Laatsaret

Lapsed on põhimõtteliselt kaks nädalat juba kodus haiged olnud. Kuidas ma enne lasteaia aega üldse mõistuse juures püsisin? Lasteaed on vist mind ära hellitanud, sest hetkel on mu närvikulu küll mingi 3 närvirakku sekundis. Annu keelab, käseb, poob ja laseb, ning Joel… Joel uluuuuub. Nii palju siis sellest ilusast elust, kus nad koguaeg nunnult läbi said.

Annu: ”Eiiii, Joeeeeel, eii, see ei käi nii! Tee nii!”

Joel: ”Ma ei taha nii, öhohöööö”

Annu: ”Joel! Ei, ma ütlesin, et sa pead nii tegema!!!”

Joel hakkab nutma ja jookseb kõrvakilesid purustavalt kõvasti röökides minu jala külge rippuma.

Sada. Korda. Tunnis.

Tänu sellele, et Joel Madlile koguaeg näkku köhis, jäi ka viimane haigeks. Kujutate omale ette kolmekuust beebit, kes köhib nagu hobune? Kolmapäeva öösel köhis ta nii palju, et ma ei teagi enam kas ma rohkem magasin, või olin ärkvel ja üritasin jälgida, et laps oma röga kätte ära ei lämbuks…

Neljapäeval oli tal juba parem, aga sellegipoolest oli too öö üks kõigekõige kohutavamaid, mis mul Madliga üldse olnud on. Ta konkreetselt lihtsalt röökis TERVE öö. Ei tahtnud rinda ega lutti ja ainus asend, kus ta niiii hullult ei karjunud, oli süles püsti kussutades. Hommikul kella neljaks olin ma lihtsalt nii läbi, et istusin voodile maha ja hakkasin nutma. Ma pole end ammu nii lootusetult tundnud… Hommikul pool kaheksa viisin ta käruga õue, kus ta siis lõpuks tunniks ajaks magama jäi.

Ma ei saa aru milles asi on. Kas see on nüüd haigusest, või on see tissistreik, aga ta täiega jaurab rinna otsas. Võtab kinni, tõmbab, laseb lahti ja kukub röökima, seejärel haarab uuesti ning kõik kordub taas, kuni ta lihtsalt täiesti hüsteeriasse läheb. Kui mõne aja pärast uuesti proovin, on 50/50 šanss, et ta hakkab jälle normaalselt sööma ega tee piuksugi. Arvasin, et äkki on tal kurk valus ja sellepärast ei saa/taha ta neelata, aga siis ta ju ei hakkaks 10 minutit peale hüsteeriahoogu naeratades tissi sööma… Variant B on see, et tal tulevad hambad? Variant C on, et ta on lihtsalt mega kannatamatu ja teda ajab marru, et piim enam kohe tulema ei hakka, kui tema imema otsustab hakata. Variant D on see, et ma olen lihtsalt nii saabas emme, et isegi peale kolme last ei suuda ma aru saada mis lapsel viga on…

Muide, nüüd olen mina ka haige. Või siis lihtsalt magamatusest maha suremas, üks kahest. Pea lõhub otsas ja kõrvad vilisevad nagu teekannud… Aga kogu selle haigusemöllu keskel tuli mulle taevase õnnistusena Maks ja Mooritsa pakk, mille najale saan kohe päris mitu õhtusööki veel ehitada, ilma, et peaksin kogu seda tõbist trobikonda poodi lohistama. Esimesel õhtul tegin minu ema põllult nopitud kartulitest ürdiseid ahjukartuleid, M&M kauaküpsenud ahjusiga ning kõrvale tükeldasin oma kasvuhoone viimaseid tomateid ja paprikaid, ainult kurk oli poest. Kiire ja lihtne, aga vahelduseks päris hea, kui pole jaksu pikalt pliidi ees istuda. Järgmisel päeval sain veel riisi kõrvale ahjuliha leemest ja toidukoorest koorese kastme, mis sai i-me-line! Muide, Maks ja Mooritsa suitsuliha- ploomi verivorstikesed on ka päris head. Ma muidu verivorsti väga ei söö, aga need olid täitsa head. Ma üritasin toidupilte ka teha, aga need ei tulnud üldse apetiitsed välja, seega ma parem ei näita neid…

Aga oeh, need lapsed… Ühel hetkel ajavad nad mind enneaegselt hauda, järgmisel on nad aga niiii nunnud, et süda tahab sees suurest armastusest katki minna. Oi pesamuna, kui sa vaid teaksid, kui hoitud sa oled… Aasta pärast vast saad Annult juba nuuti, nagu Joel hetkel, aga praegu – minu silmad pole armsamat suurt õde-venda näinud, kui Annu ja Joel Madlile on.

