DIY: Paar tegevust aasta nelja kuusele

Olen üritanud siin Annukale koduste vahenditega erinevaid tegevusi leiutada, sest ta tüdineb enda asjadest ja tegevustest üldiselt väga kiiresti. Nagu ühele aasta nelja kuusele kohane.

Kõik sai alguse tegelikult Annu beebigrupist, kus nägin kuidas üks laps tühjadest vetsupaberi rullidest tehtud pallirenni, suure naeru saatel, palle ladus. Minuteid ja minuteid ja minuteid jutti. Muudkui naeris ja ladus.
No nii suuri ootusi ma Annukale ei pannud, aga lootsin, et ehk kaheks minutiks on temalgi vaimustust.
Kui sain vajaliku koguse rulle kogutud, kleepisin sõbranna abiga vana kapi uksele ühe pika renni.

20160207-20160207-DSC_0045

No ütleme nii, et suurem vaimustus tekkis sellest, et ma ei lubanud seda tunnelit tal kahe sekundi pärast kapilt maha rebida…
Paar korda isegi pani selle palli sinna, aga siis lõi käega – kaua sa ikka ühte ja sama asja teha viitsid, eksole? :D

20160207-20160207-DSC_0031

Ma ei tea mida ma mõtlesin, või lootsin, aga sellest tekkis mul igatahes väike vaimustus ja tahtsin talle veel midagi taolist ”meisterdada”.
Üritasin isegi pintrestis ringi kolada ja ideid ammutada, aga umbes viie minutiga andsin alla. Ei saanud mina sellest loogikast seal aru…
Siis suundusin ühte FB gruppi, kuhu on koondunud kõik ’ilusad, head ja osavad emmed’, ning proovisin sealt nõu küsida. Sain soovituseks lapsele lugeda, laulda, koos plaksutada ja klotse laduda – kõike seda teeme niigi igapäevaselt ja koguaeg. Soovitati last ka igapäevastesse tegevustesse kaasata – väike naeru koht, sest nagu ma saaks üldse midagigi ilma temata teha. :D
Päevadläbi ta muudkui aitab ja ”aitab” mind. Küll me peseme koos nõusid, küll pühime põrandaid, küll riputame pesu kuivama, küll teeme tuld alla, küll teeme süüa… Aga kuidas laps siis muidu õpib, eksole. :)
Ühesõnaga, ei saanud ma sealtki seda, mida ootasin. Seega ei jäänudki mul muud üle kui oma hallid ajurakud tööle panna ja meelde tuletada, mida kuskil varem näinud olin, aga mille jaoks oli Ann tol hetkel veel liiga väike olnud…

Esmalt tahtsin talle teha mingisugust näpuvärvi, sest mökerdada meeldib talle ju meeletult. Aga ma ei leidnud midagi sellist, mida kohe olemas olevate vahenditega teha oleksin saanud. Järgmisena võtsin plaani siis voolimismassi. Erilist uurimistööd ma ei teinud, vaid keerasin kokku kõige tavalisema soolataigna. Hmmm, mitte just kõige arukam mõte… See siiski ei andnud voolimismassi mõõtu välja. :D
Millegi ‘voolimise’ asemel otsustas Annu hoopis seda süüa, ja siis kõik suure kaarega mööda kööki laiali loopida. Nii palju siis sellest, et tore, lõbus ja arendav… Arendas see ainult minu ähkimise oskusi, sest nii kerge on ju kummarduda ja mingit löga maast üles korjata, kui sul on arbuus kahe jala vahel, ning keegi pussitab sind mingil imelikul põhjusel iga sekund alaselga. Ja kannikasse. Ja sabakonti. Ja veel umbes kolme kohta, mis trükimusta ei kannata.

Siis otsustasin veidi lihtsamate ja puhtamate tegevuste juurde jääda. Alustuseks kleepisin talle lihtsalt kapile paar riba maalriteipi, mida ta sealt siis lahti nokkida saaks.

20160207-20160207-DSC_0003

Igasuguste muude asjade nokkimine ja näppimine talle ju meeldib. Olgu selleks siis tapeet, teip katkise raamatu ümber või emme ”salajased” vihikud. Aga no siis on ju igav, kui lubatakse, seega ei tekitanud seegi tegevus talle eriti pikaks ajaks vaimustust.

Siis otsisin välja paberid ja pliiatsid, ning kukkusime joonistama. Alguses sodis ta ilusti ainult paberile, isegi siis, kui ma koguaeg kõrval ei passinud, ning siis tuli alati mulle suure naeratuse saatel näitama, millega hakkama saanud oli. Mina siis pidin kiitma, et oi nii ilus ja tore ja kui tubli ta ikka on. Küll tal siis oli alles uhke nägu ees. :D

20160129-DSC_0005

20160212-20160212-DSC_0051

20160212-20160212-DSC_0046

Aga nagu headel asjadel kombeks on, siis sai seegi otsa. Nüüdseks on värvi saanud juba nii diivan, köögipõrand, kui ka tumba. Ka selle nipi on ta juba avastanud, et kui pliiatsi ots märjaks ilastada, saab sellega iseenda peale joonistada. Kassi peale millegipärast ei jäänud, aga oma suu, kõhu ja käed saab ju sellegipoolest ilusaks teha!

