Masepost

Mul on jälle mingil määral masekas peal. Vaatan õue, mõtlen, et jõulud on juba mõne päeva pärast ja lund ei ole (selle asemel on hoopiski vihm ja SEITSE(!!!) kraadi sooja). Vaatan toas ringi ja mõtlen, et jõulud on juba mõne päeva pärast, aga kuuske meil veel ei ole. Mõtlen, et kui kaua veel kestab see jama, et mees igal jumala aastal jõulude ajal tööl peab olema? Lapsed kasvavad, tahaks nagu traditsioone luua ja jõulud ikka perega veeta. Nagu normaalsed inimesed. Aga ei, selle asemel peab tema minema tööle.
Ja ausõna, kui ta hommepäev seda kuuse probleemi ei lahenda, siis võtan ma oma tite, käru ja ronin ise sinna metsa. Vot see saab alles vaatepilt olema. Suure kõhuga rase naine, titt seljas, 2 meetrine kuusk lapsevankril kodu poole veeremas.
No ma saan ju aru, et ta ei jaksa ka end pooleks rebida, et kõik õnnelikud oleksid, ning peale öövahetust veel meiega metsa ronida… Aga kammoon, jõulud ju… Ma tahan, et Annu lapsepõlv oleks hea ja eriline, et temal oleksid mõnusad pühad ja ta saaks suurena sellele ajale tagasi vaadates meenutada, kui tore kõik alati oli. Kuidas me koos piparkooke küpsetasime, kuuske ehtisime ja jõululaulude saatel nalja tegime…

Aga tegelikult olen ma kõige rohkem pettunud oma ‘unistuse’ mitte täitumise pärast. Mäletate ju, et kilkasin siin ühes postituses, et loodetavasti mul joppab. No ei jopanud. Teisel katsel ka ei jopanud. Vist. Ja nüüd olen ma nii kurb, sest ma nii lootsin, et saan sellega lõpuks tegelema hakata. Millest muust ma siin ikka räägin, kui päris oma peegelkaamerast. Jah, tüüpiline ”võidab see kellel on kõige rohkem asju” hala. Aga ma tõesti lootsin… Ja no see inimene kes ütles, et asjad ja raha ei tee õnnelikuks… Eks sa proovi olla õnnelik, kui sul pole sööki lauale panna ega katust pea kohal. See ütlus ikka ei pea päris paika. Jah, tähtis on, et sul oleks tervis, perekond ja muud mittemateriaalsed asjad, aga ilma rahata ikka ei funka see asi. Vaesuses vireledes ei saa õnnelik olla.

See kõlab nüüd nagu ma räägiksin endast. Ei. Lihtsalt arutlesin siin omaette, et see ütlus on tobe. Meil pole mitte millegi üle kurta. Kõik on meil olemas ja rohkemgi veel. Me oleme vägagi õnnistatud. Lihtsalt vahel (üsna tihti) unustan ma kõik selle ja mõtlen vaid sellele mida meil ei ole. Ja hetkel tundub, et õnnest on veel puudu see neetud kaamera (+ miljon muud asja maja jaoks). Nii materialistlik, et endalgi hakkab paha. Aga see on mul tegelikult juba üsna lapsepõlvest saati unistus olnud. Või selline mõttekene, et tahaks… Kunagi pole ma seda lihtsalt reaalseks võimaluseks pidanud. Alati on olnud targemaid kohti, kuhu raha matta. Mitte, et praegu ei oleks, aga…
Ja no teate küll seda tunnet, kui ootad ja loodad midagi kogu hingest ja siis saad pettumuse osaliseks. Vot nii sitt tunne mul hetkel ongi.
Aga küll ma üle saan. Küllap siis järgmisel aastal, sest praegu tulevad pühad vahele. Küll ma midagi välja mõtlen.

