Kas raha teeb õnnelikuks?

Reporteris oli ükspäev mingi küsitlus, et kas raha teeb õnnelikuks. Paljud ütlesid, et ei, neid teevad õnnelikuks hoopis kodu, sõbrad, perekond jne. Ma turtsatasin küll korraks naerda, sest huvitav kust see kodu tuleb, kus õnnelik olla? Kuidas sa pead üleval perekonda?
Jah, parimad asjad siin elus on tasuta, nagu näiteks armastus ja laste kallistused, aga selleks, et sul üldse oleks lapsed, kes sind kallistaksid, peab sul olema raha.
Need inimesed seal küsitluses pole vist küll mitte kunagi pidanud enne poodi minekut sente veeretama ja mõtlema, kas saab endale jogurtit ka lubada, või ei. Nad pole vist kunagi pidanud poes ringi käies salaja telefoniga kokku arvutama asjade maksumust, et kas tuleb rahast välja või ei. Nad pole vist mitte kunagi pidanud jõululaupäeval verivorsti ja ahjukartulite asemel sööma kiirnuudleid. Muidu nad nii rumalat juttu küll ei ajaks. :D
Ma kõlan nagu üks suur rahapede, aga tänapäeval väga muudmoodi enam kahjuks ju ei saagi. Kui sul pole raha, pole sul mitte midagi! Ma tahaks näha, kui õnnelikud need inimesed siis oleksid, kui nad peaksid elama rotiurgu meenutavas korteriubarikus, mis ei pea sooja ja kus aknaraami vahelt lendab tuppa lumi.

Ma ei tea kuidas teiega, aga mind teeb küll raha õnnelikuks. Või õigemini, rahast tulenevad võimalused. Ikka jube sitt oleks elada rotiurgu meenutavas korteriubarikus ja iga jumala päev sente veeretada.

Aga jamh, ma keeran end praegu pleedi sisse kerra, vaatan Helisevat Muusikat ja ootan millal tainas paisub, et siis paar plaaditäit imepehmeid kaneelirulle vorpida, mida oleks hea õhtul bff’iga Titanicut vaadates nosida. Annaks ainult jumal, et mu elu õied õhtul magada näeksid! Püha jummel, Annu oli aastavahetusel poole kaheni öösel üleval, järgmisel hommikul magas lõunani ja lõunaunne ma teda siis loomulikult ei pannud. Mõtlesin, et saabki siis õhtul varem magama ära. Ja no saigi! Tsikk kustus kell kuus diivanile ära ja üles tõusma polnud enam nõus. Mees viis ta siis voodisse ära, lootusega teda alles hommikul näha. Aga kus sa sellega! Plika tõusis õhtul kell KÜMME üles. Mina läksin poisiga kell 11 voodisse ja tema oli mehega kella kolmeni üleval. Haigemaja. :D

Aga kas teid teeb raha õnnelikuks?

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

20 thoughts on “Kas raha teeb õnnelikuks?

  1. Kahjuks pean sinuga nõustuma :( Ma olen õnnetu, sest teen tööd, mis mulle ei meeldi, aga kui seda tööd poleks, poleks mul ka seda üürikorterit, mis igast nurgast natuke hallitab, aga soe on vähemalt. Ja söök on laual. Aga ma pole õnnelik. Lihtne oleks öelda, otsi töö, mis meeldib, aga ma ei tea mis meeldib :D see ajab hulluks :D

  2. ma ütlen selle raha asja kohta alati, et raha on vahend. raha iseenesest ei ole eesmärk ega tee õnnelikuks, aga mersus on ikka parem nutta kui zigulis:D

  3. kõik muu on õige vast, aga kartul ja verivorst ei maksa suurt midagi, nuudlid on kallimad.

    • Kle mis sa ajad. Norm verivorst on mingi 3-4euri kilo. Nuudlipakk maksab 30 senti :D

    • kilo kartulit maksab ka 30 senti. KILO. kui mul oleks valida nuudli või kartuli vahel ma iga kel valiks kartuli.

