Isadepäevast – Milleks liialdada, ega su mees SINU isa ole

Eelmisel aastal oli Annu isadepäevaks veel nii uus, et ma ei olnud nagu jõudnudki sellele päevale üldse mõelda. Seega ei teinud me Annuga mehekesele mingit erilist kingitust. Ja no laps oli nii väike ka, et tema ei olekski suutnud midagi teha, isegi kui ma oleksin aidanud. Kõige parem saavutus oleks ilmselt olnud must mähe, või oksetriip pluusil. :D

Aga sel aastal on Annu juba paras juurikas, et talle pliiatsid pihku anda ja lasta tal mökerdada. Seega valmiski meil issile ”väike” kaart (mis on umbes 8 x suurem, kui A4 leht).

wpid-dsc_0705.jpg wpid-dsc_0707.jpgwpid-dsc_0709.jpgMa arvan, et see on täiesti piisav, sest see on midagi mille laps peaaegu ise oma isale tegi. Ega mu mees ju minu isa ole, et ma talle mingi uhke kingituse tegema peaksin. Mina mõtlen, et kingitus peaks olema ikka vastavalt lapse võimetele.

Selle kaardi meisterdamine oli muidugi ooper omaette. Kui joonistada Annule meeldis, siis käe- ja jalajälgede tegemise peale läks ta kül kurjaks. Kui muidu talle mökerdada meeldib, siis värviga koos olla ei tehtnud ta mitte üks teps. Oh seda kisa… :D

Algselt plaanisin talle kätte anda söödavad näpuvärvid, aga ma ei saanud nende tegemisega hakkama. Nimelt pole meie poes müügil toiduvärve. Ja muul viisil jogurtile värvi andmine ei tundunud ka just väga ahvatlevana. Läksin siis kergema vastupanu teed…

No ja nende esiküljel olevate käejälgede tegemise peale flippis Annu ka ära ja ei tahtnud üldse, et ma pliiatsiga tema käe ümber joonistaksin. :D

Ma nüüd ei teagi, kas peaksin need read kirja panema või ei, sest ma ei taha kedagi solvata, aga mind ajab nii naerma millegipärast üks asi, mida naised isadepäeval teevad. Nimelt, seletage mulle miks kingitakse selliseid asju nagu karikad, kruusid, pluusid, kirjadega ”maailma parim issi” jne? Või t-särk naise ja lapse pildiga? Ma nagu kahtlen, et mees seda avalikult suurima heameelega kannaks. Minu arust on see nagu…totter. Või ma ei tea. Kui mees mulle sellise karika kingiks, siis ma hakkaksin vist naerma. Sõnum on armas ja kõik.. aga.. ah ma ei tea. Nüüd seda kirja pannes tekib jälle tunne, et aga mis sel siis ikka nii väga viga on? Enne nagu arvasin, et see on täislollus. :D Ma vist ise hakkan peast segi minema hoopis. :D

Minu jaoks on isadepäev siiski selleks, et oma isa meeles pidada. Selleks ei ole vaja kalleid kingitusi ja uhkeid restorane. Minu arust on piisab koos kallite inimestega veedetud ajast ja miks mitte ka heast söögist-joogist, ning lihtsatest, südamest tulnud, kingitustest.

Kas ja mida olete teie oma lapse isale kinkinud/koos lapsega teinud? Kas peate tähtsaks, et laps teeks kingituse ise või tuleks ideele ise?



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

35 thoughts on “Isadepäevast – Milleks liialdada, ega su mees SINU isa ole

  1. Ma mõtlesin ka täna just, kas teha mehele mingi kink või mitte, sest lapsest pole praegu ei kinkijat ega kaardi meisterdajat. Lõpuks otsustasin siis nii, et kuna laps veel sellest päevast ööd ega mütsi ei jaga, tänan oma meest selle eest, et ta on mu lapse isa. Et ta on isa igas mõttes ja alati. Olgu siis seekord nii.
    Igasugused “maalima parim” kirjadega asjad muidugi jäävad meil ka mängust välja aga väike tort ja üllatus sobivad ikka.

