Mis saab meie viimase lapse nimeks?

Ma olen juba viimased neli kuud mõtisklenud mis sellele poisihakatisele küll nimeks saab, kui ta siin ükskord välja karata otsustab… Alati oli nagu aega küll ja veel selle õige nime leidmisega, nüüd on aga aeg põhimõtteliselt otsas ja laps võib iga hetk sündida. Holy shit, mul saab kohe 38 nädalat…

Mul oli kolm nime leitud, mis tundusid nagu okei’d, aga ükski neist ei tekitanud erilist emotsiooni. Tundusid lihtsalt normaalsed nimed. Ükski ei ole tekitanud sellist tunnet, et vot see ongi nüüd SEE. Ühel päeval tundus ilusam üks, teisel teine. Siis leidsin ühe nime veel, mis nagu KORRAKS väga meeldis, aga lõpuks ikka sain aru, et see on vist liiga veider, aga samas nimekirjast ma seda lõplikult ära ei kustutanud millegipärast. Nüüdseks olen neist ühe nö parima välja valinud, aga tunne ei ole ikkagi kuidagi… ”eriline”.

Minu nimede top praegu:

*Oskar – Eestis 1481 tk ja kõige populaarsem on eesnimi Oskar vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 43,44.

*Kaur – Eestis 805 tk ja kõige populaarsem on eesnimi Kaur vanuserühmas 10–14, kus neid on 10 000 elaniku kohta 15,74.

*Uku – Eestis 712 tk ja kõige populaarsem on eesnimi Uku vanuserühmas 0–4, kus neid on 10 000 elaniku kohta 15,51.

*Sedrik – Eestis 8 tk, seega vanuselist statistikat teha ei saa. Sedrik on populaarsuselt 2800. mehenimi. Sedrik, nagu see multikas Cedrik noh! :D

Info: stat.ee/nimed/

Pean tõdema, et statistika mõjutab mu arvamust küll oluliselt. Ma ei otsi ükssarvikut, aga samas ei suuda ma lapsele panna ka nime, mis on väga popiks osutunud ja eriti veel viimastel aastatel. Samuti ei taha ma nime mis on minu tutvusringkonnas esindatud, seega jäi näiteks kõrvale ka minu suur lemmik Hugo (Eestis 946 tk) . Ma lihtsalt ei saa silmade eest pilti lapsepõlvest, kui meil käis veterinaar Hugo, kes oli pidevalt õlast saadik mõne meie lehma sees. :D

Kuidas teie oma lastele nimed valisite?

Annemaia sai näiteks nime minu ema järgi (Anne), seega oli ja on see eriline. Joelile leidsin nime ja armusin sellesse, teadsin kohe, et see ongi SEE. Ma ei olnud ühtegi Joelit enda teada varem näinud, kuulnud ega kohandki, aga nimede statistika ütles, et tol ajal oli neid Eestis vist umbes 300, seega ka mitte ülemäära palju. Joeli nimi tuli mulle pähe hoopis väljamaa pärasest ”Noel”ist tuletatuna.

Madli pidi alguses olema üldse Marta. Ma arrrrmaaastasin seda nime ja ”leinasin” lausa mitu nädalat, kui sündis otsus, et temast ei saa ikka Martat. Alguses oli ikka VÄGA veider teda Madliks kutsuda. Ütlesin talle kogemata isegi mitu korda Marta, aga nüüd mõtlen küll, et JUMAL TÄNATUD, et temast Madli sai. Madli on niiiiiiiiiii ilus nimi ja nüüd armastan ma seda nime hullupööra. Nime panema minnes aga olin kõhklev, et kas see on ikka õige otsus…

Nüüd neljandat ja viimast korda nimevaliku ees olles on mul sarnased tunded, ainult, et seda ”armumist” pole üldse olnud. Beebiraamatusse ei ole küll sellisel juhul midagi kirjutada, peale ”tundus OK nimi ja panimegi ära”. Vauu, aasta lapsevanemad 2021, medalit pliis.

