Loomahull

See pole ilmselt enamusele teist mingi uudis, et ma olen põline maakas ja ehe loomahull. Kui see oleks vähegi võimalik, tooksin ma omale koju veel ühe koera ja kassi, hamstrid, rotid, tuhkud, tsinsiljad… kanad! Ja ma ei tea kes kõik veel. Aga keegi peab neile siiski head elu, piisavalt tähelepanu ja kvaliteetset sööki ka pakkuma, ning see viimane pole just teab mis odav lõbu, isegi kui mul oleks aega kõiki neid kantseldada. Ja noh, arvestades, et jänest kauplesin ma mehelt mingi kolm aastat, siis ma ei usu eriti, et ta väga vaimustuses oleks mõttest, et tulevane teine korrus loomadele ehitada tuleb. :D

Ühesõnaga, jänese kauplesime Annuga välja ja järgmisel nädalal tulevad meile lontkõrv kääbusküülikud, õed lontkõrvad. Ma olen niii elevil, et ei jõua neid kuidagi ära oodata! 

Meile peaks tulema esimene ja viimane, ehk siis valge ja valge-kollase kirju. 

Ootusärevust suurendab veelgi see, et puur ja tarvikud jõudsid juba kohale, ning nüüd seisab kogu krempel mul elutoas. Mul on nagu jõulud + sünnipäev! 

Annu ja Joel jänkude puuris. Vajadusel saan siis seal kasvatada nii küülikuid, kui ka üleannetuid jõmpsikaid. :D

Puuri tellisin ma neile zooplusist 160×60 pika-laia, 75 euriga. Eestis ei saa sama hinnaga isegi 120cm puuri! Kaasas oli puuriga veel kaks liitrist veetopsi, kaks heinaküna, majake ja toidunõu. Plastikust majakese ja toidunõud vahetasin välja, seega neist ma ei hooligi, aga tore ju, kui kõik vajalik ka kaasas on. Ma olen selle puuriga ikka super rahul! No vähe kipakas on, selles mõttes, et uksed käivad üsna kergelt lahti ja ma kardan, et ma pean sinna tabaluku ette keevitama, sest muidu lasevad lapsed need jänesed meil küll mööda ilma laiali. 

Eile hommikul avastasin näiteks puurist paar kaisukat… Ja Joel juba loopis sinna lusikaid. Seega jamh, selgitustööd on vaja teha palju. Õnneks ma siiski tean, et loomadega oskavad nad õrnad olla. Nublu (meie esimene kass) on nad korralikult välja koolitanud – nii kui liiga karmilt kaisutasid teda, said üle tahi. :D Ega ma neid jänkudega üksi nii ehk naa jätta ei saa. Enamus jänesed ei pidavat väga süleloomad olema ja eelistavad ise juurde tulla, mitte, et keegi neid kisub.

See puur on nii suur, et ma ei teagi kuhu seda panna. Hetkel on veel magamistuba remondis, aga hiljem hakkavad jänkud just seal toas jooksutrenne tegema, sest seal pole väga midagi, millele nende hambad taha saaks hakata. Elutuba on aga pidevalt mänguasju ja nodi täis, mida on ju jube hea järada, ning elutoas ei saaks jänksid hetkekski rahu. Samas ööseks ma neid magamistuppa ka jätta ei tahaks…

Hetkel näeb puur selline välja. Täna sain viimased asjad kätte. Nüüd on vaid nunnupallid puudu!

Tegin neile juba vetsupaberi rullidest mänguasju ka, ning lisaks sellele on neil ka puidust pall, nööriga mänguasi, heinapall, heinast toru, õunapuu okste punt jms. Ühesõnaga, ma olen elevuse kätte ära lämbumas! Annu ka muust ei räägigi, kui jänkud siin ja jänkud seal. Mööduks see nädal nüüd ülihelikiirusel, oleks tore. :)

Enamus mu lähikondlasi, k.a mu sõbranna(d), ema ja mees, peavad mind hulluks ja arvavad, et tekitan endale vaid tööd juurde, aga noh… ega nemad pea heina pudi ja pabulaid koristama. :D

Comments

comments

8 thoughts on “Loomahull

  1. Meie jänese lemmiktegevus on selle plastist varjualuse peal hängimine mille sa puidust majakesega asendasid ?
    Ja see kast seal nurgas on meil tugevama traadiga võre küljes kinni sest kui härrale tundub et pole enam nii puhas kui võiks (umbes kui on päev aega puhastamata) siis ta laamendab selle sealt muidu lihtsalt minema ja see kaasasolev õrn traat teda ei peatanud ?

