Kell pole veel üksteistki, aga mul on juba selline tunne, et ma pean jumala poole palvetama hakkama, et ma täna mõrvenesetappu ei sooritaks

:D Püha jumal, kui kaua see tissistreik ja muu õudus veel kestab? Ma olen nii väsinud sellest Joeliga kaklemisest – röögib näljast, nii, et hääl läheb ära, aga tissi ei võta. Ja kui võtabki, siis läheb meganärvi, et piim kohe tulema ei hakka ja röögib mulle lihtsalt lohutamatult näkku.
Täna hommikul viskas mul see pull kaane nii korralikult pealt ära, et ma viskasin ta lihtsalt diivanile ja läksin kööki hommikusööki tegema. Ulgusin seal mõne minuti ja kuulasin kuidas isegi Annu on parem ema, kui mina. Laulis poisile ja proovis teda igati lohutada, ning hüüdis mulle pidevalt: ”Nutab! Nutab! Emme! Venna nuta-a-ab!”

Well, no shit Sherlock

Kui ma olin natukene rahuneda suutnud, läksin ja haarasin oma südamest appi karjuva poisikluti jälle sülle, ning proovisin uuesti rinda pakkuda. No tee mis tahad – ei võta! Ainult röögib näkku, nii, et ma võiksin ta kurgumandleid inspekteerida. Eile oli ta näiteks peaaegu kaheksa tundi söömata, enne, kui alla andis ja mõnuga end täis mugis. No ma ei mõista, miks ometi on vaja sellist keberniiti korraldada!
Lõpuks sain täna poisi nii magama, et läksin temaga teise tuppa, et Annu oma kilkamisega meid ei segaks ja kussutasin teda nii kaua, kuni ta lõpuks ära vajus. Läbi une võttis mõne lonksu rinda ka lõpuks, aga kui ta aru sai, mis just juhtunud oli, hakkas uuesti hüsteeritsema. Kussutasin ta siis uuesti magama, aga siis sadas suure kolina saatel meile magamistuppa sisse Annu, kaevates, et ta Mõmmi on kadunud. Aga mõmmi otsimise asemel, hakkas ta mind hoopis võrevoodi pulkadega peksma, ning naeris nagu homset poleks. Kui keelasin, siis eiras mind täielikult, kuni ma lõpuks häält tõstsin (ma ei saa aru miks ta kunagi enne ei kuula, kuni ma pole karjuma hakanud). Poiss loomulikult võpatas selle peale üles ja hakkas järjekordselt röökima. No püha jumal! :D Sain poisi siis kuidagi uuesti magama ja nüüd on 15 minutit rahu maa peal olnud. Ma väga pikka vaikust ei ennusta, sest ta ei ole täna midagi veel söönud ja tühja kõhuga ta vaevalt kaua magab…

I’m this close to losing my shit

Kas tõesti hakkab Joeliga sama nali pihta, mis mul omal ajal Annuga oli? Nimelt streikis Annu iga jumala kuu enne seda, kui mul päevad hakkasid, sest piima maitse muutus. Ning kui ta selle muutusega ära harjuda jõudis, said päevad läbi, piima maitse muutus vist uuesti ja ta hakkas jälle streikima. Seega veetsin ma iga kuu umbes kaks nädalat streikiva lapsega. Püha jumal…

Tegelikult olen ma märganud, et Joeli imemisvõte ei ole ka päris ideaalne, aga ma ei oska seda kuidagi parandada ka. Ta nagu võtab liiga vähe rinda suhu ja imeb vaid nibu. Seega nii, kui ma selle postituse lõpetan, kirjutan oma piirkonna SIET imetamisnõustajale. See kolm euri, mis nad koju tulemise eest küsivad, on seda kindlasti väärt, isegi, kui midagi väga teha ei saa. Mul on tunne, et praegu vajan hoopis mina patsutust õlale ja, et keegi ütleks, et see fuckeri on täiesti normaalne, ning äkki läheb ikka kunagi mööda ka. Lihtsalt nii lootusetu tunne on, et…

Kas teie olete kunagi SIET’i teenuseid kasutanud? Olete abi saanud?



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

8 thoughts on “Kell pole veel üksteistki, aga mul on juba selline tunne, et ma pean jumala poole palvetama hakkama, et ma täna mõrvenesetappu ei sooritaks

  1. Meil aitab pallipeal hüppamine, siis hakkab sööma. Juba kaks nädalat samamoodi trall käinud, aga siiamaani on võimlemispall ainsana aidanud :D.

  2. Kui minul oli lapsed väiksed, tuli ka selliseid momente ette.Kammis täiega närvid krussi.Kahju, et ei tulnud selle peale, et imetamis nõustaja kutsuda.Kutsu kindlasti imetamis nõustaja!

  3. Mul praegu oma 3-kuuse lapsega magama jäämise mured ja avastasin tolmuimeja hääle mõju – rahustab nagu naksti maha, vb toimib tissistreigi puhul ka. Youtube’i white noise klipid poisi peal ei mõju, ikka õige värk. :D
    SIET imetamisnõustaja abi olen kasutanud nii vanema lapse tissisreigi puhul ja ta on käinud ka noorema lapse imemisvõtet üle vaatamas, mõlemal korral sain abi ja suure motivatsioonilaengu, et kõik on ok. :)

    • Ma ükskord koristasin tolmuimejaga nii, et poiss oli linaga kõhul, ning kustus ka mingi 5 minutiga ära. :D

  4. Meil oli ka selliseid hetki üsna palju. Mingil hetkel läheb piima sõõrdumiseks kauem aega (meil üle minuti) ja beebi läks närvi, et noo miks kohe ei hakka head kraami voolama ja see oligi aeg kus siis nii öelda streikis. Pole ehk veel ära harjunud, et peab pikemalt nii öelda tühja vaeva nägema, kui alles piim tulema hakkab ja kui ise oled närvis ja stressis, siis läheb veel kauem aega. Mina panin silmad kinni ja kujutasin ette lilledes pakatavaid alpi mägesid päikesepaistelisel päeval ja seda lillede lõhna. Pole muidugi kunagi alpides käinud suvel aga noh tundub ilus olevat ja aitas ka helesinisele laguunile mõtlemine :D. Öeldakse ju, et tuleb mõelda millegile positiivsele. Kui ise oled närvis ja viskad talle rinna ette ega võib ka juhtuda, et piim ei pruugigi hästi sõõrduda. Ainult ilusaid ja häid emotsioone. Tean hea rääkida, kui suurem laps kõrval hullu paneb ja väiksem röögib nagu ratta peal aga pole midagi parata. Lapsed need elu lilled :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.