Help Us All GIFs - Get the best GIF on GIPHY

Kuidas teil on olnud, kas on iga lapse nimega olnud see ”tunne” ja ”armumine” või ka pigem, et ”noh, käib kah!” ja alles hiljem on tekkinud harjumusest see ”omg, see ongi niiii tema nimi” tunne? :D

Also, kui ma nüüd olen tanu alla saanud, siis ma vist saan nime ära panna ka neti teel. On see keeruline?

Comments

comments

47 thoughts on “Mis saab meie viimase lapse nimeks?

  1. Panime 2019 lõpus lapsele neti teel nime. Iisi-briisi.
    Meil oli nii, et lapse sugu ei teadnud, pidime valima kaks nime. Poisiga oli ülilihtne. Tüdruku nimi ei tulnud ega tulnud. Mu ema pakkus Kirke. Mulle meeldis, mehele meeldis, mu koolikaaslane teatas suve lõpus oma Kirke sünnist. Ok, kena, kus ma siis oma lapsele saan panna. Otsisime edasi. Väike lootus, et ikka on poiss.
    Oli tüdruk. Vaatasime teda ja erinevaid nimevariante. Küll neid mida olime arutanud ja täiesti uusi. Vaatasin teda haiglas ja mõtlesin, et ta ikkagi on Kirke.
    Ja see nimi ei saaks talle paremini sobida. 💛

    • Kirke on täiega äge nimi! Mul sugulasel on Kirke-Karolin ja tuttaval on tütred Kirke ja Kaisa, niiii ilusad nimed mõlemad ja sobivad kokku ka nii hästi. :D

  2. Neti teel ei ole sugugi keeruline aga kui paberil nimetunnistust tahad pead ikka kohale keblutama :D või kui omavalitsuse poolt mingi väike pakike vms on
    Samas mingi aja nad neid hoiavad ka ja saad teinekord niisama läbi käia, ei pea nimepanekuga sellepärast ootama, saad kasvõi haiglas juba lapse ära registreerida.

    • Just mõtlesingi, et siis äkki ei pea kuhugi kohale ronima ja on kergem. Sünnitunnistust tahaks ikka ka jaa, aga eks ma siis uurin kuidas sellega saab. Siin nii normaalne see tädi, et kindlasti saame kaubale. :D

  3. Esimese lapsega meeldis mulle hullupööra Carsi multikast nimi Matu, seega sain sealt Mattiase, ja siis panin veel lisanime Carl ka.
    Teise lapsega teadsin juba raseduse esimeses pooles et tulemas on tüdruk, ning ajakirjas oli parajasti lugu Adeele Jaagost ja tema perest. Mulle hakkas nimi Adeele väga meeldima, ja mehele meeldis samuti. Terve raseduse aja mõtlesime et äkki ikka ei ole beebi Adeele nägu, ja et mis siis saab, et muid nimesi me ju välja valinud polnud 😂 õnneks oli beebi täitsa oma nime vääriline.
    Hiljem muidugi kui laps ära sündis oli vaja ka lisanimi mõelda, sest esimesel lapsel on 2 nime, ja ma soovisin et ka teisel lapsel oleks 2 nime.
    Pika otsimise ja vaagimise peale tuli teise nimena lõpuks Rosanna (mõlemal lapsel sidekriipsuga nimed)

