Mallu kirjutas siin paar päeva tagasi sellest, et millal oleks paras aeg lapse ees piinlikust tunda ja hakata oma keha peitma. Või midagi taolist.
Üldiselt mina arvan, et paari aastase lapse ees ei ole küll veel midagi häbeneda. Tema ei näe selles midagi imelikku, ega häbiväärset. Pigem vastupidi, ma pigem pooldan sellist chill olekut oma keha suhtes. Kui laps näeb, et sa hullult põed ja peidad, jooksed hirmunult riideid vahetama kuhugile teise tuppa ja lükkad kümme tabalukku ette, et jumala eest ühtki paljast sentimeetrit keegi ei näeks, saab ta pigem signaali, et ‘ahhaaaa, mu keha, ja paljas olemine, on midagi rämedat ja roppu, oma keha tuleb häbeneda!’ Iga asja jaoks on muidugi oma koht, aga… Ma ei tea kuidas teised, aga mina ei taha, et Annu hakkaks end häbenema. No selles mõttes, et võõraste ees alasti ringi joosta ka nüüd normaalne ei ole, aga saate vast aru mida ma öelda tahan? Üritan oma lapsesse ikka süstida enesekindlust, mitte teda juba varakult maha trampida ja oma keha kohta mingeid komplekse tekitada.
Mingis vanuses vast ehk peaks veits tagasi tõmbama kah. Just ema-poeg ja isa-tütar suhtes. No ma mõtlen, et 13-aastase poja ees alasti käia ka nagu väga okei ei ole vist? Sellest rääkimine on üks asi, aga… Ah ma ei tea. Ma ei oska end väljendada ja see ajab mind ikka parajalt kettasse vahepeal. Ma tean MIDA ma tahan öelda ja MIDA edasi anda, aga ma ei tea KUIDAS. Õehh, mingeid eneseväljendus kursuseid pean vist võtma. :D
Mis puutub lapse ees pissimisse, või tampooni vahetamisesse, siis olen ma seisukohal, et ka see ei ole midagi häbiväärset. Muidugi, meelega ma nüüd last vaatama ei kutsu, et ”ahoi Annu, lähme nüüd tampooni vahetama!”. Aga teha nägu, et selline asi nagu päevad, või vetsus käimine on midagi tabu – see on ka veits totter. Kõik mis meiega toimub, on ju normaalne ja varem või hiljem tuleb lapsega niikuinii need teemad ette võtta. Kui ta on piisavalt vana, et küsida, on ta ka piisavalt vana, et teada. No üldiselt. Isegi, kui ta kohe aru ei saa, siis vähemalt ei ole loodud mingit pilti, et see kõik on hull riigisaladus ja sellest rääkimine on ka midagi kohatut. Ma tahan, et mu laps oleks minuga aus, avameelne ja ta julgeks ükskõik mis küsimusega minu poole pöörduda.
Ma ei suudaks endale ettegi kujutada, et annaksin lapsele LAKSU selle eest, et ta tahtis minuga vetsu kaasa tulla vms. Selline ema on vist küll veits raputada saanud beebina?
Minu arvates oli/on mul enda emaga hea tasakaal sel teemal. Meelega nüüd üksteise ees ei strippa, aga ahastusest ja piinlikusest maa alla ka ei vajunud, kui üks vahetas parasjagu riideid ja teine sel ajal tuppa astus. Vabalt võin tema nähes riideid vahetada või tisside lehvides lapsele rinda anda.
Rinnaga toitmisest rääkides, vaadake kui ilusad pildid SIIN artiklis on. Sellest miks mõned emad neil piltidel ainult trussikute väel on, ma eriti aru ei saa, aga midaiganes. Mõte on ilus!
Enivei, mis teie arvate? Kas oma keha ja sellega toimuvat tuleks lapse eest peita? Millal oleks paras aeg lapsega rääkida sellistest asjadest nagu päevad jms? Kui vana laps üldse hakkab taolistest asjadest aru saama?
Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!
