutust maha ei plaaninud ma võtta enne, kui asjad on korras ja mina olen oma tasu saanud. Nüüd aga vist siiski teen seda, et nad ei saaks mind peale selle postituse avaldamist milleski süüdistada. Küllap on neil sellest kuulutusest juba pildid tehtud, aga kui ma selle praegu maha võtan, et te ei saaks seda otsima minna ja seejärel oma postituse ilma nimedeta avaldan, ei saa nad mind ka laimus vms bullshitis ju süüdistada?

Paari päeva jooksul sain veel mitmeid kõnesid. Kokkuvõttes sain teada, et:

  • Mu blogi on mõttetu, mu postitused on kasutud ja see ei ole neile mitte mingit kasu toonud. See oli siis väite peale, et nende leht ongi töös vaid meie postituste najal ja nad on meie pealt kasu teeninud.
  • Ma olgu õnnelik, et üldse mingi tasu saan. Väidetavalt ei tahetud mulle alguses üldse midagi maksta, aga tema isiklikult veenis teisi mulle maksma.Tahtsin reklaami eest saada 100 euri kuus, kokku siis pea kahe kuu eest 175. Pluss siis postituste eest 150 euri. Kokku 325 euri selle eest, et nad on kaks kuud mu aega raisanud ja hämanud, kahe kuu jooksul minu luba omamata kopeerinud 23 postituse jagu pilte ja teksti, ning minu lehte oma auhinnaloosi reklaamiks kasutanud. Lisaks ei vastanud nad pidevalt mu kirjadele ja jagasid ainult tühje lubadusi. Tasuks leppisime nüüd selle jama eest kokku 190 euri kätte. See pole küll see mida ma tahtsin, aga parem varblane peos, kui tuvi katusel… Edit: Haaa, vaatasin just oma panga seisu ja 190 asemel sain 150 midagi. Vinge. 
  • Kõik teised blogijad on rahul, mina olen ainus kes ”tuult keerutab”. Ei noh, sorri, et ma ootan oma töö eest väärilist tasu ja ei taha, et keegi täiesti niisama minu asju kopeerib. Seejuures kasutades minu laste pilte! Ja ei, mina tean vähemalt ühte blogijat veel, kes ei ole nagu väga rahul.
  • Mul pole lepingut, ega kirjalikku tõestust, et nad mulle üldse midagi lubanud on. Tõsi, aga kuidas see kontakt mul ütleski selle lepingu jutu peale? Ajaaa, et suuline leping on ka leping. Kuigi jah. See on tõesti kivi minu kapsaaeda, et usaldasin ja lasin end ära kasutada. See on siiski esimene kord mul millegi sellisega tegeleda. Aga jah, eks elu õpetab. Nüüd polegi mul muud teha, kui see raha korstnasse kirjutada ja midagi kasulikku omale kõrvataha panna. Kohtusse ma nendega selle paari soti pärast küll minema ei hakka… 
  • Ta ei saa aru miks minuga üldse kontakti võeti, sest ma ei sobigi nende teemaga kokku. Aaaa, et alguses võtavad mitu kuud mu postitusi, aga siis ei sobi enam järsku ja alles SIIS avastavad, et midagi polegi nagu päris õige? Samas blogija, kes kirjutab ka täiesti teisest teemast, aga on isegi populaarsem, kui Mallukas, vot see sobib!
  • Üritas mind vist hirmutada, et nad võiksid mind laimu eest kohtusse anda, sest sõna ”kottima” ei ole eriti ilus. Aga mida ma valesti öelnud olen? Nad ju kotivadki meid. Või kuidas teie kirjeldaksite kuude viisi näkku valetamist? 
  • Kui mina neid kohtusse annaks, et nad võtsid loata mu postitusi ja pilte, siis mina kaotaksin, ning ma raiskaksin mõttetult vaid raha. Ma pole selles nii kindel, aga järgi katsetama ka ei viitsi hakata.
  • Nad võivad mu postitused oma lehelt kustutada, kui ma seda tahan. Aga mis point sellel enam on, kui need on seal juba mitu kuud rippunud ja kasu on juba neil teenitud? Mida kõik need 10 tuhat ”fänni” neil siis loevad? Ahjaa, neid tegelikult ju ei huvitagi see leht, sest nad on kõik kokku meelitatud uhkete ja kalliste auhinnaloosidega. 
  • Ainus blogija, kes neile väärtuslik on, on see kellele ma esimesena kirjutasin. Sest tema blogil on rohkemgi klikke kui Mallukal. Aga meie ülejäänud, kellel on mingid nirused kuni 10 tuhat klikki päevas ei tooda neile mingit kasumit. Ainult sellel konkreetsel blogijal on VAIMUSTAVAD numbrid. Mis siis eksole, et seal lehel oleme me kõik võrdsed, sest ükski lugeja ei tule ega lähe läbi meie blogide sellele kodukale. Ja mis siis, et too hea blogija neil ei kvalifikatseerugi minu arust õieti blogijate alla, kuna minu andmetel ei tegele ta sisu tootmisegagi, vaid tõlgib välismaa asju ja siis paneb need oma blogisse. 
  • Suve teises pooles võib-olla meie koostöö jätkub, aga kuna mina pole nende teema, siis heal juhul ainult pisteliselt. Muhahahaha, peale seda postitust, vaevalt.