  4. Mu laste nimed pole tulnud ka üldse mitte kergelt :/ Ei ole mehega just lihtsasti jõudnud ühisele arusaamisele. Meelepärased nimed suguvõsas juba kõik esindatud ja need üksikud, mis mulle meeldisid, ei sobinud mehele. Too ajas oma r-i joru, et tal meesliin suguvõsas kõik r-tähega alanud ja tahab seda traditsiooni jätkata. Esimene laps elas terve nädala ilma nimeta. Mäletan, et läksin temaga esimesele kärutamisele ja mõtlesin, et enne ma koju tagasi ei pöördu, kui nimi välja mõeldud. Ja välja ka mõtlesin. Kodus kõnetasin last selle nimega ja ta reageeris täiega. Naeratas! Mida ta polnud nädala jooksul veel kordagi teinud. Hiljem mees ei uskunud, aga kui last nimepidi kõnetas, siis too jälle naeratas. Niiet see otsustas asja ära. Teisele poisile oli veel keerulisem nime leida, sest et enamus suguvõsa rahvast meil meessoost. Minu variandid jälle ei sobinud. Loobusin ja ütlesin, et no ju jääbki nimeta. Mees aga tuli suht tavalise nimega lagedale. Esimene reaktsioon oli meh.. Ei pane juu nii igavat ja tavalist nime. Aga siis hakkas ta mulle seletama, miks just selline jne. Avastasin siis ,et kle… Mul on juba kauaaegne parool ka peaaegu samasugune, lihtsalt üks täht puudu. No ja see otsustas minu jaoks asja. Et ju pidigi see nimi meieni jõudma. Mees hiljem tunnistas, et tal alguses läks kogu aeg meelest ära, mis ta lapsele nimeks pani ja polnud üldse suupärane. Kuigi olen muidugi nimega harjunud, siis ikkagi mõtlen vahel, et miks ei pannud midagi erilisemat või ägedamat… Kolmas oli tüdruk. Arvasin, et no nii, tüdrukule nii lihtne sobivat nime leida. Tuhkagi. Küll ei sobinud mehele üks ja teine. Ka tütre puhul olen vahel mõelnud, et miks me ei pannud midagi sellist või sellist. Keeruline on, kui ei leia üksmeelt mehega. Ei taha nagu päris nii ka, et teisega üldse ei arvesta…

    Sinu nimevalikust eristub jah enim Sedrik. Need levinumad nimed on mudugi ka ilusad. Uku oli kunagi mul endalgi sõelal. Seal oli veel Raian, Vallo, Arlet Aksel, Uko, Rolan, Targo… Ei ole üldse lihtne see hea nime leidmine.

  5. Sinu peresse sobiks Kaur kui valatult, ma pole küll su pere liige aga kuidagi tundub nii sobivat 😀

    Martast ehk hoopis Mart? Märt?

    • Ma mõtlen, et kõigi nimed võiks siis juba alata erineva tähega, seega A, J ega M tähega nimed ei sobi 😂

  6. Esimese poja nimi oli juba raseduse ajal teada ja sündides oli ta endiselt täpselt Ott.
    Teise pojaga ei tulnud seda nime kusagilt. Variante oli palju, aga miski ei olnud see päris see. Peale sündi kui teda vaatasin ja sülle võtsin, taipasin ükshetk, et ma mõttes ju ütlen kogu aeg ta nime – Ats. Ta nagu oleks ise oma nime mulle öelnud 🙂 igatahes on ta ka 10 aastat hiljem nii Ats kui veel olla saab!

  7. Me veel nimepanekule sõites arutlesime. Olid variandid Ralf, Hugo Kaur. Aga lõpuks jäi Kristjan. Tüdrukule panime ilusa nime 🙂
    Jete Marite

  8. Mulle meeldib Kaur 🙂
    Minu laste nimedel ka mingit suurt storyt taga pole, aga ma ei leia, et see kuidagi nime või mind kehvemaks teeks. Mina ka ei soovinud väga populaarset nime, aga sellegi poolest muutus meie poolt valitud nimi 0-4 vanuserühmas peagi üsna populaarseks. Nii et kokkuvõttes vahet pole – pange see nimi, mis endale kõige rohkem meeldib.