Ausõna, no mu süda tilkus verd, kui sain vastuseks, et ma sellest kaamerast ikkagi ilma jäin! Ole sa neetud paganama Pärnu tuust, kes sa selle minu eest ära napsasid! :D See oli nii-ii hea pakkumine. Kuigi sel mudelil oli ikka üks viga ka. Nimelt puudus sel võimalus pildistada RAW formaadis pilte. Ja teadagi, see on ju rohkem selline proffide teema. Ja ma ei pidanud seda enda jaoks esialgu tähtsaks. Ma ei usu, et ma selleni küündin. Aga ehk oli see märk sellest, et kunagi läheb mul seda ikkagi vaja? Ehk leian ma just pildistamises oma kauaoodatud ande ja suure kire? Loota ju võib. :D
Tegelikult oleks see ülimalt lahe, kui kunagi saaksin teha midagi, mida ma armastan. Päris vinge oleks end kunagi fotograafiks nimetada. :D
Ja nüüd peangi ma siis vähemalt 150 eurot rohkem kulutama. Kulutaks, aga näed, paganad peavad mind kõik liiga rotiks ja ei taha anda! Nimelt soovisin ma järelmaksu, nagu rotil kohane. :D Tahtsin kõige lühemat perioodi, et võimalikult ruttu asi kaelast ära saada ja võimalikult vähe juurde maksta, aga nende arust olen ma selle jaoks liiga rott. Nojah siis. Aga kõige haigem on see, et too teenindaja juba tõi kaamera välja ja pani mulle nina ette. Ja siis viis sama targalt minema. Mõnitamine, kurat võtaks! :D
Tahtsin ma siis oma emale helistada, et ehk on temal võimalik oma vaene rott tütar hädast välja aidata ja ehk ta teeks mulle laenu. Ostaks siis selle õnnetu kaamera kohe välja ja asi ants. Aga siis selgus, et teenindaja kõrval lauast oli selle kaamera juba lubanud Pärnu esindusse saata. Ja nii ma temast ilma jäingi… Teenindaja muidugi proovis kõike ja oli väga abivalmis, ning pärast veel vabandas, nagu tema oleks kuidagi süüdi olnud, aga noh jah, mis teha. Nagu ta ütles, oleksin ma 30 minutit varem jõudnud…

Ma veel tahtsin ühe video filmida (võib-olla isegi mitu, ideid oli), aga läppari kaameraga ma seda küll tegema ei hakka.
Annu sai täna oma garderoobi korralikult uuendust ja mõtlesin, et võiks teilegi jälle näidata. Ja ehk oleks keegi huvitatud ka sellisest videost, kus ma küsimustele vastan? Eeldades siis, et te midagi küsite ka. :D

Hetkel on see fotograafia tuhin lausa nii suur, et tahtsin endale lightroomi selgeks teha. Et noh, hakkan kätt harjutama. Aga kas see tõesti maksab pea 12 euri kuu? Hmmmm, ma rohkem eeldasin, et ostan selle programmi ühe korraga välja ja asi ants.
Aga ega ma ju tegelikult pole veel selle kohta väga põhjalikult uurinudki. See oli lihtsalt üks esimesi mis mulle ette jäi…
Igatahes, tõmbasin mina siis mingi ‘tasuta proovimise kuu’ oma alla. Ja no anna abi. Ma pole end tükk aega nii lollina tundnud. Ma läksin esimese viie minutiga närvi. Ma ei saanud isegi seda pilti ette, mida töödelda tahtsin. :D

Kui lõpuks kuidagi sain pildi ette (valisin lihtsalt teise, sest seda mida tahtsin, ei suutnudki ma leida), siis hakkas alles tõeline kebens pihta. Vaatasin miljon erinevatyoutube õpetust, aga kõikides olid nood nupud teisiti, kui mul. Otsisin ühte kindlat asja…
Õpetustes tundub see kõik nii lihtne, et muudkui võtad ja teed. Aga jamh… Eks sellega pean ka lihtsalt vaeva nägema ja harjutama, õiged nupud ja nipid üles leidma.

Ja siis veel see Annu ja Murphy ja muud loomad. Ausõna, hakka või tõesti uskuma, et Murphy on meile naabriks kolinud. Alles see oli, kui üks lugeja küsis, et kas Annu ka kunagi sellist nalja teinud on, et ärkab keset ööd üles ja röögib mitu tundi? Vastasin, et ei ole – meie ööd on alati üsna rahulikud olnud. Ja no kolm korda võite arvata, mis paar tundi hiljem meie magamistoas toimus? Tol hetkel needsin end küll maa alla…

