Kassi steriliseerimine ja operatsioonist taastumine.

Tegime meie siis selle nalja lõpuks ära. 17.veebruar sai siis opp tehtud ja tulemused olid päris jahmatavad.

Kui tavalise indleva emase emakas on sama suur kui väike näpp siis meie Nublul oli see kahe rusika suurune ja täidetud mingi imeliku plögaga. Terve emakas oli täis selliseid imelikke pallikesi kuhu oleks pidanud kassipojad arenema asuma aga seal ei olnud midagi. Arst ütles, et see oleks üsna pea tekitanud talle mingi tõsise terviserikke ja oleks vajanud erakorralist operatsiooni. Ta imestas, et ta ainult selliseid imetrikke tegi ja ei olnud tõsiselt haige. Seega läks asi ikka väga napilt.
No see oli teada, et tal midagi peab ikka viga olema kui ta pooleteise aasta jooksul ühtegi pesakonda ei toonud. Arst alguses arvas, et ehk on lihtsalt mingi kaasasündinud asi ja ei ole midagi hullu aga igaks juhuks tuleks ikka järgi vaadata. Ma ise kartsin kõige rohkem, et pärast on mingi kasvaja või midagi veel hullemat. Ja kui nüüd hakkasid need lõputud indlemistuurid ja maha sittumised siis oli asi selge, et kõik ikka korras ei ole ja tuleb see opp ära teha.
Enne operatsiooni peab kass olema 12 tundi söömata.
Nublu oli peale oppi kohe tükk maad kõhnem. Aga ega siin midagi imestada ei ole kui kahe rusika suurune tükk välja lõigati. Nüüd on ta aga õnneks ilusti kosunud ja näeb juba normaalne välja.
Esimesed nädalad oli haav kuidagi imelikult ”paistes”. Kogu õmblus punnitas nagu väljapoole. See on üsnagi normaalne ja läheb üle aga igaks juhuks tuleks seda arstile ka mainida, sest kui haav on punetav või ajab vedelikku välja võib tegu olla mingi põletikuga vms.

Enne ma mõtlesin, et ehk ta ei saa poegi sellepärast, et ta lihtsalt ei lase isaseid ligi. Kui õuepeal jooksid siis andis tappa neile koguaeg kui selga üritasid ronida. :D Ja opp on ikkagi opp, sel on suured riskid ja ma kartsin neid.
Ja ma olen näinud mida see opist taastumine tähendab. Maal elasime siis käisid mitmed kassid steriliseerimisel. Peale oppi olid nad ikka hea mitu päeva joblased ja imelikud. Pluss siis need kohutavad kraed, mis tunduvad laus piinamisena. Aga noh, see oli ikka päris jupp aega tagasi ka nii, et…
Aga nüüd on asjalood juba teised. Peale oppi ei vaja kass enam mingit kraeg, sest õmblus on nii väike, umbes suure mündi suurune. Nublul oli haav suurem, sest tal oli kogu krempel suurem ja lihtsalt ei mahtunud välja sikutama. Tavaliselt ei hakka kass haava/õmblust ka meeletult lakkuma. Siinkohal tulebki siis jälgida tema käitumist. Kui hakkab väga seal kiskuma siis tuleks ikkagi see krae muretseda. Meie arst ütles, et võib ka ise kodus suurest sokist sellise jope talle lõigata. Esikäppade kohale siis augud lõigata ja tagumik peaks ka ikka paljas olema, et saaks potil korralikult käia.

Esimestel päevadel tuleks kassil hüppamise ja venitamise võimalused ära peita. Näiteks kui teil on kassimaja siis tuleks see maha võtta, et ta ei saaks seal tuuseldada ega end vigastada. Õmblused võivad lahti minna. Ja kui talle meeldib näiteks aknalauale või kuhugi kõrgemale hüpata siis tuleks need hüpped muuta tasandilisteks, et ta ei peaks näiteks maast kohe kapi peale hüppama. Panna mõni tool või midagi sellistesse kohtadesse.
Vähemalt nädal aega ei oleks soovitatav kassi ka õue lasta.