Tegelikult on see nii keeruline probleem. Tean mitmeid lapsi, kellel vanemad lasid vabalt riietudes tuppa sisse sadada, duši all käies juures passida, vetsu sisse tulla jne ja kui ühel hetkel 4-5 aastasele lapsele hakkasid seletama, et sedasi pole viisakas, siis enam sellest kasu polnud – nüüd on üks laps 13 ja siiani on tal komme vannituppa sisse tulla isegi kui keegi teine ees on. Üks tüdruk, 10-aastane jookseb tihtipeale aluspesu väel ringi jms. Seega jah, oma keha ei pea peitma selle mõttega, et hullult ropp ja kole on, kuid tuleb varakult selgitada mis situatsioonis kuidas käituda tuleb.. Ütleme nii, et jah, oma keha ei pea häbenema, kuid see ei tähenda, et 4-aastane laps peaks vaatama kuidas lapsevanem paljalt mööda elamist ringi jookseb.
Ma olen 25 ja jooksen ka tihtipeale aluspesus ringi. So what? Näiteks kodus ma soojal ajal enamasti pesus või bikiinides olengi. Minu ema harrastas sama ja oma laste kasvades ma ka seda tegevust ei lõpetaks. Miks, jumala eest, ei või inimene ja eriti laps kodus aluspesus olla? Minu arust näiteks suvel ongi tõeline piin riietega kodus higistada. Samamoodi kui ma juhtuks alasti pesemast tulema laste eest. No ja siis? Ma saan aru kui ma diivanile lebosse viskaks ja kõike uhkelt näitaks aga miks ei või vannitoast tulla ja magamistuppa minna alasti? Ja kui tõesti ei, siis 4-aastase ees ma küll veel ei häbeneks. Aga noh, ju siis olen imelik.
Vabandust, oleksin pidanud täpsustama – aluspesus näiteks külaliste ees, võõraste inimeste juuresolekul jne.
Pole häbenenud laste ees enda paljast keha. Oleme aastaid kogu perega koos saunas käinud, suur laps enam meiega koos ei käi, ühel hetkel otsustas, et ta enam ei taha. Lapsed hakkavad ühel hetkel ise häbenema ja ei jookse paljalt ringi ja ei torma tuppa, kui ise riideid vahetan. Kõik loksub ise paika. Kaheksane veel käib meiega koos saunas aga näha on, et varsti ta ka loobub. Ei ole vaja lastele seda häbenemist õpetada, see tuleb ise.
Pesuväel olemist meil keegi ei põe.
Igasugustest asjadest tuleb siis rääkida, kui laps küsib ja just nii palju rääkida, kui palju ta küsib. Seedib natuke infot ja tuleb küsib ise juurde.
Ise mõtlen ka, et küllap nad ise mingil hetkel aru saavad, et ei taha enam.
Ma olen sinuga nõus, et lapse ees ei tohiks käituda, nagu alastus oleks midagi häbiväärset. Tabusid teemasid ei tohiks usalduslikus lapse-vanema suhtes olla ja siin sõltub palju vanema eeskujust. Tuleb lihtsalt selgitada, kus on normaalne alasti olla ja kus mitte.
Mul vedas, et mu ema on vaba suhtumisega. Tänu sellele ma ise ka ei häbene oma keha ja ei peida seda nt elukaaslase eest.
Mhm, seletamisel on suur mõju. :)
Tütred meil hetkel 5 ja 6 aastased. Alasti olemist (pesema minnes/tulles, riideid vahetades) me ei häbene. Mingi aeg meespool küll kõndis dušši alla trussikute väel ja üle kabiiniääre viskas püksid minema :D Ma siis selgitasin, et pesema minnes pole nüüd nii hirmsasti ka mõtet karta :D Kindlasti mõni mõtleb, et mis me pesemas käies liputame. Aga meil suur vannituba ja seni kui lapsed nt vannis on, käime me korda mööda dušši all. Ma ei usu, et lapsed oma paljast isa nähes mingi trauma saavad (kuskilt foorumist lugesin :D). Samamoodi on ju ujulates see alasti olemine, imelik, kui ma kodus pesema minnes end peitma ja katma hakkaks.
Siis saaks laps pigem jah ujulas trauma, kui enne pole paljalt näinud kedagi ja nüüd järsku…on kõik paljad. :D