Ja no millal ma siin kirjutasin, et Annu on ikka üsna tubli laps ja temaga on viimasel ajal vägavägaväga kerge? Üleeile?
Mitteee iial ma enam teda ei kiida!
Ma mõtlesin eile, et saan infarkti, ataki, rabanduse või kõik muud koledad asjad.
Ta lihtsalt jaurab ja jaurab ja jaurab ja asjal ei tulegi lõppu. Ja siis teeb viissada korda järjest sama pättust, ning siis jaurab ja jaurab ja jaurab natukene veel. Totaalne vasaku jala reede, oli eile. Hommikust saati ta torises ja jorises ja porises.
No ma läksin eile ikka väga närvi, kui ta umbes 93485903. korda kasside sitapotti näppima läks. Küll viskas ta sinna rätiku, küll oma pluusi, küll kaisukaru, küll torkis seal käega, küll mõne mängiasjaga, küll harjaga, küll lusikaga (mille eelnevalt võttis omavoliliselt, minu keelust hoolimata sahtlist, kust ta midagi võtta ei tohi ja ma ei saanud teda koheselt takistada ka, sest keegi meist üritas nõusid pesta), küll jumal teab millega. Tõesti oli selline tunne, et mine või õue malaka järgi, sest jutust see laps küll aru ei saa ega hakkagi saama. :D

Ei, ma ei toeta tegelikult füüsilist karistamist. See ei ole lahendus ja viga on ikka vanemas, kui ta ei suuda lapsele asju sõnadega selgeks teha. Füüsiline karistamine tekitab vaid hirmu, ega lahenda probleemi.

Ja issand kus see laps suudab kõvasti kiljuda. Kui temast ooperilauljat ei saa, siis ma küll ei tea mille arvele oma uued kõrvakiled kirjutada. Ma kardan, et ta ei purusta oma kiljetega mitte ainult veiniklaase, vaid ka meie vitriinkapid. Päris tõsiselt, ta kiljub nii kõvasti, et kapid värisevad ja mu kõrvad tahavad valu pärast minema kolida! Ja ta teeb seda lihtsalt oma lõbuks! Täiesti niisama!

Tagatipuks pühkis see hullumeelne oma porgandipüreesed käed meie imeilusatesse köögikardinatesse. Ja kui ma üritasin kardinaid alla võtta, et need kohe ära pesta, avastasin, et puu on kruvidega kinni ja ainus võimalus seda kardinat sealt kätte saada, on kruvikeerajaga kallale minna. Selle jaoks olen ma muidugi liiga junn ja ei ulatuks sinna isegi siis, kui laoksin kolm taburetti üksteise otsa. Jumal, sa näed, aga ei mürista!

Ahsoo, ja siis on veel see nali, et sel leidlaps kassil on jooksuaeg. Ta karjub tõsiselt koledalt! Aga enne tõesti kuulaks seda, kui Annut. Ja too kassiraibe kuseb ka igale poole. Või ehk kuseb Nublu, sest tahab meile kõige eest kätte maksta. Igatahes astusin ma eile umbes viis korda kuse sisse. Ja kui mees mulle mingipäev oma märja pluusi tõi ja küsis, et ”mis see on?” vastasin ma jumala rahumeeli, et tõenäoliselt kusi. Ja mees siis imestunud näoga küsis, et kumma kassi oma? Mis ma olen nagu väga seda nägu, et suudan lõhna järgi tuvastada kelle kusi see on? :D

Ma kuulen mingit pläkutamist ja kiljeid. See tähendab, et printsess herneteral on järjekordselt unustanud sõna ”magamine” ja teeb seal kõike muud, peale magamise. Ma pean minema ja ta sealt ära tooma, enne kui ta suudab jälle lagedale tulla mõne geniaalse sigadusega… Nii palju siis sellest, et teen enne tema ärkamist veel viimase laari piparkoogitainast ka ära.



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

30 thoughts on “Masepost

  1. Võta nats rahulikumalt!
    Alles oli, et oma maja on sinu eluunistus.
    Sa ei saa ju oma elukaaslast lõhki rebida, keegi peab ju arveid maksma

    • Haa, täpselt. Ja ega ta üksi rahaasjade eest vastuta, et kõik tema õlul oleks. :)

    • Ja nüüd tunnen ma end veel sitemalt. Ma oleksin nagu mingi kaan, kes ainult tahab ja tahab ja tahab. Ja siis veel vingun, et mees tööl käib. Häbi hakkas.

