Emme- ja beebitavaar – mida on vaja ja mida mitte? – Esimesed neli kuud, vol 2

Vol üks on SIIN.

Magamine.

Langesin ka mina sinna lõksu, et ‘mul niinii väga on vaja seda moosese korvi! No niinii väga!’, aga pean tõdema, et Annu magas seal ainult kahel esimesel elukuul, oma esimesed ööune tunnid. Edaspidi hoidsin ma seal ainult mähkmeid ja muud staffi, mida mul öösel vaja läks.

wpid-dsc_0342.jpg

Võrevoodi valikul oleksin ma saanud kindlasti teha parema otsuse, aga mis sellest enam ikka… Ja see hirmkallis voodipehmendus, koos baldahhiiniga – ei kahetse! See on nii ilus ja armas ja kena ja nunnu ja…

Üks asi mille oleks põhimõtteliselt ostmata võinud jätta, oli see toetusrullide komplekt, või kuidas iganes seda nimetada. Tähendab, ma kasutasin seda küll, aga sama edukalt oleks selle töö ära teinud ka rulli keeratud tekk, või raske padi.

Madratsikaitselinad olid ka väga väärt ost. Kui laps läbi pissib, siis ei saa vähemalt madrats märjaks.

Vankris magamiseks on asendamatu asi nii talvel, kui ka suvel – lambanahk. Suvel hoiab keha jahedas, ning talvel soojas. Meil on lihtsalt nahk vankri põhjas, aga kujutan ette, et lambanahast soojakott oleks veel mugavam. Nende hind aga pole enam üldse nii ‘mugav’.

Kui ma alguses mõtlesin, et meil küll beebimonitori vaja pole, siis lõpuks pidin selle imelooma ikkagi muretsema. Kui laps mul vankriga maja ees/koridoris magab, siis ma ei kuuleks ju, kui ta nutma hakkab. Ning, kui me alguses filmi vaatasime, siis ka poleks kuulnud, kui ta magamistoas nutma hakkas, seega monitorid olid täitsa väärt ost. Sain need mingi 20 euriga kasutatult, ja mingid täiesti suvalised – britton bc-20

Kandevahendid

Juba enne Annu sündi teadsin ma täpselt, mida ma tahan. Mul oli vaja moby wrappi ja ergobaby kõhukotti. Mõlemad on mul nüüd ka olemas. Ja ütlen ausalt, et moby’it olen ma kasutanud heal juhul 10-15 korda, ning kõik korrad on lõppenud nutuga. Ma ei tea kas ma ei oska siduda, või milles asi on, aga laps vajub nii ruttu sellega kuidagi ära, et tal hakkab ebamugav (kuigi olen tuhat korda õpetusi vaadanud). Ergobaby kõhukott seevastu on aga väga hea. See ei vaju kuhugi, kuigi Annu pole veel selle eriline fänn. Arvan, et asi on selles, et tal on ju need lihaspinged ja puusad kinni, seega tal on ebamugav jalgu nii laiali ajada, et ümber minu paksu kõhu need läheksid. Aga iga päev harjutame ja iga päevaga meeldib see talle aina enam. Mobywrapi võin ära müüa – kes tahab?

Ema

Palju öeldakse, et ei ole mõtet seda rinnapumpa enne osta, kui kindlat vajadust pole. Mina aga seevastu teadsin kohe, et mul läheb seda niikuinii vaja. Kavatsesin ju piima endale sügavkülma varuma hakata. Hiljem hea püreede sisse segada, või vajaduse korral üles sulatada ja lapsele anda. Minul on niimoodi mitu kotikest ära kulunud. Näiteks, kui on jälle põud ja piimakraanid on kinni, siis olen sügavkülmast piima võtnud ja süstlaga andnud. Aga siinkohal tuleb meeles pidada, et lüpstud piim säilib toas 8h, tavalises külmkapis 24h ja jääkambris 2-3 kuud. -24 kraadi juures (sügavkülmkirstus) kuni 6 kuud. Juba korra sulatatud piima ei tohi enam uuesti külmutada ja sama piima mitu korda soojendada ka mitte. Ning piima tohib säilitada ainult selleks ettenähtud topsis-kotis. Olen näinud emmesid, kes ütlevad, et hoiavad piima nt pissiproovi topsiga külmas – see ei ole selleks ettenähtud anum ja rikub piima ära. Ma väga täpselt nüüd ei mäleta (ja guugeldada ka ei viitsi), aga mingi aine eraldub piima sisse vms, mis seal kindlasti olla ei tohiks.
Minul on medelda mini electric rinnapump ja olen suht rahul.