Ühesõnaga, nad on paari päevaga mu enesekindluse nii maatasa teinud, et mul tekkis vahepeal juba tunne, et mõttega ma üldse blogin ja paneks õige pillid kotti, sest ma olen ju nii mõttetu… Aga ma unustasin, et tegelikult ei tee ma seda blogivärki ju mingi tasuta tavaari ja kuulsuse nimel. Ma kirjutan, sest ma armastan seda ja ma oleksin ka ilma selle firmata ju need postitused avaldanud. Lihtsalt siis poleks keegi teine nende pealt kasumit teeninud… Jube sitt maik jääb nüüd kogu sellest asjast, aga ma olen tänaseks juba põhimõtteliselt üle saanud. Nüüd tunnen ma end isegi halvasti, et ehk ma ei peakski seda postitust avaldama, sest ma saanu ju mingigi tasu… Aga olgu see minu lugu nüüd teistele rumalukestele õppetunniks – never ärge tehke mitte midagi ilma lepinguta, kõik tasud võtke ette ja kui asi tundub kahtlane, saatke kuradile.

 

Comments

comments

40 thoughts on “Blogijad ongi umbes lohhid keda võibki valimatult kottida

    • Sest nad flipiks ära ja ma ei viitsi mingi kohtukeissi ajada. Õnneks ei ole nad mingi asju või teenuseid pakkuv/müüv firma. Ma ausalt öeldes ei saagi aru mis selle firma point on. Kopivad vaid blogipostitusi ja loosivad kalleid asju välja. :D

    • Jah, sellepärast saingi vähem. Kuigi telefonis lubas mulle 190 kätte, ehk siis, et sellest on juba maksud maha läinud.

    • usud tõesti, et NEMAD maksid sinu eest need maksud?

    • Jah, sest vastasel juhul tekiks neil endal probleeeme. Saan seda vast järgi ka kontrollida…

    • Saan aru, et uudishimu tapab nüüd. Aga ma ei saa nimesi avalikult nimetada. Muidu on sel firmal võimalus mulle sitta keerata.

