Mul pole just palju sõbrannasid, aga need kes mul on, on ikka maailma parimad. Ausalt, mida ma küll nii head teinud olen, et nemad minu teele sattunud on? Ma pean neil vist veits emmimalt käituda paluma, sest mina küll nii hea sõber neile pole, häbi hakkab kohe… Küll nad käivad mul aknaid pesemas, sest mina olen liiga rase, et turnida, küll nad sõidavad minu pärast 130km maha, et mu koer koju tagasi tuua, küll nad toovad mulle asju ja aitavad ja lohutavad ja kuulavad mu hala ja… oeh. Mul on nii tohutult vedanud, et minu ümber on nii tugevad, tublid ja armsad naised. ❤️
Igatahes, homme lasteaias Kadripäeva tähistamine ja lapsed peavad lasteaeda minema valgetes riietes või loomadeks kostümeeritult. Kui ma sellest reedel (loe: kolmapäeval) kuulsin, mõtlesin, et mul RAUDSELT on kodus mingeid valgeid riideid, pole probleemi. Igaks petteks hüppasin siiski kaltsukast ka läbi, aga ”saak” piirdus vaid ühe pluusi ja kahe kaisukaga, mille Annu ja Joel armsalt müüjalt ”välja pommisid”*. Kui ma aga kappe läbi tuulama hakkasin, avastasin, et mul pole põhimõtteliselt mitte ühtegi valget riideeset. Minu lapsed ja valged riided ei käi lihtsalt kokku!
*Kaisukatega oli tegelikult selline lugu, et Annu nägi mänguasjakorvis mingit kaamelit ja küsis kas me võiksime selle osta. Ma ütlesin ei, sest meil on kodus juba KAKS KORVITÄIT pehmeid mänguasju. Müüja aga oli nii lahke ja armas, et ütles Annule, et ta võib selle niisama võtta. Selle peale tegi Joel ‘ehhh’ ja küsis väga segaduses näoga ”aga mina???” Jaaaa siis sai tema ka omale kaisuka valida. Tasuta. Sest ”nad on nii toredad lapsed” :D Ma kahtlusatan, et see naine on mu blogilugeja, seega kui sa end siit ära tunneb – ole tervitatud ja kallistatud! :)
Ühesõnaga, Kadripäev – mainisin siis jutujätkuks sõbrannale ka, et esmaspäevaks peab lastele mingid kostüümid välja võluma, aga mul pole isegi mitte valget voodilina, millesse neid mässida. Ja kujutate ette mis sõbrants tegi? Meisterdas Annule KATTELOORIST ja kummipaelast seeliku, ning otsis oma laste kappidest minu pudinatele ka riided selga!
Nad on niiii ägedad ja homse pärast ise ka väga elevil. Annu veel enne magama jäämistki küsis mitu korda üle kas ikka päris-päris kindlasti võib ta homme selle seeliku lasteaeda selga panna. Mul on selline karvane tunne, et see katteloori-seelik saab veel siin elu näha. :D
Kui mees poleks pidanud tööle minema, oleksin ma sel aastal tahtnud nad esimest korda ka Kadrisanti mängima viia. Nii lahe oleks ju olnud kogu perega minna, lastele oleks see kindlasti tohutu elamus olnud…
Kas teie peres tähistatakse Mardi- ja Kadripäeva? Lapsed jooksmas käisid? Võite mulle facebookis oma Marte ja Kadrisid ka näidata!
Mu meelest on väga tore, et ikka püütakse veel kadri- ja mardipäeva traditsioone ka elus hoida. Muidu muudkui jääb silma, et Halloweeni tähistatakse, mis pole ju üldse meie püha. Kahju.
Ma keeldun mingit halloweeni tunnistamast ?