Minu EBA jääb vist ära

Ausalt, ma olen kurb ja mul on tunne nagu ma veaksin teid kõiki alt, kes te mulle hääle andnud olete. Aga samas ma usun, et te mõistate ka mu olukorda. Ühesõnaga, mul vist ei õnnestu sel aastal jälle EBA’le kohale ilmuda. Hetkel lihtsalt ma ei näe varianti…

Plaan A oli see, et sõidan paar päeva varem Räpinast Rakverre sõbranna juurde, ning jätan lapsed selleks õhtuks sinna. Ise oleksin siis Rakveres kuskil juuksuris ja meigis käinud, ning ehk oleksin leidnud kellegi, kes samuti Rakvere kandist üritusele läheb ja oleks ka minu olnud nõus kaasa võtma. Õhtul oleks ilusti laste juurde tagasi jõudnud, eeldusel, et keegi mind jälle peale korjab. Ise ma ilmselgelt Tallinna vahel sõita ei oleks soovinud. Äärmisel juhul oleksin siis sõitnud oma autoga kuskile linna äärde ja edasi läinud takso või millegiga.

Kui minu auto otsad andis, valmis plaan B. Mu ema tuleb Rakverest Räpinasse lapsi hoidma, mina sõidan mehe venna autoga Tartusse meiki ja juuksurisse, ning keegi korjab mind hoopiski Tartust peale ja toob hiljem ka sinna tagasi, ning mina sõidaks siis ”oma autoga” öösel koju tagasi. Aga noh, kuna ma sõitsin nüüd mehe venna auto ka sodiks, siis jamh. Plaan C mul puudub. Vaevalt, et keegi Räpinast Tallinna sõidab ja samal õhtul ka tagasi tuleb?

Päris jura seis. Ja isegi kui mul oleks lahendus sellele transpordi küsimusele, siis ma ei tea kas mul oleks mõistlik see seiklus antud hetkel ette võtta. Avariist on möödas kõigest loetud päevad ja alles eile mõtlesin ma end diivanile kerra tõmmates, et suren kohe maha ja ütlesin mehele, et ta töölt sääred teeks, sest muidu viskan ma pildi tasku ja lapsed jäävad jumala hoolde. Selleks hetkeks, kui mees koju jõudnud oleks, poleks siin majas vist kivi ka kivi peal enam olnud…

Ühesõnaga, minu seisund oli esimestel päevadel kohati ikka väga paha. Pea lõhub siiani, aga asi hakkab vaikselt paranema. Esimestel päevadel oli tunne nagu mul oleks väga kõrge palavik, pidevalt oli külm (reaalselt, mul oli kolm kampsunit seljas ja ma istusin vatiteki all – ikka oli külm), pea valutas meeletult, kaela pöörata õieti ei saanud ja valu hõõgus mööda selgroogu allagi, kukal tuikas ka ja pead vasakule poolele toetada ei saa. Päris räme, aga see pidigi enam-vähem normaalne olema, sest trauma oli päris korralik ja kindlasti on siin oma osa ka mu närvidel, mis on viimseni pingul. Ma ausalt ei kujuta ette mis nüüd edasi saab. Teise auto maksab loodetavasti kinni kindlustus, aga mehe venna auto pean ikkagi mina kinni maksma ja see pole teps mitte odav lõbu. Uued toolid lähevad ka üle seitsme soti maksma, kui ikkagi Minikidid võtame. Alles saime oma rahaasjad paremale joonele ja kohe uus laks seljas…

Pealegi ma ei tea kas ämmaemandki selle tripiga nõus oleks, sest raseduse katkemisoht on ju veel siiani. Nädal pidavat see kriitilisem aeg olema, mil ma võiksin end hoida ja pigem rahulikult olla. Suur gaala pole just eriti rahulikult võtmine vist. Kuigi selleks ajaks on nädal täpselt täis…

Riietuse koha pealt mõtlesin üldse väga lebolt minna ja pigem mugav mutt olla. Alguses otsisin heledaid kingi ja värvilist rasedapluusi, mida siis teksadega komboneerida, aga kuna mu kõht ei ole veel seal maal, et seda saaks täielikult titekõhu pähe parseldada, peidaksin ma selle pigem mõne musta pluusi varju ära. Seega valisin välja mugavad rasedateksad, must/valge pluus, must bleiser peale ja väikseks efektiks sinised kingakesed jalga. Lisaks veel meik ja kergelt üles pandud soeng. Olekski ju täitsa tip top ja minulik olnud. Aga nüüd vaadates, et mida teised selga panna plaanivad, siis see oleks vist ikka liiga tavaline olnud.

Variant nr üks – bleiser ja must pluus

Variant nr kaks – bleiser ja valge-musta täpiline pluus.