Külmutamiseks kasutan babyono säilituskotte – täielik saast. Ma ei jõua üles lugedagi mitusada milliliitrit piima mul nende kottide purunemise pärast raisku on läinud! Hea on, et mul alati piima kappi rohkem varutud on, ja saan uue kotikese kohe sulama võtta, aga ikkagi – katastroof ju. Mõelda vaid – jätad mehe lapsega koju, ning võtad piima sulama ja siis läheb kott katki, ning kõik on raisus. Ning jumal selle eest, kui see peaks veel viimane kotike sul külmas olema…

Imetamispadi on ka üks tõsiselt hea asi. Mulle meeldib pigem kõva, kui see graanulitega lötakas. Kõvema peal on last nagu mugavam hoida, ja ta ei vaju nii kergesti ära. Ise ma endale patja osta ei raatsinud, ja üritasin tavaliste patjadega hakkama saada. No, saab kah, aga spets padi on ikka tunduvalt mugavam ja laps püsib ilusti seal, kus ta olema peab. Aga õnneks naeratas mulle lõpuks loosiõnn, ja ma võitsin ühe imetamispadja (beebipadja, ning silmaklapid ka) Marimellide blogist. Olin ikka ülimalt õnnelik selle võidu üle ja kasutan oma padjakest igapäevaselt KOGUAEG. Tibi tsillib mul süles ka selle padja peal, väga mugav. :)

wpid-dsc_0460.jpg

Emmetavaari seast võib leida rohkem asju mille ostmist ma kahetsesin. Näiteks, need ühekordsed aluspüksid ja hiigelsuured sidemed. Mul seisavad kõik siiani puutumata kapis. Peale keisrit ei tulnudki mul nii palju verd, et neid suuri sidemeid kasutusse võtta. Samas – seda ju ei tea kunagi, et kas läheb vaja või ei. Mulle tuli ju keiser täiesti ootamatult.
Kuigi ma oleksin eelistanud suurte verekogustega lühikest veritsemist, sain vastupidise kogemuse osaliseks. Täiesti mõttetult seisavad mul ka nibukaitsmed. Kas keegi ei taha endale seda tavaari? Kirjutage mulle FB’sse näiteks, kui oleks huvi. :)

Kuna Annul on koguaeg mingid kaalu- ja söögimured (eriti alguses), siis muretsesin meile koju ka beebikaalu. Jällegi, kasutatult ja mingi 20 euroga. Väga hea on kontrollida kui palju ta sööb ja kas kaal ikka kasvab.