    • Eks seda ole jah tore mehele ikka meelde tuletada, et ta on sinu arvates hea isa. :)

  2. Minul küll ei ole isa ja mu lapsel samuti mitte, nii et ma ei ole isadepäeva kunagi mingiks pühaks pidanud, aga hommikul soovisin oma emale head isadepäeva sest ta on mulle mõlema eest olnud ja tuletasin talle meelde, et ta vanaisale helistaks. Ja lisaks nõustun ma täielikult sinu kommentaariga nende t-särkide ja muude sarnaste jaburuste kohta. Idee võib ju armas olla, aga kas need asjad leiavad ka päriselt kasutust?

    • Kui reisil käid, ära jumala eest meeneid kaasa osta, sest ega need enamasti või suure tõenäosusega kasutust ei leia ;)

  3. Mina mehele isadepäevakinki ei teinud just sel põhjusel, et ta pole minu isa. Laps on alles 2-aastane ning asja ei jaga, seega ei teinud ka tema kaarti. Mõtlen isadepäeval oma isa ja vanaisa peale. Küll laps suuremala lasteaias joonistab kaarte ning kindlasti abistan teda ka kinkide ostmisel kui ta seda soovib. Ei ole näinud, et keegi päriselt avalikus kohas väikelapse pildiga särki kannab ja sellised kingid pole päris minu teetass ka.
    Lapse vanaisa sai jah endale uue teekruusi, millel kõigi lapselaste pildid peal.
    Minu meelest on parim isadepäevakink see kui isa oma lapsega aega koos veedab ning selle kingi jaoks ei pea ootama spetsiaalset päeva.

  4. Meie tegime issile maali. Laps on 9 kuune. Ostsin 40×50 lõuendi ja näpuvärvid, lapsele jätsin jalga vaid mähku ja lasin ta kunsti tegema. Muidugi oli pärast seda kunsti täis terve köök, kuid õnneks tuli see üsna kergesti maha. Lapsel rõõmu kui palju ja endale jääb tore mälestus. :) ühe t-särgi kinkisime ka. :)

    • Midagi sellist ma teha tahtsingi, aga ei leidnud sobivaid värve, millega oleksin saanud lasta tal hulluks minna. Neil vaja ju kõike suhu toppida ja ma arvan, et mingi keemiline värv pole just kõige parem valik vist sel juhul. :D

  5. Üldises plaanis olen nõus, et pole vaja end oimetuks kinkida, aga vot selle mõtte vastu vaidlen küll, et “ega su mees sinu isa ei ole”. Ma pole mitte kunagi näinud ühtki isadepäeva manuaali, mis ütleb, et sel päeval tohivad häid isasid meeles pidada ainult lapsed (mis on tavaks saanud), aga mitte nende laste emad, kes näiteks oma meestele veidi tänu tahavad avaldada ja miks mitte kingi näol rõõmu valmistada, et nood ikka nii toredad ja head isad on. On ISADE PÄEV ja kes iganes tunneb, et ta ka mõnd muud isa tahab tunnustada peale enda oma, siis mina selles küll midagi taunimisväärset ei näe.

    • No kuidas kellele, selle üle vaielda jah ei saa. Aga ma leian samas, et selliseks meeles pidamiseks on teisigi päevi, nt meestepäev. Ja miks mitte ka lihtsalt niisama midagi mehele kinkida, ilma mingi põhjuseta. See veel vat, et kõige lahedam ja ootamatum. :)

