Lapsega haiglas.

Lugu on nüüd nii, et me oleme Tartu lastekliinikumis. Selget põhjust pole, sest probleeme on miljon üksteist. Alates karvaga silmas ja lõpetades refluks haigusega. Ma ei tea isegi kust alustada. Ja ma ei viitsi väga pikalt kirjutada, sest läpakat mul pole ja pean oma näpukesi kulutama telefoni ekraanil.
Igatahes. Annu on juba kaks nädalat nagu ära vahetatud. Ainult üks nutt ja vigin. Selgelt näha, et midagi väga häirib teda. Lümfisõlmed on suurenenud ja trikitavad. Alguses oli ainult üks, nüüd on juba kaks. Ja need käivad nagu jumal juhatab. Kord on suured, siis väiksed, siis vapsee kadunud. Ja siis tulevad tagasi. Arsti sõnul okei, sest keha võitleb viirustega. Aga mis viirustega, kus ta neid saab ja miks tal muid haiguse tundemärke pole (nt palavikku) –  vot ma ei tea.
Ja siis tal on naba punnitav ja punane. Ning karv on ka paremas silmas.
Aga kõige suurem asi on ilmselt toidu tagasiheide. Ja tal oleks nagu kõrvetised. Hakkab neelatama ja nagu midagi väga paha ja haput tuleks kurku (maohape), ning teeb grimasse ja siis hakkab hullult nutma. Süles vahel rahuneb, vahel mitte. Te ei kujuta ette ka kui kohutav seda kuulata on. Mu süda purskab verd. Mu lapsel on paha ja valus, ning ma ei saa midagi teha.
Ta eelistab magada pea kõrgemal. Kõige parem muidugi on püstiselt süles. Ta ei maga enam mul mujal üldse, kui süles või kõhul. Ööunne saan ta ainult pooleldi istudes ja teda kõhul edasi-tagasi kiigutades. Nii kui lõpetan, hakkab siplema. Ja isegi kui mul õnnestub ta maha panna, nii et ta ei ärka, kuulen ma ikkagi max 5 minuti pärast hädakisa ja kogu protsess hakkab uuesti. Kui ta rinna otsas magama jääb, siis peab ta pea ja käsi olema mu tissi peal. Nii kui ma kõrvalt kaon on laps üleval.
Päeval ta ka ei maga enam. Heal juhul 30 minuti kaupa. Halvimal juhul ei maga üldse ja ainult röögib, või vigiseb vahet pidamata.
Vahel ärkab suure nutuga ja järsult, nagu keegi oleks hammustanud. Üldse sellist pöörast röökimist on viimasel ajal palju. Ja uni on tal nii katkendlik, pidevalt sipleb ja tõmbleb.
Täna siis läksin perearstile ja rääkisin kõik ära, ning ta saatis meid Tartusse.
Ja siin me siis nüüd oleme. Suures ühispalatis ja mitte keegi ei saa magada. Siin on peale meie veel kaks väikest tüdrukut, üks oma emaga. Nad pole õnneks nii väiksed. Üks on vast 10-11 ja teine ilmselt 6-7. Nii, et minu piiga on see kõige pisem ja kõige kõvema häälega ka loomulikult. Enne jutustas mul siin kõva häälega üle palati ja mitte kuidagi ei tahtnud vakka jääda. Teised juba ammu “magavad”, aga temal oli ikka vaja vadistada nagu kevadine linnuke. Ja siis hakkas röökima, sest midagi tuli jälle üles…
Ja magama ta mul ei jäänud muidu, kui tiss nina all. Praegu piinlen janus ja juua pole midagi. Vetsu tahaks. Aga püsti ju tõusta ei saa, sest põnn tõuseb ju kohe üles muidu. Voodid krigisevad ja linade all olevad kiled krabisevad. Annu niuksub, sipleb ja rabeleb läbi “une”. Tuli paistab meile silma, aga seda ära kustutada ei saa, sest muidu keegi ei leia vetsu üles. Jah sa õnnis jumal. Me peame vetsu ukse kõrval magama… 
Palatikaaslasel hakkas ka halb, ja ta kukkus vetsus kokku. Arstid jooksevad edasi-tagasi. Temaga on õnneks korras, midagi hullu ei juhtunud.
“Ideaalne” koht, kus veeta oma teine minisünna. Oh jumal, tuleks see hommik ometi kiiremini…

image

Comments

comments

4 thoughts on “Lapsega haiglas.

  1. Kui kurb kuulda! Kiiret paranemist Annule!
    Kliinikumis on parajalt masendav jah – olin ise 2-nädalase pojaga seal. Õnneks oli mul ema ja lapse palat.
    Muide ka meie poja magas enamuse teisest elukuust ainult kõhul. Seega tegime me mehega vahetusi – kui koju saad, siis ehk saad ka mehega paari tunni kaupa vahetusi teha, et siis saad sina ka veits magada.
    Peamine soovitus on aga, et osta apteegist kõrvatropid ja see kelle kord on magada kandku kõrvatroppe (eriti sina), siis sa ei kuule mehe valvekorra ajal igat häälitsust ja saad sügavalt magada.
    Üks soovitus veel.- kui nii väike laps palju nutab – võta ta mähkme väele või täitsa paljaks ja pane oma paljale kõhule ja siis soe tekk teile peale. Paljud lapsed rahunevad nahk-naha kontaktis suurepäraselt.
    Kui Annul on refluks, siis paratamatult tema jaoks parem magamisasend ongi poolpüsti/kõrgema peaalusega. Meie panime lapse hälli ühe otsa alla kuhila raamatuid, et siis pea poolne osa oleks kõrgemal – tundus, et aitas küll. Lisaks on mul kodus selline suur padi – kui oli väga viril öö, siis panin ta meie vahele sellele suurele padjale poolpüstiselt magama. Ta vajus parajalt hästi padja sisse, et see hoiaks teda poolpüsti ja külgedelt toetas nii palju, et ta ei veerend sealt maha. Igal juhul nii sain ikka mõned tunnid magada.

    Edu sulle ja loodan, et varsti läheb paremaks!

  2. kopeerin sulle siia vastuse ühest foorumist, äkki aitab: gaaside vastu on meil aidanud kõige paremini lahkliha masseerimine: teen sõrmenuki kookosõliga kokku ja tasakesi masseerin sealt, kus peaks lapsel olema lahkliha. Aitab ruttu puuksud-kinni jäänud kakad välja. Lisaks jalgade võimlemine kõhule ja tagasi. Aidanud on ka riitsinusõli määrimine kõhule päripäeva, sooja teki sisse, soojakott või kuuma veega täidetud kummikinnas peale ja laps rinna otsa. Kindlasti tasuks siis ka jälgida oma söögilauda, meil nt tekitavad gaase piimatooted, tsitruselised, mango, kohv, kaunalised-kapsalised, sibulad-küüslaugud. Kindlasti on neid asju veel, aga hetkel ei meenu.

  3. Väga kurb lugu, soovin jõudu ja vastupidamist! Tean ühte beebit, kellel oli tugev refluks ja talle anti spetsiaalset RPA, mis tarretus kõhus paksemaks ja ei ajanud üles. Hiljem oli tema toitmine aastaid probleemne, sest kõike pidi püreestama, sest iga väiksemgi tükk kutsus esile okserefleksi, aga tänaseks päevaks tubli koolipoiss, kasvas välja probleemidest.

Vasta J-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.