Soenguks midagi sellist – enamus üles pandud, et karvad väga ringi ei lendleks, aga paar üksikut karva väljas, et…ilusam oleks. :D

Aga kuidas teie, kas lähete EBA’le? Kellele teie kaasa elate? :)

Comments

comments

14 thoughts on “Minu EBA jääb vist ära

  1. Ma ka see aasta EBA-le ei lähe, eelmine aasta olin liiga rase ja tänavu on vanaema suur juubel, kahjuks.

    Sinu olukorras ma ei tea, kui tervis ikka kehva, siis ei läheks, kuigi ehk see EBA aitab mõtted mujale viia ja saad närvidele rahu natukene. Teine keskkond. Organiseerid end kuidagi Tartu, nt bussiga? Ja sealt siis kellegagi TLN. :)

    Ja kui oma auto korda saate, siis kindlasti kohe sõitma! Ma käisin üks talv autoga kraavis, mõtlesin et mina enam ei sõida, aga sunniti kohe rooli ja jumal tänatud, ma küll olin suht arg pikalt, kartsin seda kurvi, kus välja sõitsin (see oli mu igapäevasel teelõigul), aga vastasel juhul ma ei sõidakski hirmust enam autoga. Talvel muidugi nüüd 1000x ettevaatlikum!

    • Tartust vast lähevad inimesed EBAle?! Kas endine blogija Katre (hele valgus) nt läheb? Mina sinu asemel läheksin küll võimalusel :)

    • No isegi kui Tartust saaks, siis Räpinasse (65km) ikka ei saaks ju tagasi öösel. :(

  2. Kui tervis ikka kuidagi kahtlane, siis ma ei läheks. Pärast kirud ja süüdistad ennast maa põhja kui peakski midagi halvemaks minema. Muidugi hoidku selle eest, aga oma kodus vast ikka rahulikum olek, ei pea juba laste pärast põdema, et kuidas nad hakkama saavad jne. Alt sa kedagi küll ei vea kui ei lähe.

    Kui tunne siiski hea, siis ma valiks komplekti number 2. Must pluus on natuke liiga lühike või liiga ümber. Mulle tundub, et see valge langeks paremini. Minu arvates teeb kuidagi ilusamaks kui ülemine ots on natuke vabama lõikega kui all on kitsas püks ja vastupidi ka, et kui all näiteks pikk seelik, siis üleval ümber pluus. Muidu natuke nagu kiles viiner kui mõlemad otsad väga ümber ? Muidugi oleneb figuurist, aga räägime sellel juhul kui modelli figuur päris pole.

    • Mulle endale muidu meeldis must pluus seljas rohkem, aga su jutus on tõesti iva. :D

  3. mina ei läheks, kui nii palju takistusi on, sh avarii. ebasid tuleb veel, aga kui sa praegu nt oma tervisega üle pingutad, siis võid endale karuteene teha.

  4. Ausalt öeldes on kogu see EBA ületähtsustatud. Eestis on tuhandeid blogijaid ja enamik neist ei osale EBAl, sest… miks peaks? Nojah, kui sa just palju reklaami tahad avaldada, siis ehk reklaamiandjatele jääb paremini silma. Aga see on ka ainuke pluss. Lihtsalt naermaajav on kogu see trall EBAürituse lõpupeo osas – pidu nagu pidu ikka, aga kõik ülepingutavad oma riietega ja muuga nii, et sellest kujuneb üks poosetamise koht. Olen bloginud ligi kümme aastat, aga ei kavatsegi EBAl osaleda. Seal ei hinnata ju blogimist kui niisugust, vaid enda paremat turundamist. Sinu jaoks on tähtsam paraneda, rahuneda, jaksata uus elu õnnelikult ilmale tuua, oma lastele ema ollla, kõike seda on palju ja üks EBA on selle tähtsa ja olulise kõrval lihtsalt suur mõttetus. Ole õnnelik ja tervene!

  5. Mina räägin ainult oma seisukohast, aga mina sinu asemel püüaks igal võimalikul juhul siiski kohale minna, arvestades, et sind on EBA-ga seoses kõige rohkem promotod. Siis oleks minul endal selles olukorras piinlik tunne, et kõik nii väga kirjutasid, et hääletage Lipsukese poolt jne jne. Muidugi kui enesetunne on halb, siis ära mine. Aga kui asi jääb ainult sõidu leidmise taha, siis soovitan ikka natuke uurida ja variante välja mõelda.

    • Oeh, nüüd tekitad minus veel suuremaid süümepiinu… Aga niisama huvi pärast uurin, et kes see sinu arvates nii väga promos ja hääletada palus? Mina just rõhutasin, et hääletage oma lemmiku poolt ja kui see olen mina, siis ootan hääli. Mina tahtsin algusest peale olla kõigi ‘esimene valik’. Ühesõnaga, jah, ma saan su poindist aru, aga hetkel siiski ei riski ma selle võimalusega, et see seiklus kuidagi Mannaterale halvasti mõjub, sest kõht tuikab siiani vahepeal ja olek ei ole veel parim.
      Kui sa mõtled selle meeletu promo all seda tv kolme lõiku, siis no ma ei tea. Seal ei olnud eba’st eriti juttugi (rohkem nagu blogimisest üleüldiselt) ja enda poolt hääletada ma ka ei palunud kellelgi…

Vasta Airika-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.