    • “Isadepäev on püha, millega märgitakse ära meeste rolli laste kasvatamisel ning avaldatakse tänu isadele ja vanaisadele.” See oli esimene definitsioon, mis ma leidsin ja nii ongi ju. Või ei? Kinke võibki loomulikult teha igal ajal, aga kui on isadepäev, kas siis jätan sellepärast oma lapse isa ilma tähelepanuta, et “ta hoopis siis on ekstra tänulik, kui ma täiesti lambisel ajal teda kingiga kostitan”? :D Või jätan ta tähelepanuta, sest kui laps piisavalt kasvab, küll ta siis ise teada annab, kui hea see isake ta meelest ikkagi on? Või et pole minu asi oma mehele öelda, et ta minu meelest suurepärane isa on? Muidugi see väljendub ka igapäevaelus jne, aga kui on spetsiaalne päev selle jaoks, siis ma peaksin jonni pärast sellesse ekstra külmalt suhtuma, et “ise tean, millal oma isa/lapse isa kiidan”. Sama hästi võib aastavahetust ka põhimõtte pärast neljandal jaanuaril tähistada, et “oma asi, millal mul uus aasta algab”. Pealegi, “maailma parim issi” läheb kindlasti igale isale südamesse, vahet pole kas see on särgi, tassi, kaardi või uue auto peal.
      Ühesõnaga vabandust, kui hoogu sattusin, aga mulle ei meeldi selline lambine lõõpimine ja naeruvääristamine.

    • No olgu, täitsa näen su pointi. Vabandan, kui kuidagi solvasin, ei tahtnud nii. :-/

    • Isiklikku solvumist siin kindlasti polnud, olen mõne vaatenurga suhtes veidi tulihingeline vist, muud midagi :)

    • Nõus! :) mul laps on 5-kuune ja sai ka mees ikka kenasti meeles peetud, ja kink tehtud. Kui laps veel asja ei jaga, siis mina ju siiski saan aru, kui õnnega koos oleme, et minu lapsel on suurepärane isa! ;) Tõesti natuke mööda postitus.

    • Ma ju ei öelnud, et ema ei või sel puhul mitte midagi kinkida. Lihtsalt tõin välja oma arvamuse, et sel päeval pigem asi isa ja lapse vaheline. See, et meie arvamused erinevad, ei tähenda, et see mööda on. :D

  6. Måkerdasime koos piigaga isale kaks kaarti ja østsin kuuspaki ølut talle. Hommikul siis låksime vårske kohvi ja piltidega. Oli våga røømus ja nuud ripuvas neiu esimesed meistriteosed koridoris seinal :)

  7. Meie ka ei peenutse, kolmest isadepäevast, mil mu mees on ka issi olnud, oleme me koos veetnud ainult ühe. Ja sel korral olin ma juhtumisi 5 nädalat rase oksendav voodihaige ja ei saanud lapsega midagi meisterdada. Sel aastal tegime tütrega tema auks koogi ja sööme selle ära koos minu isaga. Et, selline 2 in 1 kook.. :P

  8. Mina olen samal arvamusel enamvähem. Et pidada meeles oma isa. Oma lapse isale esimene aasta tegin tassi kuhu kirjutasin “koos” lapsega erinevaid häid iseloomusõnu, teisel aastal oli laps 1a10k siis ostsin hm’ist valge särgi, tekstiilivärvi ja lasin lapse fantaasial möllata. Kuid see jäi nii laheda efektiga, see kritseldus, et mees kandis igalpool seda ja teisedki kiitsid. Sel aastal ostsin läbipaistva tassi, klaasivärvi ning taas lasin lapsel joonistada. Mingeid uhkeid kinke tegema ma ei hakka, poest ei osta neid asju superisa kirja ja pildiga mida ostab iga teine, mõtlen ise modagi lihtsat mille laps saaks valmistada :). PS! Värve ostsin ka aint yhe mõlemal aastal kuna yks värv oli 4€ :D.

    • Njaaa, mulle meeldib ka see mõte, et laps ise teeb ja möllab. Isegi kui ta ei saa aru kellele või miks :D

  9. Ma arvan, et isadepäev langeb ikka samasse kategooriasse, mis emadepäev. Nt, kas sa ootaksid, et mees sulle emdepäeval lilli tooks või midagi muud armsat kingiks? Kui ise ka nt emadepäeva nii oluliseks ei pea, siis on sama ka isadepäevaga ja vastupidi. :)