 

Joel üritas Madlist siin ükspäev hoiupõrsast vist teha, sest ta pani talle 50 sendise suhu. Ma olin seal samas kõrval, aga sel hetkel nende poole seljaga, seega ei saanud ma üldse aru mis juhtus ja miks kõik järsku nutma hakkasid. Ma arvasin alguses, et keegi kukkus Madlile peale vms. Siis aga suutis Annu läbi nutu öelda, et Joel pani titale raha suhu… Keerasin lapse ruttu kõhuli ja raha kukkus õnneks kolinal põrandale… No pühajumal, ausõna. Mul hakkab praegugi süda veel sees värisema, kui sellele mõtlen. Sadakümme korda olen rääkinud, et ei tohi Madlile midagi suhu panna, aga noh, Joel on ju ainult kaheaastane.

Aa ja teate mis veel hästi ”tore” on? Ma pean kõik kolm last erinevate arstide juurde viima, eksole. Aga arvake millal ma neile ajad sain? Ütleme nii, et Annu saab silmaarstile märtsi alguses. Meenutagem, et praegu on november, et jahhh…

Joel peab kõrva-nina-kurgu arstile minema, sest tal on lümfisõlmed suurenenud ja lastekirurg saatis meid sinna edasi. Mis iseenesest on hea, sest ma tahtsin niikuinii ta sinna kontrolli viia. Nimelt on mul on kahtlus, et Joel ei kuule nii hästi, kui peaks/võiks. Näiteks, kui poiss on minust ca 3 meetri kaugusel ja ma normaalse häälega midagi ütlen või küsin, ei tule tema poolt mitte mingit reaktsiooni. Isegi küsimus ”kas sa jäätist/kommi/kooki tahad?” saab null reageeringut. Ütleme nii, et ma olen mures… Loodetavasti on asi kergesti lahendatav ja tal on näiteks kõrvad lihtsalt vaiku täis vms.  Õnneks selle LOR aja sai ta üllatavalt kiiresti – detsembri algusesse. Seda aega ma küll mitu kuud ootama poleks saanud jääda…

Madliga pean minema ortopeedi ja neuroloogi juurde, sest ta ei taha üldse kõhuli olla, ning teeb samamoodi lennukit, nagu Annemaia kunagi. Pean temaga ilmselt ka hakkama teraapiates käima. Need ajad sain ka üsna kaugesse tulevikku – detsembri lõpp ja veebruari algus.

Annu viin silmaarsti juurde lihtsalt kontroll, sest kolmeaastaselt oleks pidanud seal käima ja noh, meie seda ei teinud.

Ugh, kell on juba pool üks öösel ja ma olen surmahirmus milliseks see tänane öö kujuneb. Ma ausalt ei suudaks veel ühte ”kussuta-mind-kuni-su-käed-kärbuvad” ööd üle elada.

Pildiotsingu lord give mercy gif tulemus

Comments

comments

15 thoughts on “Laatsaret

  1. Kas Madli kõhukotti/lina kannatab? Mu ööröökiva lapsega said käed sedasi puhkust. Ei olnud päris vabad käed, patsutama ja silitama ja kallistama jäin ikka, et rahulikum oleks, aga raskus oli mujal.
    Jõudu!

    • Muidu kannatab, aga tol ööl talle kotis ei meeldinud ja tahtis vaid nägu väljapoole süles püsti kussutamist.

  2. Ma ei tea kuhu te plaanite arsti juurde minna aga kui ka Tartu variant sobib, siis soovitan Tasku keskuses asuvat Qvalitast. Seal samuti haigekassa ajad ja nii silmaarsti aja kui neuroloogi juurde saab hetkel juba novembris. Mõlemad väga kiidetud arstid.

    • Meil ütles ka perearst, et paneks TÜK-i aja aga helistasime Qvalitasse ja seal kehtis samamoodi perearsti digisaatekiri, muidu oleks veel 2 kuud oma aega oodanud.

    • Teoreetiliselt ei saada perearst konkreetsesse asutusse, vaid ikka eriala arstile. Põhimõtteliselt võiksid minna ka Saaremaale ortopeedi juurde, kui see sulle sobiks… Lõuna Eestis on see TÜK jäänud justkui harjumuseks, aastate jooksul on tegelikult muid variante ikka ka tekkinud :)

    • Mul ka perearst hurjutas, et mitte mingil juhul ärgu ma mingu kuskile mujale peale TÜ lastekliiniku. Aga teada ei saanudki, miks see soovitus nii resoluutne oli….

  3. Ehk on loll küsimus, aga Madli kotis ei lepi? Meil oli haiguste ajal asendamatu abimees, kus nii nohu kui palavikuga magas kõige mõnusamalt.

Vasta Hõbe-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.