  2. Väga inetu on võõrast inimest tuustiks nimetada lihtsalt selle pärast, et ta sama asja osta soovis, mida sinagi. Sa oma lastele õpetad samu väärtusi, et kui oma tahtmist ei saa siis võib teisi inetute solvangutega üle valada??? Mis fotograafiasse üldiselt puutub, siis hea silmaga inimene oskab pilti teha ka täieliku käsnaga. Sinu piltides seda silma ei paista. Sul puudub tegelikult kunstianne, mida sellel alal palju vaja läheb. Töötlusest üksi ei piisa. Vaja on ka inimesi juhendada, teha kompositsioone jne. Seda kas see amet sulle sobib loeb sinu blogist üsna kiirelt välja. Võrreldes teiste blogidega pole sul isegi oma lapsest loomingulisi pilte. Neid saab ka telefoniga teha. Andega inimesed teevad ka väheste vahenditega, sinu puhul loeb välja pigem seda, et sul on vaja proffi asju, millega kaasneb kohe ka anne. Ja fotograafia on vist järgmine moeamet nagu vahepeal oli küünetehnik, tegijaid on jube palju, aga kvaliteet on julgelt pooltel alla igasugust arvestust.

    • Ma ei tea kus sa näed seda, et ma kellegi solvangutega üle valasin, aga okei… Kole jah, kui naljast aru ei saa.
      Eks sa näita mulle inimest, kes oskab teha ülihelikiirusel liikuvast lapsest KÄSNAGA pilti? Minu telefonil näiteks puuduvad sellised võimalused ja normaalse pildi saan ma vaid magavast lapsest, sest muidu on pildil siilid udus ja liikuvad jutid. Puudub võimalus muuta säriaega. Kvaliteedist ärme hakka rääkimagi… Selles osas olen nõus, et ka telefoniga annab teha ilusaid pilte, kui tingimused on soosivad. Ja kindlasti on sul õigus ka kunstiande asjus, hea silmaga inimene teeb need pildid ka telefoniga ära. Aga lapse pildistamine on ikka hoopis teine tera. Enda kunstiande olemasolust, või selle puudumisest olen ka teadlik. Pole ma mingi Picasso, aga kõige hullem vast ka mitte.
      Palun näita mulle blogijat, kes teeb oma lastest (või üleüldse) pilte telefoniga ja on samal tasemel, mis mõni inimene, kel on korralik kaamera? Kahtlen, et see päriselt võimalik on. Mitte, et ma arvaksin, et kui ma nüüd ostan endale kaamera, siis tulevad võluväel imelised pildid. Ei, ei. Oleks see vaid nii lihtne. Pildi teeb ikka inimene, mitte kaamera ja sita pildi puhul ei aita ka kõige parem töötlus. Aga võimalused selle ilusa pildi saamiseks paranevad tunduvalt, kui sul on veidkene rohkem võimalusi. Telefoni kaamera omadusi ja võimalusi lihtsalt ei saagi peegelkaameraga võrrelda.
      Sa ütled seda nagu ma plaaniks end kaks kuud peale kaamera soetamist fotograafina esitleda ja hakkaks mingeid pildistamise teenuseid pakkuma. :D

    • Issand kui ōel kommentaator. Väga kibestunud. Ilmselt tema see “Pärnu tuust” ongi :)))

    • Asi ei ole naljast aru saamisel vaid oskamatus nalja teha. Sa ei tee oma matslikuses vist sarkasmil ja solvangul enam vahet.

  3. Minu 1.4 aastane laps hakkab lollusi/pättusi siis tegema kui tal igav on. Hakkame siis midagi koos tegema või lähme välja.