20160212-20160212-DSC_0040

Sealt turgatas mulle pähe ka järgmine idee. Miks mitte anda talle kätte pudel ja lasta tal pliiatseid sinna sisse toppida? Kuskilt nagu lugesin, et see olevat põnnide seas ilge hitt… Annu jaoks – umbes kolmeks sekundiks.
Aga pudel tuli abiks ikkagi, sest nüüdsest hoiustame seal kõiki värvipliiatseid.
Selleks, et kork ära ei kaoks ja Annul oleks pudelit ka kergem transportida, sidusin ühe paela otsa ümber pudelisuu ja teise torkasin läbi korgi.

Ning viimane asi, mille alles eile Annukale kingakarbist tegin – ma ei oska sellele isegi nime anda.
Ühele poole saab pliiatseid torgata, teisele poole näiteks palle, mis küljelt siis välja veerevad, kui karpi veidikene kallutada. See on seni kõige suurem hitt olnud. Eile, enne õhtusööki, tegeles ta selle karbiga ikka mitu head minutit, mis on tema kohta ikka väga hea saavutus. Ja tänase päeva jooksul on ta ka neid pliiatseid sinna üsna usinalt toppinud. :)

20160208-20160208-DSC_0102

Kõike lammutada oli muidugi huvitavam…

Nagu näha, siis asjade meisterdamisel ma välimusele erilist rõhku ei pannud ja nendesse väga palju aega ka ei panustanud. Pärast oleks mul endal lihtsalt kahju olnud, kui suure vaevaga valmistatud ese kahe minuti pärast käkerdatult kuskil nurgas vedelenud oleks. Kes oskab, tahab ja viitsib – tehku paremini. :D

Milliseid tegevusi teie oma lastele valmis leiutanud olete? Ehk saan minagi mõne hea idee, mida Annule veel pakkuda võiks. :)



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

19 thoughts on “DIY: Paar tegevust aasta nelja kuusele

  1. See on ju nii tore, et sul on aega ja tahtmist/viitsimist lapsega tegeleda. Mul 2 last (nyyd kyll täiskasvanud) ja mäletamist mööda ka ikka sai just selliseid arendavaid mänge leiutada. Ega mingit nöud ei oska anda, kuna lapsed ju erinevad. Aga nt köögis toimetades, olid ka lastel oma puulusikad jms ja kauss ja aitasid emmel syya teha.
    Last peab ikka kiitma:-)

    • Ta mul koguaeg sabas. Kõike teeme koos. Täna just koorisime kartuleid. Mina noaga, tema lusikaga. :D :D :D

  2. Pinteresti ideed ongi sellised 10504335 asja vajavad, mida sul kindlasti kodus ei leidu:D Nägin kunagi mingit joonistust, kus oli esmalt rasvakriidid kartongile teibitud ja siis neid tuli fööniga sulatada. No reality oli see, et kogu see pläga lendas suvaliselt mööda lauda, laps seda katsuda ei saanud, kuna kuum :D Aga 1a4k lapsele sobivad juba plastiliin ja guaššid, koristamist on muidugi rohkelt :D:D

    • Ma eelistaksin pigem selliseid asju, mida võib mekkida ka. Ma ei viitsi temaga sõdida, et ei tohi suhu panna. Tal on veel see maania peal ja kõik käib suust läbi. :D

  3. Annule peaks äkki huvi pakkuma avastamis pudelid ( googelda discovery bottles). Mina tegin midagi sarnast oma lapsele, aga lihtsustatud variandi, (nt käkerdasin värvipaberi palle pudelisse, teise panin makarone jne) kuna ta mul alles 11 kuune.
    Meil on aga hitiks joogikõrte pisikesse auku toppimine, võtsin plastikkaanega purgi ja tegin sinna sisse kaks auku. Topib hoolega, aga 11 kuuselt ma ei ootagi et ta iseseisvalt seda teeks, ikka peab kōrval istuma, utsitama ja kiitma :D

    • Siis ma pean korgid kinni ”keevitama” et ta neid tühjaks ei saaks valada. :D

  4. Ma olen lasknud kuivatatud herneid valada ühest topsist teise ning toppida neid pudelisse, pärast saab ka neid põrandalt ära pühkida.. Plastiliini oleme paberile “kleepinud”, rebinud paberit, liiminud kujundeid ja kleepse – tavaliselt olen proovinud teha nii, et need oleks kaartide tarbeks (noh, vanavanematele jms, kellele sellised plätserdused ka reaalselt head meelt teeks). Teinud kartulist templeid. Tikutopsidesse olen pannud uurimiseks mingeid paberist helbeid. Ladunud ja sorteerinud värvide järgi tuubitoitude korke. :)

