Kuidas laps enda voodisse magama saada?

IMG_20150809_194257Kuna Annu on nüüd juba üsnagi suur tüdruk, peaksin vist varsti hakkama mõtlema sellele kuidas kaisubeebindust lõpetama hakata. Ega sellega nüüd teab mis kiire ole, aga kui tahan vaikselt ja võimalikult stressivabalt seda teha, peaksin vist juba pihta hakkama.
See saab emotsionaalselt ilmselt raskem olema, kui füüsiliselt, sest ma tõsimeeli armastan temaga kaisutamist. Siin ilmas pole mitte midagi paremat, kui suikuda unne, hoides oma kõige kallimat vara kaisus ning tema beebi lõhna sisse ahmida.

ann 10 kuud
Aga ta hakkab üsna nahhaalseks muutuma, ning segab natukene meie und. Viskab end üle voodi lebosse, nagu kunn, vähkreb läbi une, peksab meid käte ja jalgadega ning nügib.
Meie segame vist tema und ka, sest mitu korda on nii olnud, et ta ärkab selle peale, kui voodisse poeme.
Ma arvan, et ehk ta magaks isegi ööläbi, kui oleks enda voodis/oma toas. Praegu läheb ta umbes 21 magama, ärkab korra südaööl (umbes siis kui meie magama läheme) ja siis juba 7 paiku hommikul. Tihtipeale ei ärka ta isegi sellepärast, et kõht oleks tühi (üle 6-kuu vanused lapsed ei peagi tegelikult öösel enam sööma), vaid sellepärast, et ta tahab lähedust. Nii kui rinna suhu saab, magab edasi. Tavaliselt ei jõua ta piima välja imedagi, enne, kui uuesti unne suikub (sõõrutamiseks läheb ikka mitu minutit).

Olin minagi üks neist, kes raseduse ajal vastu rinda tagudes karjus ”minu laps hakkab küll enda voodis magama!”. Aga täpselt nagu lugejad mulle kinnitasi, murdusin ma juba esimesel ööl. Ma lihtsalt ei suuuuutnud teda käest panna. Ta on ju nii armas, nii väike, nii kallis. Kuidas ma ta siis ometi käest saan panna? Ta on ju nii vähest aega väike, ma tahan sellest maksimumi võtta! Varsti tormab ta mul eest ära, ega taha minust enam midagi kuulda… Juba hetkel on see koos tudumise aeg ainus, kus saan teda rahulikult hoida. Ega ta muidu ju paigal enam ei püsi. Koguaeg on vaja ringi siiberdada.
Pealegi oli nii palju kergem teda toita. Nii kui tunnen, et ta siplema hakkab, lükkan tissi suhu ja vaikus on maa peal. Ma poleks elusees jõudnud iga 2 tunni tagant tõusta, teda toita ja siis veel võrekasse tagasi tõsta. Hetkel käib kogu prosess läbi une, nagu autorežiimil, sest vahel ma ei mäletagi üldse kas ta nüüd ärkas, või mitte.

tupsu

Ükskõik kui raskeks see ümber harjutamine ka ei muutuks, teeksin ma seda kaisubeebindust iga kell uuesti. Ega ma ei pea teda ju päevapealt oma voodisse saama. Ma üritan seda nii teha, et laps ise ei saa arugi, et midagi muutub. Hetkel on muidugi hea kireda, kui ma veel isegi täpselt ei tea mis, kus ja kuidas, aga see on plaan. Aga kuna plaanidel on selline tore komme, mitte toimida, siis…

Praegu olen teinud nii, et kui Ann jääb meie voodis magama, siis tõstan ta vaikselt võrekasse ringi (võrekas on meie voodi vastus ja külg on maas). Aga see ei aita vist eriti, sest ta on harjunud ikkagi magama jääma nii, et tema selg on minu kõhu vastus ja ta on mul ikka nii kaisus, kui kaisus üldse olla saab… Peaksin vist hakkama temast nn ‘eemalduma’, et alguses on näiteks ainult käsi tema vastus, siis olen temast lihtsalt paari sentimeetri kaugusel, siis laman lihtsalt samas voodis jne, kuni ta on lõpuks nõus täitsa ilma minuta magama jääma. Aga seda ma küll ette ei kujuta, et ma ta kohe võrekasse panen ja ta sinna rahulikult magama jääb. Või, et isegi pikali jääb. Mkkkm, ma ei tea kuhu see rist tuleks ära teha, kui ta nõnda magama jääks.