  1. Mind pani hoopis mõtlema, et kui nad sellised petised on, siis kas võitja üldse enda auhinna saabki ?

    • Muutsin su kommis ühe sõna ära, et poleks nii aimatav kellest jutt. Loodan, et sa ei pahanda! Aga vastuseks su küsimusele, siis vot ei tea. Eks saab kuulda. :D

  2. Loen seda viimast lõiku.. Aga MIS MÕTTEGA sa siis blogid? Et saada tasuta asju ja koostööd?

    • Jah, täpselt nii. :’D
      Nagu ma ütlesin, blogin, sest mulle meeldib kirjutada ja eks see omamoodi tähelepanuvajadus ka ole. Blogiks ma asjade pärast, siis võiksin juba ammu pillid kotti panna, sest palju mul neid koostöid ikka on. Paari kuu jooksul üks-kaks. Ei tasuks vaeva ära. :D

  3. Hetkel kõlab see postitus täpselt nagu mõned facebooki staatused: “Mul on täna nii sitt päev!” Teised siis kiirelt uurima, mis juhtus ja autor kirjutab: “Ei saa rääkida!” :D kui sa isegi firmanime ei maini siis ei ole sel postitusel erilist pointi? Kurdad kuidas sinuga käituti aga teisi ei hoiata? :) mis kohtukeisist jutt käib? Kui sa ei valeta vaid esitad ajaliselt jne korrektseid fakte siis vaevalt see firma sind kohtuasjaga ähvardab? Kust selline hirm üldse? :)
    Ja ma ei saa aru, mis postitusi nad kopivad oma lehele? Lambist mingi potide ja pannide vahele viskavad nt su postituses Annust? :D

    • Teil hea öelda, ega teie nendega kemplema pea. Ma ei valeta, aga ma ei saa nende lubadusi kuidagi ka tõestada, sest nad “ei ole kirjutaja vennad” ning eelistavad telefoni teel suhtlemist. See oli vist läbimõeldud käik neil. :D Ja ausalt öeldes ma ei jaksagi sellega tegeleda. Las siis olla õnnelikud mu 23 postituse otsas…
      Jah, minu lambiseid postitusi kopeerisid. Üks kirjutab aiandusest, teine teeb mingi diy laadseid postitusi ja kirjutab esoteerikast jne. Ja siis on minu postitused. Täiesti lamp. :D

    • Seda ma usungi, et sa ei valeta! Selleks mõtlengi, et mis krt kohtuasi? Sinu aususe eest või nende häma eest?
      Aga tundub tõesti lamp lehekülg :D koguvad blogijate postitusi? Appi milleks :D

  4. Pingback: Arvestatav blogija? – Ebapärlikarp

  5. Mulle tegelikult meeldib kui inimestel on ambitsioonid ja soovid ja eesmärgid. Olgu siis näiteks blogiga. Eesmärk saada koostöid ja suurendada sellega oma sissetulekuid. Miks mitte.
    Samas on minu jaoks blogide fookus kuidagi nagu lappama läinud. Ma pikalt ei viitsi hetkel kirjutada, mida ma täpselt silmas pean, aga kuidagi on nagu kõik nii meeleheitel koostööde järgi. Ma üldse ei varjagi, et olen ka ise teatud ettevõtetele kirjutanud, sest ühel või teisel hetkel on tundunud loogiline teha kas bartertehinguid vms, aga kui vastust ei ole saanud, siis ei ole saanud. Vsjoo. Mingit “koostööpartnerit” ei hakkaks ka taga ajama, saadaks lihtsalt p…e. kui vastuseid ei saaks enam. Aga noh, ma paneks alguses ka kõik täpselt paika, et üks või teine osapool ei saaks nö üle lasta teist.
    Samas ei saa ma ikka üle ja ümber sellest, et blogijad kipuvad ise kaasa aitama sellele, et meid ei võetaks tõsiselt. Sest no ausalt…blogi pidamise esimene eesmärk peaks olema kirjutamine ja selle põhjal peaks otsustama, kas on tõsiseltvõetav blogija või mitte.