Meie panime oma Nublu 2’ks ööpäevaks magamistuppa kinni. Sest esiteks on meil suur koer kellega talle meeldib mürada ja joosta ja teiseks on meie kassimaja seinakülge kruvitud, seega ei ole seda võimalik niisama lihtsalt alla võtta.
Ja oi kui tige ta oli, et ta peab omaette kükitama. Ma muidugi käisin teda koguaeg seal silitamas ja temaga mängimas aga enamus aega oli ta lihtsalt nii tige mu peale ja tahtis mul silmad peast välja kraapida. :D
Esimesed 24 tundi oli ta veel natukene ohmu nii, et enamus sellest ajast ta lihtsalt magas rahulikult meie voodis.
Kui ma teda elutuppa lasin siis üritas ta kapi peale hüpata aga kukkus sealt kolaki alla, ta lihtsalt ei jõudnud end üles tõmmata. Alguses ehmatasime mõlemad ära, tema põgenes diivani alla ja mina jooksin kohe vaatama, et kas temaga on ikka kõik korras…
Oeh kui hea, et see paranemise teema nüüd läbi ja ta terve on.

Aga rääkige teie ka, kas teie kass, koer või kesiganes on käinud mõnel opil? Kuidas paranemine läks?

Comments

comments

7 thoughts on “Kassi steriliseerimine ja operatsioonist taastumine.

  1. Minul on mõlemad kassid käinud steriliseerimisel, aga isased. Mõlemad olid umbes ööpäev uimased, pakkusime tihti juua ja lasime puhata. Praeguseks on üks neist suur nagu maakera :D Tegelikult ongi ta suurem kass, paksud käpad. Teine kass jäi selliseks nagu enne operatsiooni oli.

  2. Meie kiisu käis ka steriliseerimisel. lasime tal esimesed pojad ära poegida ja siis ootasime selle tissitamise aja ära ja siis läks opile. Sammuti esimesed 24 tundi oli rahulik ja suure osa ainult magas. Aga edasi tegi, mis tahtis. Õue küll ei lasknud, kuid toas käitus nii nagu igal teiselgi päeval. Meie kiisu ei olnudki kunagi mingi suuremat sorti aktivist. Ei jooksnud ja müranud niisama ringi.

  3. Meie kassid on mõlemad kastreeritud ja steriliseeritud. Emane kass steriliseeriti Kassiabi poolt, ise käisime isase kassiga kastreerimas. Et kui nad omavahel kokku lasta, oleksid kõik juba taastunud ja korras. Meil isane kass oli peale oppi mingi max 5-6 tundi uimane, pärast juba jooksis oma mänguasjade järel. Ja nende peitmine ei aidanud, kuna ta leidis ikka midagi muud, millega mängida :D. Emane kass.. no temal ma siiani ei tea,mis tal kõhu all toimub, sest ta veel ei lase ennast katsuda. Aga kuna ta hoiukodus oli ja sealt öeldi, et kõik on korras ja võite nüüd kiisu koju viia. Ja nüüd on mul kodus kaks õnnelikku, lõigatud kiisut :).

  4. No oma kogemuse põhjal ütlen, et kindlasti on vaja seda vestikest või kraed, sest minu kaks kassi hakkasid kohe lakkuma. Ja imekombel suutis üks juba ülejärgmisel päeval õue põgeneda, oli päev otsa kadunud ja tagasi tuli ilma selle vestita. Siis oli haava natukene lahti tõmmanud ja see läks mädanema. Tal oli see haav suurem ka, sest opi ajal avastati, et uued pojad juba kõhus. Paar nädalat ravisin, antibiotsid pandi ka peale. Aga nüüd on asi korras ja enam neid kassipoja probleeme ei ole.

    Kõige pullim oli niitide väljavõtmine. Mulle öeldi, et ma saan ise ka hakkama sellega. Mingi nädal aega jaurasin vist. Ühe õmbluse kaupa. No katsu sa pisikeste küünekääridega karvade vahelt sipleval kassil mingeid imepeenikesi niite ära lõigata. A lõpuks avastasin, et kui kassid magama jäid, siis sai neile kõhu alla ligi hiilida ja siis sain lõpuks hakkama.

  5. Mul nii kass kui küülik opil käinud. Kass oli 5 aastane, kui ära kastreerisime. Oli mitu päeva uinamuina ja ööseks panime ta lihtsalt suurde puuri kinni, et ta ennast ei vigastaks hüppamisega ning diivanit täis ei kuseks. Sest ta ei hüpanud isegi diivanile välja. Niiet võttis mõned päevad ikka aega, kui endine kass tagasi oli aga tema oma haava õnneks kakkuma ei hakanud.

    Küülikul oli samamoodi üks 3-4cm pikkune haav külje peal (lõigati mingi rasvkoemoodustis ära) aga puutuma ta seda ei hakanud ja niite käisin välja võtmas haiglas. Lihtsalt ei tahtnud ise torkida, lihtsalt oli lasta seda arstil teha. Siis sai haava olukorra ka kohe üle vaadata.

Vasta Kadi-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.