Otsisin nalja pärast abi ka Dr. Googlest. Ja nagu ma arvata võisin, siis sain sealt ainult selliseid lahendusi, mida mina mitte kunagi kasutada ei taha, või ei saa. Näiteks, et pane laps voodisse ja lase nutta, küll ta varsti aru saab, et jonn ei vii kuhugi. Hmmm, enda arvamusest unekooli, olen ma juba SIIN rääkinud. Või, et pane laps pikali ja silita tema põske/pead/selga. Ainsad asjad mis sel hetkel silitatud saaksid, oleksid minu kõrvakiled, sest Ann röögiks end lihtsalt oimetuks, ega püsiks elusees pikali. Been there, seen that

Aga noh, küll me lõpuks hakkama saame. See nõuab lihtsalt järjepidevust. Mina pole veel ühtki 18-aastast näinud, kes emme-issi kaisus magaks. Aga kõigepealt pean ma ennast viima sellele tasandile, et olen valmis temast niiöelda ”loobuma”.

Annu idee ”musi” tegemisest.

Annu teeb musi

Kas teie harrastasite kaisubeebindust? Kuidas te lapse lõpuks oma voodisse magama saite ja kui vana ta selleks hetkeks oli? Kui kaua harjutamisega läks? Kuidas laps selle muutusega kohanes?

Also, ma ootan soovitusi aurumoppide osas. Kas teil on aurumopp ja kuidas see teile meeldib? Millist ja kust tasuks osta? Millist kindlasti mitte osta? Mida ostmisel jälgida jne?



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

18 thoughts on “Kuidas laps enda voodisse magama saada?

  1. Mina panin beebist peale lapse võrekasse kuna sain siis ise magada rahulikult, teades, et ma teda laiaks ei maga. Ta harjus ja ei nutnud sellepärast :) kuid kui ma tahaksin temaga kaisus koos tukkuda näiteks lõunal, siis jääb ära, kuna laps on harjunud oma võrekas ja kui ta muutub uniseks, siis ta tahab oma voodi ja kaisus ei maga. Seega mina saan oma beebi lähedust ainult siis kui ta ärkvel ja siis kallistame ja musutame, aga noh nüüd juba roomab eest ära ka. Ühesõnaga, alusta aeglaselt seda asja ja ära kiirusta. Ma kahetsen, et last kaissu ei harjutanud kohe, sest ma jäin nüüd sellest ilma :D aga pole hullu, sellevõrra nüüd kergem selle võõrutamisega, sest seda polegi vaja teha. Eks kaisutame siis kui tal jälle hellusehoog peale tuleb. Beebi saab 7-kuuseks.

    • Mina õnneks olen üldiselt õrna unega ja ei pea lapse ära magamist kartma. :)

  2. Ma küsiks hoopis koogi kohta, et kui mõni postitus tagasi kirjutasid, et teed Annule koogi… Siis kuida nüüd nõnda sai, et hoopis poekoogike laual on? :D

  3. Kõik lapsed on mul kaisukad olnud. Ühel hetkel on nad ise oma voodisse tahtnud. Alla aastast ei hakkaks ma ise küll traumeerima.

  4. Mina üritasin mingil ajal väga kindlameelselt Oliveri oma voodisse magama harjutada, agaaaa tulutult. See lapse karjumine tekitas mulle niisuguse stressi, et ma lõpuks ei näinud väga mõtet lasta lapsel kaks tundi röökida, et ta magama jääks, kui saaksin ta 15 minutiga enda süles kenasti ja röökimata magama.
    Pea kõik uned jääb ta minu süles magama (välja arvatud mõni üksik erand, kui ta kuskil lambist ära vajub), pärast mida tõstan ta tema voodisse. Ja meile sobib nii. Kui ühel päeval ülemine korrus meil valmis saab ja igal ühel oma tuba, siis vaatame juba edasi. Ta teab, et tema magab oma voodis öösel, lihtsalt uinub mujal.
    Paraku aga kipub ta öösel meie kaissu tulema, aga ma ei saa selle vastu midagi teha, sest ma lihtsalt ei kuule millal ta tuleb. Hommikul lihtsalt ärkan lapse jalad mu näos ja kogu moos :D