    • No ma ei tea mis mulje hetkel teistele jäi, aga tunnistan ausalt, et ofkoors olen ma õhinas ja meelitatud, kui keegi soovib minuga koostööd teha. See muidugi ei tähenda, et ma kõik vastu võtan, aga mõnus paitus egole ikkagi – keegi peab mu kirjutisi nõnda heaks, et tahab lausa meile midagi saata. :D

  6. Blogipostituste loata kasutamine on siiski vargus ja selles osas ära seda asja küll niisama jäta. See, et sa selles kaotajaks jääksid, on täielik absurd, neil hirm nahas hoopis. Kindlasti lase need postitused eemaldada, ja võid uurida intellektuaalse omandi kaitse kohta, mida sellisel juhul teha, kui loata sinu tekstid/pildid kasutusel on. Tee screenshotid ka kiirelt ära.
    Nimed oleks muidugi mõistlik avalikustada kasvõi selleks, et järgmised sama reha otsa ei astuks.
    Kohtusse on sinul kindlasti rohkem põhjust minna just selle tõttu, et nemad su tekste ja pilte varastasid (ja kui veel su lapsed piltidel olid, siis seda enam). Ja kui nad sind laimamises süüdistavad (kujutan juba ette ajalehe pealkirju: “Kottimise ja intellektuaalse omandi vargusega tegelev firma kaebas varguse ohvri ja kotitava kohtusse kujuteldava laimu eest”), peaksid nemad ise tõestama, et tegemist on laimuga. Sul on vähemalt need kirjad, mis sa neile kuude viisi saatnud oled ja teised blogijad vajadusel tunnistamas. Helistamine ongi ilmselt olnud nende teadlik valik, et blogijad kokkuleppeid tõestada ei saaks.

    Väga haige värk ikka, ma lähen nii marru alati, kui sellistest ärakasutajatest kuulen. Olen ise ka kunagi mitte vabatahtlikult “heategevust” teinud ja tegelikult kahetsen, et käega lõin. Nüüd olen hiljaks jäänud ja saan vaid loota, et Karma minu eest tegutseb.

    Selliste peale tuleb mul alati meelde üks tore veebileht, clientsfromhell.net (vist oli selline aadress), kus inimesed oma kogemusi jagavad.

    • Isegi kui ma läheks kohtusse oma õigusi nõudma, siis mis see kokkuvõttes mulle annaks. Hulga peavalu ja jooksmist selle nimel, et tõestada, et mul on õigus? Nääh. Mul hetkel suuremaidki muresi, kui need tüübid ja nende kokku keevitatud jura…

  7. Soovitaksin ühte väikest ideed seoses nende kõnedega, mida Sa tõestada ei saa. Mina kasutan juba üle aasta kõnede salvestamise äppi. Inimesed, uskuge mind, see paar minti, mis alla tõmbamisele kulub, ei võta teil kellelgi tükki küljest. Sel juhul on kõik tehtud kõned automaatselt salvestatud ning näiteks ma ise kontrollin ka ennast nüüd kõnede ajal rohkem ning jätan ütlemata palju jama ja mõttetusi. Sellest salvestatud kõnest võib hiljem palju kasu olla ning see teadmine, et sa ise oma kõne salvestad, distsiplineerib ja kontrollib enda poolt välja öeldut.

    • Tagantjärele tarkus. Aga ega ma selle peale oskakski tulla, et oma kõnesi salvestada. Ma tavaliselt räägin vaid oma emme ja sõbrannadega. :D

    • Aga kõne salvestamist ei saa kasutada, st kohtusse sellega ei lähe, kuna see on ebaseaduslik salvestamine, kui ei ole inimesele teada antud ja tema sellega nõus, et salvestatakse.

    • Eip, omaenda kõne kellegi teisega võib salvestada ja see on ka kohtus tõendina kasutatav.

  8. Enda kõnede salvestamine on lubatud ilma, et oleks vaja teise poole nõusolekut ning kõlbab kohtus tõendina esitada küll.