    • Jaaa. Annu ka kipub siis eriti kohe paha peale minema, kui ma üritan tema ärkvel oleku ajal millegi muuga tegeleda. Aga tihti on nii ka, et hakkame mängima ja siis ta kaotab asja vastu väga ruttu huvi, ning läheb lihtsalt minema ja hakkab omi asju ajama. Järgmise tegevusega samamoodi. Tähelepanu nagu üldse ei püsi. Siis ma lähen näiteks nõusid pesema ja hetke pärast ripub ta mul jala küljes, nõuab opa ja tahab miljoni erineva asjaga mängida.
      Nii kaua kuni ma midagi ei tee ja lihtsalt teda vaatan, on okei. Nii kui asun ise ka millegi kallale (heegeldama, telefoni või läpakaga mässama, hakkan koristama/süüa tegema vms) on tema naksti platsis ja tahab igasugu asju teha, musi ja kalli ja jumal teab mida kõike. :D

  4. Kas mingisugust sellist võimalust ei ole, et Nikon või canon sind kaamera kysimuses aitaksid? Mõlemal firmal on esindused Eestis olemas! Või näiteks photopoint? Sinu blogil on märkimisväärne lugejaskond, tõenäoliselt on see Eesti blogide hulgas esikymne seas. Kui teed neile pakkumise, et teed reklaami- siis miks nad ei peaks sinuga koostööd tegema? Sa ei vaja ju proffikaamerat vaid sellist nö keskklassi kaamerat, millega lapsi, loomi ja lilli pildistada. Sinuga samastuvad paljud noored naied, see on argument. Loodan, et sul läheb hästi!

    • Ei usu, ma ei hakka küsimisegagi vaevama end. Vaevalt, et nii suured firmad veel reklaami vajavad. :D

  5. Mulle tundub, et Teil asjad veidi paigast ära. Just see nädal käisin ma esmakordselt lasteaias tööl, kus koos oli seitse 1-2aastast last ja MITTE KEEGI neist ei kiljunud ega olnud sõnakuulmatu ega korraldanud sigadusi. Lisaks on mu mehel 3aastane õde, keda ma iial jonnimas/halvasti käitumas pole näinud. Mulle tundub, et asi ikka kasvatuses. Kas Su mees ei aita Sul lapsega tegeleda (küsin kuna mainisid, et ta palju tööl)? Igatahes jaksu Sulle :)
    PS! Loodan, et liiga ründavalt ei mõju.

    • Nagu ma aru saan, siis sul endal lapsi pole? :D
      Vähemalt Annu puhul on nii, et kodune Annu ja külas/teiste ees olev Annu on kui öö ja päev. :D

    • Kle varikas, tööta natuke veel ja hakkad päris elu ka nägema! ;)

  6. Ma arvan sama, mis esimene kommenteerija, aga mittte nii kurjalt. St et keskendu ühele asjale korraga. Sa said oma elamise, oma maja, mis on superluks ja keskendugi nt sellele praegu. Ma tean küll, et kui tekib millegi tahtmine, siis see on niiiii suur ja lihtsalt TAHAKS KOHE.

    Me teeme praegu aegamööda remonti ja ma olin alguses ka täiesti masenduses, sest vaja on uut mööblit elutuppa, uusi asju, remondivahendeid ja ma olin niiiiii vihane, et ma kõike KOHE ei saa, et pean kauem ootama. Aga siis sain aru, et noh.. me pole miljokad ja tuleb nats hoogu maha võtta oma tahtmistega. Keskenduda tuleb rohkem positiivsele, et mis sul olemas on, kui sellele, mida pole (aga tahaks). Küll see peegelkaamera leiab ka sinuni tee :)

    • Teaaan, sul on õigus. Ja täpselt nii ongi, tahaks kõike ja kohe. Iga väike asi ajab nii närvi, kurjaks ja nutma, et midagi õudsat. Kõik tundub maailmalõpuna. :D

  7. Ma natuke tean seda tunnet kaamera soovi osas, ootasin ise oma hetke täpselt 5 aastat. Ei olnud ka ressursse kunagi, otsustasin alati viimasel hetkel millegi tähtsama kasuks, lastele, perele… Näed, ära ootasin – paar kuud enne jõule ootas just mind üks imehea pakkumine ja ma olin sellele esimene reageerija ja kallis abikaasa ütles, et teeb mulle sel aastal sellise jõulukingi. Küll aga olin enne seda jõudnud teha palju eeltööd, et leida just selline mark ja mudel, mis mu vajadusi täidaks. Olin katsetanud sõbrannade peegleid, täiendanud end fototöötluse koha pealt ja oma “seebikaga” muudkui harjutanud ja klõpsinud, leidsin selle oma käekirja ka, arvan.