  5. Jaajaa… Mina olin ka see naisterahvas, kes enne lapse saamist kuulutas kogu ilmale, et mitte iialgi ei hakka laps meiega ühes voodis magama. Mitte mingil juhul! Naise kõrval peab olema mees, mitte laps. Ja siis… sain ma emaks. :)
    Esimesel eluaastal tegelikult magas poiss meie juures pigem sel põhjusel, et ta lihtsalt ei maganud normaalselt, mitte kuskil, ka mitte meie juures. Aga lihtsalt enda kõrval oli teda lihtsam rahustada, mitte mööda tuba ringi traavida ja nii oma niigi lühikest uneaega kulutada. Ja kui ta siis lõpuks üle aasta vanuselt normaalsemalt magama hakkas, sai talle ka pikendatav voodi ostetud. Nägime pisut vaeva ja magaski oma voodis. Kuni selle hetkeni, mil kuidagi märkamatult oli ta tagasi suures voodis. :D Ja nii loendamatu arv kordi. Ta lihtsalt magas nii kehvasti oma voodis, et selle asemel, et öösiti joosta mööda elamist, võtsime enda juurde jälle. Meil abikaasaga polnud muidugi midagi selle vastu, kui ta meie juures on. Nüüd siis suve algul viskasime tema voodi välja ja panime suure madratsi talle. Ja seal magas kohe esimesest ööst nii rahulikult. Tema probleemiks oli see, et ta on hirmus laiutaja, aga need lastevoodid on üsna kitsad. Ja eks ta öösiti keerates jäi jälle kuhugi kinni ja oligi kisa lahti. Aga! Nüüd on ta jälle meie juures tagasi. :D :D Miks, kuidas ja kuna, ma ei teagi enam. :D Lihtsalt. Märkamatult läks jälle nii. Eks enne lasteaeda läheb vast enda voodisse jälle mõneks ajaks. Minu jaoks on lihtsalt voodi nii tühi, kui teda pole kõrval, samas jälle puhkan ma paremini välja, kui ta ei trügi mul öösiti seal. Kahe otsaga asi. Aga mina isiklikult ei soovita üldse veel sul hakata oma voodisse harjutama. 10.kuune laps on veel ikka väga pisike veel. Ja tema võiks täiesti vabalt olla kaisulaps. Üha rohkem tuleb välja ka teadlaste uuringuid, kus pooldatakse väga kaisulapsi. Ma ei hakka siin pikalt kirjutama, miks jne. Internetis on piisavalt materjali. :) Aga mina sinu asemel naudiks veel täiesti rahus seda koos magamist. Kui sa ise seda tegelikult veel soovid. Minu poiss saab varsti 4, ja ma pakun, et ta magab meie juures vahelduva eduga veel vähemalt koolini. Üldse ei põe. :)

  6. Mul on siiani kaisubeebi aga seda mitte lapse, vaid mu enda soovil. Poiss hetkel 1a10k. :D

    Ta on tegelikult sünnist saadik maganud enda voodis aga vahepeal lihtsalt olen ise kaissu haaranud ning kui keerama õppis, siis keerutas ise ennast kaissu. Üks külg voodil maas ja tema voodi vastu meie voodit. Magama ei ole kunagi oma voodis jäänud vaid esimesel korrusel reisivoodis ja beebina vankrikorvis. Ma lihtsalt ei tahtnud teda üksi üles magamistuppa jätta, vaid tahtsin teda enda lähedusse. Aga ise nii vara magama ei lähe, kui tema. Seega jääbki all magama ja ise magama lähen, võtan poisi sülle ja kaasa. Sai umbes aastasena endale “Suurte laste voodi” ka, see on ka meie voodi ja seina vahel, sest ta keerutaks ennast sealt öösel lihtsalt välja. Niisiis magabki ta pooleldi enda voodis ja pooleldi minu kõrval, oleneb olukorrast. Minu arvates laps ise lõpuks ronib ära, kui ta enam kaissu ei taha. Praegu ka vahel võtan poisi magusalt kaissu ja tema ei taha, sipleb välja ja läheb selle peale oma voodisse magama. Varsti nad nagunii nii suured, et ei tahagi enam emme kaisus magada, las siis praegu naudib. :)

