Nägin täna unes, et läksin Koeraga jalutama. Järsku aga läks süda väga pahaks ja ma ropsisin liiklusmärgi najal lumehange. :D
Suud puhtaks pühkides märkasin, et see vastik Koera vihkajast naabrimutt seisab teisel pool teed ning vaatab mind väga kahtlase näoga. Umbes nagu, et ”Hahhaa, pohmell! Paras sulle sa vana joodikunärakas!”. Ma vaatasin siis vastu ja ütlesin ”No mida on? Kas rase naine ei või enam rahus ropsida ka, ilma, et mingi krõll pealt ei vahi?!” ja kõndisin jumala rahuliku näoga edasi. Naabrinaise nägu oli priceless.
Ja siis ärkasin ülesse, ning mõtlesin, et kas ma nüüd reaalselt ka oksendasin omale maja taha või oli see unenägu? Ja siis sain aru, et mul on päriselt ka süda paha ning rõõmustasin kohe siiralt. Siinkohal küsiks ilmselt iga teine normaalne inimene, et miks ma millegi nii ebameeldiva üle rõõmustan? Eks ikka sellepärast, et olen seda iiveldust oodanud juba raseduse esimesest päevast peale. See on midagi mis kinnitab mulle, et kõik on korras ja hcg hormoonid on kõrged. See annab kuidagi turvatunnet juurde või ma ei tea…
Ja keegi küsis askis, et kas olen saanud mõne sarnase ennustava unenäo nagu eelmisel korral.
Kahjuks ei ole aga mul on mingi sisetunne, et see on poiss. Pidevalt leian end vaatamas just poiste asju ja mõtlemas poiste nimedele. Kuigi see võib-olla ka sellepärast, et poistele ei ole nii palju armsaid asju (ala, et tahan juba ette ära vaadata mis võimalused üldse on) ja poisile on ka kordades raskem nime valida. Tüdruku jaoks on mitu armast nime mul juba mõttes aga poisile on vaid üks ja seegi on ühe tuttava-tuttava lapse nimi, seega ei oleks nagu kõige parem varient.
Aga üks imelik unenägu oli ööl enne testi tegemist. Nimelt nägin, et mul oli alakõhul nagu väike muna püsti ja ma hoidsin oma kätt seal peal. Mahtus täpselt pihku ära. Pmt seal kohal kus on emakas, oli väike muna ja siis läks lame kõht edasi. No nii lame kui ta mul on.
Väga kahtlane oli. :D
See sisetunne on üks nõme asi. Niipea me titeuudiseid ei plaani teatada aga poodides käies vaatan alati tüdrukute riideid. Ja see on alati nii, nagu keegi lausa käseks just tüdrukute riideid vaadata/osta. Olen juba paraja portsu riideid varunud, meeldib ettevalmistusi teha, mis on kestnud ligi 2 aastat. :D
Millegipärast usaldan ka enda sisetunnet, lisaks loodan enda poolsetele geenidele (kas just sobiv sõna), sest meil nii palju naisi suguvõsas. Minu põlvkonnas on 6 tüdrukut ja 1 poiss ning ema põlvkonnas ka targem seis pole. :D
Meil ka mehega mõlemal pool suguvõsades tüdrukud enne sündinud. Ja minu põlvkond pole üldse poisse sünnitanud! :D
Mul hetkel see pesapunimise tunne eriti tugev, tahaks kõike ja KOHE! :D No anna jumal kannatust! :D
Punuksin ka pesa juba aga aeg pole veel õige. Kuid väga tahaks pisikese pere valmus meisterdada ja maal roheluses pidevalt olla. :D
Nii mõnus,kohe tuli see pilt silmeette..