    Ütlen veel vaid, et ära nuta taga kaamerat, millega ei saa pildistada RAW-faile. 100% kindel, et hiljemalt aasta pärast hakkad sa otsima uut, millega saaks seda teha. Juhul muidugi, kui võtad eesmärgiks ennast koos selle kaameraga arendada. :) See tuleb liiga ruttu, usu mind.

  8. Mis firma kaamerat vaatasid kas Canon, Nikon, mõni muu? Kas vaatasid juurde ka kohe parem objektiivi? Või lepidki ainult sellega, mis poest algselt kaasa antakse? Sest ega kaamera tõesti su pildistamist ju paremaks ei tee vaid ;)

    • Nikon D5200 vaatasin. Esialgu mõtlesin asja käppa saada selle objega, mis algselt kaasa saab ja siis hiljem tahaks veel erinevaid juurde muretseda, kui asi selge. Näiteks mingi F/1.8 obje, et saaks neid uduse taustaga pilte teha, kas siis 35mm või 50mm. Aga eks seda siis vaatab, kui aeg nii kaugel on. :D

    • D5200 teeb ju ka raw-faile? (Nikonil on need lihtsalt .nef-laiendiga…) Aga tehnika puhul mängib aeg vaid kasuks – hinnad lähevad ajas pigem alla. Sama hinna eest saaks juba kasutatud/ hästi hoitud D90 kätte, mis on küll vanem, aga kraadike profim mudel. :) Kit-objektiiv on harjutamiseks ok, suurema avaga fix-objest hakkasin mina üsna ruttu puudust tundma, nii et see tuleb ka eelarvesse sisse arvutada jah. :)

    • Nagu ma aru olen saanud, siis neid mudeleid on palju erinevaid. Mõnel on wifi, mõnel mitte, mõnel on see raw võimalus, mõnel mitte jne.
      Ma kasutatud asja peale ei taha enam minna. Olen nii palmu petta saanud, et enam ei taha. Ja siis saan ennast süüdistada, kui kaamera pekki läheb, mitte mõelda, et ehk oli see eelmise omaniku viga juba. Ja mina ei oska ju kohe neid vigu otsida ka, et kohe märgata.

    • Heh, sa räàgid siin objektiivide juurde ostmisest.. Kulla neiuke, sa tead ikka palju need maksavad? Sa ei suuda enda ylevalpidamisega hakkamagi saada.. Katsu olla natuke nyyd

    • :D Mis mõttes ma ei saa enda ülalpidamisega hakkama? Ma tahaks näha inimest kellel on niisama lambist 500 võtta. Ja kuna praegu on maja korrastamine ka pooleli, pole ma kaamera jaoks midagi kõrvale pannud. Obje jaoks saaksin aga näiteks koguma hakata. Uut obje pole nkn kohe järgmisel kuul vaja, saaks alustuseks selle kitigagi asjad selgeks. Ja esimesed kaks, mida hetkel vaadanud olen, on pigem odavamapoolsed, mille kannataks ühe korraga ka välja osta.

  9. Kaalu ikka seda Nikonile tehingu pakkumist ( muidugi mõtle enne kõik läbi) lihtsalt ma tean, et sellised suured fototehnika firmad pakuvad oma kaameraid tasuta nt pressifotograafidele. See systeem on paika pandud juba väljaspool Eestit, firms peakontorites, et teatud hulk kaameraid antakse tasuta kasutada.

    • Hmmmm, ma kahtlen, et nad huvitatud on. Aga eks ma mõtlen ja kui tulen heale mõttele, kuidas oma soovi avaldada, siis ehk tõesti. Küsija suu pihta ju ei lööda. :D

  10. Ja kas su mees on ainult 24 tööl või ka 25 ja 26? Selles suhtes kui mõni päev on vaba siis lähtugegi sellest! Ei tasu ennast täpselt 24 raamidesse suruda ja selle üle masendust tunda ;) kui vaba 25 siis ongi teie pere jõulud sel aastal 25 jne! Mis on jõulude puhul oluline? Koos olla (ja palju süüa :D )! Ja oletegi koos olenemata kuupäevast :)

    • Kõik punased päevad on tööl. Ja nüüd juba viimased kaks nädalat järjest ka…

    • Graafiku alusel… Ja siis on vaja asendada, kui keegi haige või ”haige” jne…

Vasta Leedukas-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.