  7. Meil hakkas poja oma voodis ja oma toas magama 3 kuusel. Käisingi iga 2h tagant teda söötmas ja siis voodisse tagasi. Ma olin nii magamata kui ta mul kõrval oli, sest ma ärkasin iga sahmimise peale ülesse. Siis kui omaette magas, siis vähemalt ma sain see 2-3h magadagi.
    Kallistme ja mürame päeval kõik tasa. Nüüdseks saab kohe pooleteise aastaseks ning kõik on super. Kui päeval tuleb uni peale siis läheb ise voodi juurde ja ma tõstan ta voodisse magama. Vahest pean ka küsima, et lähme tudule ja ta tatsab ise voodi juurde.
    Õhtul on meil rutiin ning kallistame söövime head ööd ning panen ta voodisse ning lahkun ise toast. Magab 10min.
    Siiani on magama jäämistega tiptop olnud(Sülitan 3 korda üle õla nüüd :))
    Muud moodi teada ei saa kui ei proovi. Alati saad ta kaissu võtta. Julgust ja jõudu.

  8. Mina sain lapse oma voodiga leppima nii, et kuna laps jäi mul lõpuks vaid rinnal magama, siis ma andsingi talle rinda ringi jalutades ja süles hoides, et oleks võimalikult lühike maa oma voodisse tõstmiseks. Algus oli raske: laps uinus rinnal -> panin voodisse -> hakkas nutma -> võtsin lapse sülle ja panin rinnale -> uinus uuesti -> panin voodisse -> hakkas nutma … ja jälle otsast peale, ikka mitmeid kordi. Kuna ma lapse nuttu ei kannata, siis rahustasingi ta uuesti rinnal maha ja proovisin korduvalt uuesti. Lõpuks jäi neid korduseid aina vähemaks ja mõne aja pärast jäi juba esimese korraga – tegi silmad veel lahti ja vaatas, et ma olen ta voodisse pannud, keeras külili ja magas edasi. Ta peab ilmselt harjuma, et oma voodi on magamise koht ja ma võtsingi võimalikult leebe viisi selle õpetamiseks. :) Nii ma tassisin oma aastast 9-kilost last tükk aega ringi, kuni lõpuks rinnast võõrutamine magamise probleeme natuke lahendas, aga see on juba järgmine teema. :)

    • Njaa, ise mõtlen ka, et rinnast võõrutamine aitaks ilmselt palju, aga seda ma küll ei plaani teha veel. :D

  9. Tegelikult ei pea väikseid lapsi kaisust eraldama. See tekitab neile just turvatunnet. Tänapäeva mood on lihtsalt lapsed kohe eraldi magama asetada. Mu laps kohe poolteist ja kui vahepeal mõtlesingi, et hakkaks harjutama oma voodis magamist, siis sellest ei tulnud midagi välja. Mitte midagi selles hirmsat pole ja kui vanematel on ok, et laps magab kaisus, siis kelle asi see veel peaks olema. Nagu ütlesid, 18 aastaselt ei maga keegi emme kaisus. Mina ei põe selle pärast üldse, pigem kuidas saaks mãhkmetest lõplikult lahti. Edu!

  10. Mul jäi poiss iseenesest päris väiksena juba 21 ajal ööunne ning panin ta alati meie voodi kõrval olnud võrekasse. Hommikupoole võtsin kaissu, sedasi sai veel 5-7 magada. Päevauned magas kõik õues vankris. 7 kuusena viisime võreka tema tuppa ja kohe magas ka terve öö, mina sain ka korralikult välja puhata. 1,5 a läks sõime, mõni kuu enne hakkasin ka lõunaunesid tuppa harjutama. Ja siiani (2 a 4 k) toimib kenasti. Ma ei puhka välja kui laps kaisus..ei julge liigutadagi, äkki ärkab. Küll sureb siis käsi vm kehaosa ära jne. Ei oska kaisus magada :)

Vasta Age-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.