    Mis puudutab aga erinevatesse säridesse ja kruusidesse, siis viimased neist on minu arvates igati mõnusad. Kuluvad alati ära :D mistahes pilt seal siis peal poleks. Ja mingid särgid, noh minu jaoks täiesti oleneb särgist. Nt “maailma parim isa” või “superisa” kirjaga t-särk on minu arvates kena meene ja pisikene asi millega tunnustada isa. Küll aga mingi lapse pildiga t-särk, mida kõigile siis eksponeerida… See on minu jaoks liig. :P Ilmselt see on ka suht igaühele oma teema ja kuidas kellelegi. :)

    • No mina ei saanud ka emadepäevaks just sel põhjusel mitte midagi, et laps ju ei oska midagi teha. Lihtsalt tuldi ja tehti kalli, ning sooviti head emadepäeva.

      Eks see oleneb sellest ka, et milline see kruus-särk täpsemalt on. Kui on mingi laheda vimkaga, siis meeldib mulle ka. Aga lihtsalt nt lapse pilt ja all ”maailma parim issi”… no ma ei tea. :D

    • No mulle näiteks käib ilgelt närvidele, kui mul on erinevad kruusid. Praegu on ka jälle tekkinud mingi 2 suvalist kruusi me majapidamise. Rõvedad :D Ma mingi friik, kõik peab komplektis olema :D

    • Siis meie juures saaksid sa vapsee ataki, sest mul pole ühtegi tassi komplektis. :D

    • Kas sa Mari-Leen mitte ise ei kinkinud eelmiseks isadepäevaks (või mingiks tähtpäevaks) Meelisele kruusi? Mingi supermehe kruus oli? :D kuidas see teie komplekti sobitus siis?

  10. Olen sinuga 110% nõus. Minu meelest ka isedepäev tähendab siiski seda, et meeles peaks pidama enda isa. No ja lastel enda isa. Sama ka emadepäevaga. Kuna minu lapsed on alles ka väiksed(3-aastane ja 4-kuune), siis aitasin teha kaardi. Ning sellest, kuidas kaart valmis, tegime video. Aitasin kaardi valmis voltida ja tegin poiste käejäljed kaardi esiküljele. Kaunistas 3-aastane ise edasi. Sisse kirjutasime koos kuupäeva ning Head Isadepäeva. Ja muud midagi. Ma ei leia ka põhjust, et osta ja teha kalleid kinke(loomulikult ma ei pane pahaks ja ei tee neid inimesi maha, kes seda teevad ning kellel selleks võimalus on), kuid Meie pere on selline lihtsam.

  11. Esimesel isadepäeval ostsin mehele särgi “Superissi” ja supermäni märk on ees. Kannab kusjuures uhkusega seda. Eelmine aasta sai talle ka suur kohvikruus kingitud toreda kirjaga, sest see kulub alati marjaks ära. Sel aastal ostsin aga lihtsalt kommikarbi ja palusin poisil selle issile viia. Pole mõtet ka lolliks minna ja ei tea mis iks asju kokku osta.

  12. Kuna issil jalad külmetavad pidevalt, siis ostsin isale soojad sokid, 9-kuuse piigaga tegime kaardi, tema plätserdas käejäljed ja kommipaki lisasin ka kingikotti. Isa oli üllatunud ja rõõmus, eriti kaardi üle :) Leian, et ükskõik kuidas, siis sellist päeva peab ikka perega tähistama ja isa tunnustama. Ise sain emadepäevaks lilled ja tordi ja olin väga rõõmus :)

  13. Mina tegin oma mehele kingi, lisaks õhtusöögi ja koogi (meil on alles beebi, kes ei oska midagi ise teha). Isiklikult arvan, et isadepäeval on ka naisel võimalus tunnustada oma meest selle eest, et ta hea isa on. Minu mees koguaeg tunnustab mind selle eest, mis rolli ma kodus kannan ja samamoodi tunnustan ka mina meest. Ja ma ei ole suhtumsega, et see on normaalne ja elementaarne, vaid hindan seda väga-väga kõrgelt, et mul just nii hea mees ja lapsele nii fantastiline isa on.