  9. See on hea, et oma kogemusest kirjutasid, aga praegusel kujul pole sellest kahjuks kellelegi suurt kasu kui ühtki nime ei maini. Samamoodi nagu alguses suudeti sulle kärbseid pähe ajada, on sulle nüüd täiesti ilmaasjata hirm naha vahele aetud. Usu mind, et kõige vähem tahaksid või viitsiksid nad sinuga kuskile kohtusse minna. Ähvardamiseks ja vait sundimiseks lihtsalt kena sõnu loopida. No umbes nagu algklassilapsed “minu issi on ment ja ta veel näitab sulle!!!!!”.

    Vähemalt on sul endal nüüd säärane kogemus olemas (kahjuks) ja edaspidi läheb ehk paremini! Positiivne on ju siiski see, et midagigi maksti. Mulle üks firma (Fabula) jäigi kunagi võlgu ja kadus täiesti ära :D

    • Nõustun!

      Mulle oli üks eraisik hiljuti võlgu, ütlesingi talle, et panen asja FB üles, kui tagasi maksa, selle peale lubas politseisse avalduse teha minu vastu, kuna tema nime mustan ja küll tema maksab :D. Mina teda ei kartnud, paningi asja üles, sain mõne tunni jooksul raha ka tagasi, mida seni olin üle nädala oodanud vist, täpselt ei mäleta. Igatahes, paljud lähtuvad sellest, et parim kaitse on rünnak, tegelikult nii ei ole, kuid näiteks sinu puhul Lipsuke toimis. Mina poleks võlgnikku üles riputanud, kui oleksin saanud normaalseid vastuseid, aga sain igakord sõimata hoopis. :D

  10. Maksude osas – see ei kõla väga usutavalt, et nemad sinu eest makse maksid. Firma maksab makse oma töötajate eest, ehk siis nende eest, kellega on sõlmitud tööleping. Kas sinuga on? Kui sa osutasid teenust, siis teoreetiliselt peaks sa neile esitama arve ja siis ise saadud summa pealt makse maksma.
    Igal juhul tee see maksustamise asi endale selgeks kui soovid firmadega koostööd teha :) Ma ei ole spetsialist, aga nii lihtne see küll ei ole, et “küllap nemad maksid”.

  11. Mul on hoopis teistlaadi küsimus. Vaatasin su instagrami kontot ja seal lühitutvustuses on sul kirjas blogger,wife and mom of two vm..kas olen midagi maha maganud ja võib abiellumise puhul õnne soovida? :)

    • Ei. Nii kõlab lihtsalt normaalsemalt, kui “elukaaslane” vms. Paberil olen ikka vallasema, aga meie mõtetes siiski “abielus”. Oleks paberil ka ametlikult, aga jaaamh, rahaaa. :D

    • Abielu sõlmimise riigilõiv on vist 30.-, selle taha asi küll pidama ei tohiks jääda..

  12. Seda nüüd küll pole ,et sina kaotajaks jäksid mingil moel, kui nemad sinu blogi sisu ja pilte ima sinu nimeta eksponeerinud on. Autoriõigused. Mitte ,et mine kindlasti kohtusse, aga ära tunne alusetut hirmu! Nad lihtsalt tahavadki sind vait hirmutada ju, et nende maine kahju ei saaks. Bullshit! Ma laoks kohe selliste jobude nime avalikult letti, kui minu poolne jutt tõde oleks. Mis siis, et telefonitsi asi toimus. Kui sul on paar screenshoti juba nende lehest, kus sinu asjad ilma sinu nimeta üleval on, siis on ainult neil põhjust kohut karta. Autoriõigusi ja nende rikkumisi võetaks tänapäeval väga tõsiselt.

  13. Ma vaatasin, et seal ikka su blogipostitused üleval, neid maha ei võetagi, kuigi need postitused nii “kasutud” on nende meelest? :/

Vasta Minni-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.