Apteegikraam ja ravimid

Ma ostsin sealt igast kammajaad kokku ja siiani pole otseselt kahetsema pidanud midagi. Kui ei proovi, siis ei saagi teada mis sinu beebile sobib, või ei sobi. Annule ei sobinud näiteks Apoviti D-vitamiin ja mitte ükski gaasirohi ka ei aidanud. Aga seda ju ei teagi enne, kui proovid, seega ei saa kahetseda. Mina varusin enne beebi sündi koju paratsetamooli küünlad, D-vitamiini (Annule sobis lõpuks geefiluse piimhappebakteritega D-vitamiin – kõhule ja gaasidele hea, ning sisaldab ka D-vitamiini, mis sa hing veel oskad tahta!). Igaks juhuks ka gaasirohtu, saialilletinktatuuri ja Rihomeri ninapumba, ning selle otsikud – pidi olema parem, kui need tavalised pumbad, aga ma ei tea kommenteerida veel, sest Annu pole õnneks haige olnud. Ostukorvi lendas ka purelani nibukreemi – PA-RIM asi ever! See kreem + õhuvannid rindadele võrdus mul sellega, et mina ei tea mis on katkised nibud – see oli mu suurin hirm seoses imetamisega! Hakkasin seda kreemi kohe peale esimest imetamist kasutama ja esimesed kolm päeva ma rinnahoidjat selga ei pannudki. Lõpuks, kui piim rinda tuli, siis pidin selle saatanasigitise endale ikkagi selga ajama, sest muidu lahmas piima kõikjale ja rinnapadjad ei seisa ju imeväel omal kohal. Üks üliüli hea asi oli veel multi-mam rinnakompress – sain selle haiglast prooviks. Kindlasti lisan selle oma ‘järgmise lapsega’ listi. Mäletan veel, et tundsin kuidas nibud hakkasid õhetama ja siis õde tõi need kompressid, ning järgmine imetamine oli juba parem. Töötasid imeväel. Hind on veits krõbe, aga mina lõikasin ühe lehe kaheks, ning sain mitu korda kauem asja kasutada, muidu oleks pool lehte pmt raisku läinud, sest see riba on poole suurem, kui nibu ise.
Hiljem ostsin veel juurde suure topsi sudocremi (apteegist saadavas beebipakis on väike tops olemas ja sellest üldiselt peaks päris kauaks jätkuma, aga mina kasutasin kreemi alguses valesti – panin paksu kihina, aga peab panema nii vähe, et kõik imendub ilusti sisse), infrapuna termomeetri (mitte küll apteegist, aga läheb ikkagi siia kategooriasse), ning omroni inhalaatori.

Beebikosmeetika ja muud hooldusvahendid

Ma olin alguses täiesti kindel, et lapse vannitamisel ei hakka ma mitte midagi kasutama – puhas vesi on kõige parem. Ja beebid ei higistagi nii palju, et neid peaks vahu sees leotama. Aga läks teisiti. Kuna annul oli esimestel elukuudel (eriti 2. ja 3.) suur toidu tagasiheide, ning ma ei saanud seda happelist haisu temalt puhta veega maha, ostsin ühe vannivahu. See pidi olema looduslik, aga vahutas nii mis kole. Nii palju siis looduslikust (mida rohkem vahutab, seda keemilisem – see on kõigega nii – shampoonid, hambapastad, pesupulbrid, nõudepesuvahendid jne). Siis ostsin ühe dušigeeli ja shampooni. Need nii hullult ei vahutanud ja koostised olid ka normaalsemad. Dušigeeli kasutaasin siis, kui oli halvem päev ja Annu rohkem oksendas, muidu ikka üritasin puhta veega hakkama saada – loputamine on ilge tüütus! Shampooni oli vaja ainult sellepärast, et Annul tekkis beebikõõm, ja kui ma seda kookosõliga lahti kratsisin, et võtnud tavaline vesi seda õli maha, ning juuksed jäid rasvased. Oleks vast dušigeeliga ka pesta saanud, aga ma ei tea. Ise ju ei pese juukseid geeliga, mis on mõeldud keha pesemiseks – miks ma seda siis lapse puhul tegema peaksin?
Mingil hetkel kasutasin Töpferi vannipulbrit, aga see tegi naha nii karedaks, et Annuga oleks võinud seinu lihvida. Jällegi, nii palju siis ”looduslikust” (ema küsis apteegist looduslikku vahendit, mida beebile vanni panna – naha kuivuse vastu).