    • Ahsoo, tore teada. Siis tean ka selle tugevama vastu vahetada, igaks juhuks. Kuigi ma ei usu, et need väiksed emased nii metsikud on. Vähemalt alguses. :D
      Aga majakese kohta, et selle puidust maja peal on ka ruumi. Kuigi mitte nii palju, et sinna siruli vist visata… aga eks ole näha. Saan ju alati plastikust maja ka tagasi panna. :)

  2. Igaks juhuks info ühelt loomaarstilt, kes on meie kogemuse kohaselt kõige pädevam arst küülikute alal Tartus. Ära pane seda plastikust joogipudelit puuri. Selle asemel pane puuri mingi raske kauss (et loopida ei saaks) veega. Sellest pudelist loomine ei pidavat küülikule loomulik olema ning kui see on ainus võimalus, joob ta ainult minimaalselt – et püsida elus. Joomine on aga ülioluline, et vältida teatud haigusi (nt igasugused sapikivid, põiekivid jne). Meil aastaid küülikud olnud (hetkel kolmas küülik peres) ja alles nüüd kuulsime seda infot. Vahetasime päeva pealt pudeli kausi vastu. Ta hakkas kohe jooma ja joob reaalselt kordades rohkem. Endal tüütum mässata selle kausiga, sest tihemini vaja puhastada ja täita, aga jänksi tervis on seda väärt :)

    • Jaaa, tean. Too metallist kauss ongi vee jaoks. See pudel on vaid varuvariant. :)

  3. Kaua sealt lehelt see puur muidu tuli? Ning aitäh selle lehe eest üldsegi. Avastasin, et mu koera toit on sealt tellides ikka kõvasti odavam kui eestist ostes. :)

  4. mina oma jänese alguse aega ei mäleta, a koguaeg olnud tal pudel, samas kuna vesi on väga tähtis küülikul ja hein, siis meil ühe väikse pudeli järas ära ning ostsime väikse pudeli kohe. ning hiljem sellise 500, 800 ml umbes, kandilise joogipudeli ning suurena on tal rohkem juua. Joob ilusti ja metallist osa all. Meie lontkõrv-kääbusküülik on juba kaheksa aastane vanamees ning hein, söögigraanulid on põhiline tal ning vahel veidi juurvilju, kuigi kapsas võib jänestel ohtlikult kõhu lahti lüüa, siis seda ma väga ei anna. Kahe aastasena oli meie küülikul mingi kõhuprobleem, masseerisime, sai spets pastat kõhu soolte pehmendamiseks ja vitamiinisüsti vms ja siiamaani elus terve. Tal on ka paar rasvakude healoomulist moodustist käpal ja kehal, kuid krips ja kraps siiamaani kõik ok õnneks. Vaksineeritud ta pole, sest õues ta ei käi ega sääskede vms väga kokku ei puutu ning kaks puuri on tal ühes elamises ja teises.
    Ning väiksena olid tal sellised plastikust majake ja üleval pikutada ning ka pissikauss vms. Kuid ühest kasvas ta välja ning teist hakkas ninaga ära ajama. Et vabadus puuris liikuda aluspanul on kõige parem. Pabulad on tal rosina sentimeetri suurused võib.nagu jänkudel ikka. Ning kui jänesed söövad noorena oma pabulaid siis see pidavat normaalne olema, et saavad oma vitamiine tagasi. veider, aga selline võib jänkude elu olla. Lisaks küüliku kõht ei tohi pea kunagi lahti olla minu teada ning peab koguaeg jälgima olukorda. Meie isane paar korda noorena sirtsutas ja vahel tantsib mulle oma armutantsu ümber oma telje ning elus on paar korda näksanud õrnalt kui kassi peale kartis perepilti tehes ning kui mu roosa sokike tundus kui maius. A muidu on rahulik vanamees. Noorena ta tegi pesa või krabistas puuris kõvasti, urgu üritas kaevata” vms, siis panime varahommikul või õhtuti katte peale et talle öö efekti jätta ja ta rahulikult oleks. Õnneks sellest kolinast krabinast kasvas ta ruttu välja. Harva on tal sellist pesa uru vajadust. Meil on ta ka armas siidpehme valge ja pruuni või beezika triibuga seljalt. Karva ajavad ka nad tihti, et kamm on ka olemas. Jänku on väga rahustav ja annab rõõmu palju juurde paitades. Väiksena vabaduses tegi ta hüppeid ja haake ka lõbusaid, kuid vanemana on ta veidi rahulikum.
    Võilillelehed meeldivad meie küülikule ka.
    edu!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.