    • Kõik on head soovitused, aga juba lugemise ajal kujutasin ette kuidas Annu neid herneid endale ninna topib, alla neelab, mööda elamist laiali valab jne. :D
      Aga seda paberi rebimise, liimimise asja võiks vist tõesti proovida… Värvide sorteerimine on vist Annu jaoks veel liiga keeruline. Aga ehk peaks proovima, ta on ju tegelikult palju targem, kui ma arvan. :D

  5. Raamatu lugemine on mõnus ajaviide. Õpetab lapsele rahulikult olemist. Võta ta mugavalt sülla anna midagi magusat kätte. Sa ei pea üldse seda juttu sealt lugema. Tee näpuga ümber lehma ringe ja ütle: “ammuuu”, lehma seljas istub linnuke “tiit-tiit-tiit”. Meile meeldib näiteks see, hästi suur, raamat http://www.apollo.ee/taluloomade-haaled-kuula-haali.html .
    Teine lemmik on see http://www.rahvaraamat.ee/p/auh/687798/et?isbn=9789985036075 , juba kapsaks vaadatud.
    Tihti näen kuidas mu 9 kuune on põrandal ja lehti keerab. Meil on umbes 20 raamatut kodus.

    • Meil on ka tohutult palju raamatuid, mida Annu saab igal hetkel ka ise võtta ja vaadata. Koos loeme ka muidugi pidevalt ja talle meeldib väga. Eriti suur hitt on nüüd õhtune muinasjutt, mille just äsja kavva võtsime. Nii suure õhinaga jookseb voodisse ja teki alla, ning ootab millal ma ükskord raamatuga järgi jõuan. :D
      Kuigi enamasti ei püsi Annu üle kahe lause paigal, ning jookseb mööda tuba, ajal kui ma loen. Aga siis ikka tuleb ringiga tagasi ja vaatab hetkeks jälle pilte jne… Ma ei tea kas ta üldse kuulab, või kas teda üldse huvitab, aga jamh. :D

    • Mu ema loeb ka vennale ette juba päris mitu aastat. Vend oligi mingi aasta-pooleteisene ehk alguses. Ka jooksis mööda voodit ja ema ikka mõtles, et ehk ei peaks veel, ehk on liiga noor. Kuni siis mingil jooksuhetkel küsis vend enda jaoks tundmatu sõna tähendust.

    • Oi see tõesti lahe video. Annu jaoks ainult veel enamus asju vist liiga keerulised. Ta ei jaga ju veel numbreid ja tähti, ei oska puslesid kokku panna jne. :D

    • Oi, väga lahe blogi on sul! Seda voolimismassi tahan kindlasti katsetada. Ma arvan, et ma saan seda vast teha ka ilma toiduvärvita. Värvilisem oleks muidugi lahedam, aga kuna meil siin poes ei olnud viimati toiduvärve müügil, pean ilma hakkama saama.
      Aitäh, et jagasid. Kindlasti uudistan sul seal ringi ja saan veel nii mõndagi asja katsetada. :)

    • Aitäh!
      Poes on toiduvärvidega kehvad lood jah, tellida saab ka Suhkrukunstist, aga no kui üheks korraks siis vb pole jah mõtet. Ja meil see mängutainas tuli veits vedel, tegelt peaks jahu lihtsalt seni vähehaaval juurde panema kuni on rohkem sellise voolimismassi moodi. Suuremaga on hea seda rullida ja ka erinevaid kujundeid välja lõigata (taigna jaoks mõeldud noaga ikka, mitte päris :D )
      Sinna mudimis koti sisse saab suuremale lapsele panna ka tähti sisse, mida siis koos lapsega õppida (et küsid lapselt, kus on A jne), sama saab numbrite ja kujundite ja värvide jms teha :) Kui on kartus, et laps selle kotiga väga karmilt ümberkäib, sis tasub see maha kinni teipida, siis ka vähem ohtu, et see lahti tuleb mängu hoos.

  6. Soovitan nööbimängu. Võtad kingakarbi, teed kaanele sellised piklikud augud noaga, kust nööbid läbi mahuksid. Seejärel hunnik nööpe mõnesse topsi ja laps peab läbi aukude need karpi panema (augud võiksid olla erineva suurusega, et kõik nööbid ei mahuks igast august läbi ja nööpe ka hästi palju erinevaid). Töötan lasteaiaõpetajana ja see on sõimerühmas laste üks lemmikumaid mänge.

    • Kas seda ei karda, et suhu topivad, alla neelavad vms? Mul Annuga koguaeg üks jant, kõik läheb otse suhu. :D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.