Igatahes, nüüd, kui toidu tagasiheide on minimaalne, ei kasuta ma enam midagi. Valetan jälle. Naturaalset kookosõli kasutan. Panen seda igasse vanni supilusikatäie (käte vahel hõõrun vedelaks, mitte ei viska otse vette, muidu ei lahustu see täielikult ära ja see tükk jääb vette hulpima). Ma ei tea mis värk on, kas on meie vesi väga kare, või mis, aga Annemaia nahk on nagu liivapaber, kui ma vette midagi ei pane, või teda kookosõliga ei ‘kreemita’. Seega jamh, kookosõli on väga hea abimees. Ja looduslikum ka kui need keemilised kreemid ja muud möksid. Ükskord määrisin endale näkku ühte ‘beebikreemi’ mille apteegipakist sain, ja pärast nägu tulitas peas nagu oleks seda pipraga hõõrunud.

Mul ei tule hetkel rohkem asju meelde, aga kui te märkate, et midagi on puudu, siis andke teada!

Ma saan aru, et see postitus ei olnud üldse abistav, sest minu jutt kõlab umbes nii ‘ostke kõike ja tarbige üle’, aga noh, mis teha, asjad ON mugavad. :D Muidugi saaks hakkama minimaalsega ja lapsel pole ju põhimõtteliselt vaja muud, kui oma ema, süüa, mähkmeid, riideid ja kohta kus leiba luusse lasta (sobib kasvõi emme-issi voodi, või diivan).

Annu fännab mu veepudeleid ja kisub need mul koguaeg käest ära. Tahab vist ka emme moodi olla. :D

1.Jeeee, pudeeeel! 2.okouuu, läheb käest ära… 3.Deeeem noh! 4. Emmmeeeeeeee, HELP!!!

wpid-picsart_1424420520874.jpg

Comments

comments

11 thoughts on “Emme- ja beebitavaar – mida on vaja ja mida mitte? – Esimesed neli kuud, vol 2

    • Ma ei tea. Annul pole veel vaja olnud õnneks. Aga netis kiideti küll seda kõige rohkem… Müra kohta kuula youtubest, ma ei oska nii öelda. See suht häälekas jah, vähemalt minu arust…

  1. Ma vist nende rullide kohta kommenteerisin sulle siia ise ka, et saab edukalt ilma hakkama :) Samas paljude asjadega on niimoodi ( nagu sa ka ise oled nüüdseks avastanud), et tegelik vajadus on kordades väiksem kui enne lapse sündi tundub. Eks ma olen ise ka seda õppinud.. :D

    • See vist oli see tunne, et kui kõikvõimalikud asjad kodus olemas on, teeb see minust kuidagi parema ema :D

  2. Räpina linnavesi on meeletult lubjane ja kare, mul lapsel läks samamoodi nii karedaks nahk, kuivad laigud üle terve keha, aga sain essexi kreemiga hästi korda. Super hea kreem ja noh, väga hull keemia see ei paista, mingit tugevat lõhna ei ole juures ja riideid ka rasvaseks ei tee. :)

    • Pean vaatama vist. Praegune olukord on üle mõistuse. Laps on üleni kare ja mingid täpikesed ka nagu kohati ( vahel on,vahel pole-wtf?). Pean vist igapäevase vannitamise ära lõpetama. Aga see on nii suur osa meie rutiinist ja Annu naudib ka seda täiega. :(
      Näha jah, et jube vesi. Veekeetja on paari päevaga lupja täis :/
      Ema arvas, et ehk aitaks vannivee keetmine, sest õli enam ei aita :(

    • Mina sain essexi kreemiga täiesti kontrolli alla selle kareduse. Ei ole aru saadagi, et tal oleks nahk kare olnud ja me teeme ka iga päev vanni, oluline õhturutiini osa. :)

  3. Hei, kas see Mobywrap on sul veel alles? Kas sa oled seda ise proovinud ümber siduda, kui pikk see umbes on? Mul on üks kandelina aga see on minu jaoks liiga lühike – selja peale jääb ebamugavalt suur sõlm ja tahaks uut..

Vasta M-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.