    Lisaks oleksin küll pettunud kui mu mees tuleks emadepäeval koju, kaks kätt taskus, ja ütleks, et laps nii väike ja ei oska emadepäevaks midagi teha.

    • Njaa, saan su mõttest aru. Aga eks erinevatel inimestel olegi ka erinevad “maitsed”. :)

  14. Ma nôustun siin ühe kommenteerijaga, et minu mees on ju ka MINU laste ise, loomulikult tahtsin teda ka sel päeval meeles pidada. Samamoodi nagu tema peab alati emadepäeval mind meeles, sest ma olen lisaks naiseks olemisele ka tema laste ema. See, milliseid vôi kui kalleid kinke keegi teeb on igaühe enda asi, me ka nänni ei kingi, seekord sai minu poolt uus lôhn ja lapsed meisterdasid ise kaardid ja koogi.

  15. Meie laps on kahene alles ja midagi teha ei oska, aga õppis just kriipsujukut joonistama nii, et lasin tal kaardi joonistada ikka, joonistas enda ja issi :) Aga tegin ka ise mehele üsna materiaalses mõttes kalli kingi, mis talle väga meeldis, aga mis ei olnud absoluutselt isadepäeva-teemaline, vaid lihtsalt üks ilus asi. Veel saatsin ta üksi kinno ja käisime söömas. Et minupoolne tänu siis, et ta nii hea isa meie lapsele on ja läbi selle ka minu elu nii kodus kui karjääri mõttes nii kergeks teeb. Lisaks rabab ta hetkel tööl kõvasti ja kõik nädalavahetused on lapsega kahekesi kodus kui mina tööl olen see kuu. Aga mulle ka väga meeldib kinke teha ja üldse talle asju osta nii, et eks see ole harjumuse asi. :) Mina võtan asja ka niipidi, et mulle ka meeldis kui ta mind emadepäeval välja sööma viis ja kingi tegi nii, et vastasin siis samaga. Aga need I love my dad jne kirjadega või veel imelikum-lapse piltidega tassid/särgid/hiirematid on minu meelest ka veidrad.. no tass kulub ära ikka jah, aga meil on juba piisavalt tasse ja kõik sobivad omavahel kokku ja üldse.. :D Ja mu mees on küll suurepärane isa, aga ma ausalt öeldes ei kujuta teda siiski ette lapse pildiga särki kandmas… nii, et kuna pooldan ka praktilisi kingitusi, siis see särk jääks ilmselt kappi tolmu koguma.

    • Isale erilist kinki ise teha ei oska st* mitte, et MIDAGi teha ei oska. :D

  16. Isadepäeval pean kõige tähtsamaks inimeseks just oma meest. Enda isale helistan või lähen tordiga külla, sest ta pole mingi isa mulle olnud. Mingit vaeva ma ei näe . Oma mehes näen parimat isa, ta armastab meie lapsi meeletult, tegeleb nendega, võtab neid igale poole kaasa jne jne jne. Lapsed ei saa ise ju poodi minna, sest nad on pisikesed. Loomulikult teen mina paljud asjad nende eest ise ära ja minu mees on igal aastal väga liigutatud sellest, et mina olen vaeva näinud, sest lapsed armastavad tingimusteta, aga just see, et ka naine meest isana hindab, on ilmselt mehe jaoks veelgi olulisem.

  17. Heh, meie 7kuuse pojakesega kinkisime just särgi issile “maailma parim issi” ja pojal oli ka samasugune särk teise kirjaga. Ausalt ma ise mõtlesin ka, et äkki nii lame. Hommikul panime pojale särgi selga ja issile ütlesime, et silmad kinni ja panime särgi sela talle. Tal oli silm ikka korralikult niiske. Minu arvates ei ole siin midagi nõmedat.. Hoopis väga liigutav oli näha, kuidas ta reageeris :)

    • No väga tore, et su mehele meeldis! :)
      Mina lihtsalt taolist asja oma mehele ei kingiks, sest tean, et ta ei kannaks ilmselt. :D

Vasta keidy-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.