Mul oli täna hommikul ikka suurepärane äratus, kell 5.08. Lõin silmad lahti selle peale, et jalgevahele tuli väike soe sorts. Ehmatasin end kohe istuli ja kukkusin meest peast raputama. See ehmatas ka üles ja mühatas unesegaselt midagi, mina kilkasin siis ‘ma ei tea kas ma kusin end praegu täis, või tulid veed ära’. Kahtlesin ma asjas selle pärast, et vett/pissi tuli väga vähe, heal juhul peotäis. Isegi voodi vist ei saanud märjaks, aga kintsud jne olid küll märjad…
Ronisin voodist välja, lootes, et kui see on ikka see real deal, siis voolab midagi mööda sääri kah, aga tutkitki. Seisin voodi ääres ja vahtisin lollaka näoga mehe poole. See siis ütles, et ma tule põlema paneks, aga ma ei tahtnud veel häirekellasid lööma hakata ja ütlesin, et magagu edasi, et ega meil otseselt tuli takus ei ole ja, et ma pole ju kindelgi mis see nüüd oli. Ta pidi hommikul ju veel tööle minema…
Läksin vetsu asja uurima, aga targemaks ma ikkagi ei saanud. Ainult imelikku mulinat kuulsin kõhust. Nagu siis, kui veeautomaadist vett võtad. Taoline sulin ja mulin oli.
Kuna midagi rohkem ei voolanud, siis läksin hoopis magama tagasi. Ja isegi kui olid veed, siis ongi ju soovitav peale nende tulekut 30 minutiks pikali minna… Magama ma muidugi ei jäänud…
Täpselt 10 minutit peale seda ehmatust lõi tugev valusähvatus kõhust läbi. Ja veel üks 10 minutit peale seda tuli nõrk valu, mõneks hetkeks. See kordus veel paar korda ja vahe oli enam-vähem 10 minti. Aga siis kadus jälle täitsa ära ja ma mõtlesin, et ju ma siis pigem kujutasin seda endale ette, lootuses, et see ongi nüüd see… Vähemalt sai mees magada, mis siis, et rahutult ja iga natukese aja tagant katsus läbi une, et kas ma ikka olen alles. :D Mina sain Uuesti magama alles 2 ja pool tundi peale seda tralli, pärast seda kui olin mehe tööle saatnud.
See vist ikka ei olnud päris õige asi, sest siiani pole mitte midagi toimunud. Püksid on kuivad, kuigi olemine on kuidagi vesine, ja valudest ei ole ka haisugi. Minu parim pakkumine on see, et laps pani põiele kõva põntsu ja noh…mina kusin end selle peale täis. Sest selle tralli ajal oli laps ka üleval ja liigutas suht palju… Ma olen ennegi ju mõelnud, et imede ime, et ma pole end veel täis kusnud, kui ta mu põie peal tantsib.
Miks peab kõike nii keeruliseks ajama. Miks ei võiks olla nii, et kui õige värk käes, siis saad sõnumi või midagi, et ‘a yolo, vea oma äss haiglasse ja hakka pushima’ :D
Kui veed ära tulevad, siis seda vett tilgub pidevalt edasi ja kogu aeg selliste väikeste sortsude kaupa. Mul vähemalt oli nii. Ja muidugi paar tundi enne seda tuli limakork ka ära.
Minul ei sortsu hetkel küll midagi ja ei tilgu ka.. Nii, et …pagan, ma juba lotsin veidike. :D
Jah, eks ta ole. Kuigi, enamjaolt peaks limakorgi eraldumist märkama – see suht rõve ja suur ollus märgib peatse actioni algust.
Mõnel ei tulegi seda enne ära, olen ma kuulnud.
Jah, esmarasedal võib limakork tulla ära nii kuu enne sünnitust, kui ka sünnituse käigus. Teise raseduse puhul tavaliselt küll tähendab limakorgi ära tulek peatselt algavat sünnitust. Minul hakkas seda tulema juba augusti keskpaigas väikeste tükkidena. Aga suuremad tükid tulid päev enne sünnitusmajja minekut ning sünnitama mineku päeval. Ehk siis kahe päeva jooksul eraldusid hoolega.
Unustasin mainida, et sünnitasin 22. septembri esimestel tundidel.
Ei ole kõigil ja alati nii, et veed jäävad sortsude kaupa tulema. Minul 2 last ja ühe rasedusega nii öelda tilkusid veed peale vete tulekut ja teise rasedusega ei tilkunud midagi. Limakork tuli esimese rasedusega ära eelmise päeva hommikul ja teise rasedusega tuli alles haiglas veits ennem sünnitust. :)
Ma muidugi ei väitnud, et see juhtub alati nii spetsiifiliselt, aga limakork tuleb ju alati enne ära ( ükskõik, kas tund enne või kaks nädalat enne, ja iseasi ka, kas seda tähele pannakse või mitte). Teine sünnitus peaks teoreetiliselt kiirem olema. Ma veetsin kuus tundi kodus, lödistades vett igale poole – ehk mul ei tulnud kõik korraga ära. Kui blogi autor just erandite erand pole, siis päris sünnituse peaks ikka ära tabama küll. Algusmoment võib olla selline vaieldav või kahtlasem, aja jooksul peaks järjest selgemaks minema, et nüüd on tõsi taga. Seda muidugi on tagantjärele targem rääkida….
Kas mitte esmarasedad tihti just üle ei kandnud? Vara vist on sul veel vete tulekuks. :)
Lapsele ka parem, kui ta ikka veel paar nädalat püsib seal. :)
Hehee, kuidagi tuttav lugu :D
Mul juhtus üsna samas raseduse staadiumis ( vist küll nädalake hiljem), et ma ärkasin selle peale, et olemine oli märg. Ja ma kohe üldse ei saanud aru, et mis siis nüüd toimub. Otsustasin, et mina veel sünnitada ei taha ja magasin rahulikult edasi ( väga otsusekindel :D:D), hommikul ärgates mõtlesin siis ikkagi edasi, et ei tea kas olid veed või..või..või mis?
Helistasin siis sünnitusmajja, kust küsiti paar küsimust ja lõppresultaadini öeldi, et ma lasin end lihtsalt täis ja see on täiesti normaalne ja seda võib juhtuda ka päevasel ajal nii, et ma ise üldse aru ei saa :D
Vot nii :)