    • :D :D Mis küsimus see on, et paljast kartulit sööksid? Samamoodi sööksid sa ju paljaid nuudleid. Esialgne kommenteerija tõigi välja, et 1kg!! kartuleid maksab samapalju, kui sinu väljatoodud 50g kiirnuudlipakk. Ja sellest kilost kartulitest saab teha keedukartuleid, praekartuleid ja ahjukartuleid nt. Igakell on ju isegi paljad kartulid paremad ja tervislikumad, kui kantserogeenseid aineid sisaldavad kiirnuudlid ja ODAVAMAD ka…mõtle ka natukene :D

  4. No ma i saa noustuda- raha ei tee onnelikuks. Kaotasin monda aega tagasi koige kallima inimese- oma mehe. Viimased paar aastat meil rahaga probleeme ei olnud. Enne seda oli aga probleeme mitte vähe ning täiesti igapäevane asi oli sent sendi haaval kalkuleerimine, et kas ja mida me ohtusöögiks lubada saame ning kas sel kuul jaksame mingigi osa elektriarvest maksta jne. Me teadsime, et kui midagi juhtuks- ykskoik mis koige pisemgi mitte planeeritud “yllatus”, siis meil ei oleks seda raha mitte kuskilt votta. Aga me olime nii krdi onnelikud. Tosiselt onnelikud. Ja ma ytlesin seda juba siis mitte ainult nyyd tagantjärgi. Ma voisin tol ajal loputult oma oele rääkida kui onnelik ma olen. Viimased paar aastat oli raha, aga oli ka haigus. Ja nyyd jäi ainult raha. Voi oigemini seda tuli isegi juurde, sest minu elukindlustus kehtis ka tema yle. Aga ma ei taha. Ma ei taha seda raha. Ma tahan tagasi sinna väikesesse keldrikorruse kööktuppa, ma tahan tagasi seda niisket ja hallitavat vannituba. Ma tahan tagasi sinna aega, mis oli enne raha! See oli see aeg, kus ma viimati olin onnelik! Nyyd on mul raha, aga kas ma kunagi veel olen onnelik? Vaevalt.

    • Oeh. Tunnen kaasa. Mul on nii kahju… Ma ei kujuta su valu ettegi…
      See sinu situatsioon (ma ei oska kuidagi teisiti öelda) pole ka päris see mida ma silmas pidasin. Iga kell oleksin pigem koos armsatega halbades tingimustes, kui ilma nendeta rahahunniku otsas…

  5. Kunagi kusagilt kuulsin kuidas keegi õnnetu inimene ütles teisele nende arutelu peale et …..sul on vähemalt raha. Teine hakkas selle peale sõnu peale lugema et raha pole õnn jne. Noh ja siis ta vastas et …abiks oleks ikka.
    Ma arvan ka et raha on tänapäeva maailmas mõnikûmmend % õnnest kuna siis kui meie peres juhtub et mehel pole vahepeal tööd ja tänu sellele pole suuremat osa pere sissetulekut siis nälja puhul oleme ikka päris närvilised ja stressis. Samuti kipume siis üksteist solvama. Ma ei kujuta ette kuidas need inimesed suudavad elada kellel veel üürikorter on.

    • Raha teeb elu paremaks ja mugavamaks, aga ei anna sulle perekonda. Samas selleks, et sul saaks olla pere, on vaja raha…

  6. Mmmm, kaneelirullid…. Kindlasti olid väga maitsvad.

    Olen seda meelt, et otseselt raha õnnelikuks ei tee. Aga nagu sa isegi välja tõid, siis raha loob võimalusi. Ja need võimalused teevad kindlasti õnnelikumaks.

  7. No vot mina mõtestan seda ütlust enda jaoks teisiti lahti. Minu jaoks tähendab see seda, et jättes kõrvale elementaarsed mugavused, et on soe söök laual ja kodu olemas, ei ole raha jahtimine see mis toob õnne. Praeguses ühiskonnas on niii suur rõhk sellel rikastumisel. Kõik tahavad paaniliselt olla uhked rahainimesed/ärimehed. Mina kasvasin ülesse sellises ärimehe peres, kõik peretuttavad ka olid üks rikkam kui teine. Mitte ükski neist perekondadest pole enam koos, sest peamine prioriteet oli rikas olla ja veel rikkamaks saada. Kes neist siis nüüdseks on alkohoolikud, kes pankrotis, kes üksikud. Ometigi see mis neil oli on paljudele eesmärgiks. Mõttetu.

Vasta E-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.