Käisime paar päeva tagasi esimest korda nii jalutamas, et jätsime vankri koju. Ja Annule nii-ii meeldis! Nii põnev on ju iga kivi, oksa, põõsast, lehte, looma katsuda ja vaadata. Eriti veel siis, kui emme turvaliselt käest kinni hoiab. :)
Täna läksime lauakaunistuse jaoks oksi, käbisid ja sammalt korjama. Annu jooksis seal pargis käbidega ringi nagu rõõmurull. Jube raske on temast ainult pilti saada, sest ta tahab koguaeg käest kinni hoida ja nii kui tal eest ära jooksen, et paar pilti klõpsid, paterdab ta mulle kiirel sammul järele ja nõuab kännut. :D
Üritasin nendest oksadest siis mingit normaalset asja teha, aga no pole mulle seda silma antud. :D
Seega saatsin oma lilleseadet õppivale sõbrantsile pildi ja kirja ”HELP!” ja ta tuli päästis päeva. :D
Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!
Aga koer? Temaga käid ikka jalutamas? Kuidas üldse läheb? Mul oli nii kurb, kui sa rääkisid, et tahad koerast, kes harjunud inimestega olema ja toas elama, õuekoera teha.
Mina selle hulluga üksinda küll kuskile mindud ei saa. :D
Ta jookseb aias ringi ja iga päev käime temaga päeval õues mängimas. Tuppa ta üldse ei kipu… Ise ka imestasin. Nüüd, kui külmaks läheb, küllap ta siis saab tuppa ka rohkem. Vaatangi, et Annu hakkab koera kartma ja peaks neid rohkem kokku laskma. Aias jookseb koer ju ainult ringi ja ei ”suhtle” lapsega üldse. :D
Mees ehitas talle ilusa ja sooja kuudi ka, millega ta nüüd on ära ilusti harjunud.
Ta on suur ja karvane koer, kes ongi õuekoera tüüpi. Ta lihtsalt oli harjunud toas magama, sest muud võimalust ei olnud. Ta on alati eelistanud õues olla. :)