    • Seda ei tea jah kunagi mis tuuled puhuma hakkavad. Nüüd vaatasin, et Joel on ka suht popiks saanud viimasel ajal…

  9. Esimese tütrega oli lihtne – nimi oli juba aastaid ootamas ja kui selgus, et tüdruk sünnib, oli ta juba kõhus olles oma nimega. Teise tütrega oli keerulisem – esiteks ei teadnud ma raseduse lõpuni, kumb sündimas on, teiseks oli see kõige ilusam tüdrukunimi juba ju kasutatud, kolmandaks pole mu abikaasa eestlane ja pidime leidma nö rahvusvahelise nime, mis samas oleks ka Eestis pigem tavaline nimi. Nimi sai beebi esimesel elupäeval siiski valitud, kõhklesin viimase hetkeni, aga nüüd ei suudaks teda enam mõne teise nimega ette kujutadagi.

    • See vist kohe eriti keeruline jah, kui peab veel mõne teise kultuuriga ka sobima.

  10. Mul on mõlema lapsega olnud nimevalikul kolm faasi:
    Esimene faas on kõige pikem – nime otsimise ja valimise ja registreerimise faas.
    Teine faas – kahetsus ja kahtlus (äkki ei ole õige), lein kõigi nende nimede pärast, mis panemata jäid.
    Kolmas – leppimine ja appi, see on ju tema nimi, osa temast, kuidas ma sain üldse kunagi midagi muud mõelda või kaaluda 🙂

  11. Kui poiss sündis siis tekkis talle kõigepealt hüüdnimi ning selle järel otsustasime paar nädalat, mis ta nime “pikem” variant siis olla võiks. Veidi arutlesime nime kirjapildi üle kuna tahtsime, et see oleks üheselt arusaadav. Mõnel nimel on mitmeid kirjaviise ja ei taha, et lapsuke kogu elu oma nime tähthaaval ütlema peab. Poppide nimede valikust võetud nimed olid välistatud, pea igas klassis ja aiarühmas on Rasmused, Mark(c)used, Oliverid jne. Uku ja Kaur tunduvad su nimekirjast just selline lihtsad, konkreetsed ja üheselt mõistetavad. Äkki ka Mikk, Siim…

    • Jaa, mulle ka oluline, et oleks üheselt mõistetav nimi. Mikk ja Siim olid mu klassivennad kunagi. 😅

  12. Meil oli mehega nii, et oligi ainult üks nimi (poisslapse nimi). See nimi rändas minuga kaasa juba teismelise ajast. Teadsin, et kui kunagi saan poisslapse, siis see nimi talle ka saab. Mees õnneks oli sellega nõus ja läks libedalt. Raseduse ajal kordagi ei mõelnud, et võiks tulla tüdruk. Seega saime poisi nimega Christian (teadlikult võõra kirjapildiga) 🙂 boonuseks sobivus perekonnanimega 🙂

  13. Pange 2in1 – Oskaur 😀

    Vend ja vennanaine mõtlesid kaua, mida pojale nimeks panna. Neile meeldis väga Oliver, aga kahtlema ajaski see, et liiga popp nimi. Kõik andsid nõu ka, et ärge pange Oliveri, lapsel läheb raskeks. Leiutasid siis igasugused kombinatsioone, aga lõpuks last nähes tundsid ikka, et täpselt Oliver. Ja no ei kujutaks teda mõne muu nimega ette ka.

    Kaur on mul suur lemmik, oleksin oma pojale selle pannud. Aga tutvusringkonnas on neid mitmeid, läheb popimaks järjest. Veel meeldib Karli.

    • Mul mehe venna laps on Karl. Ma mõtlesin, et Karl ja Kaur on ka tsipp liiga sarnased 🤔

  14. Mul kunagi tuli klient koeraga ning mina koerahulluna muidugi pöörasin sellele loomakesele tähelepanu. Omanik ütles, et lapselapsed panid koerale Uku nimeks. Igatepidi on Uku selline totakas nimi mu arust 😀 samas ta on selline lihtne ja arusaadav eesti nimi.
    Kaur on kunagine peika, aga ta on siiamaani normaalne vend ja nimi on ka täitsa armas. Oskar on neist kõigist vb kõige vahvam ja sobiks teiste laste nimedega ka.
    Enda beebile on nimi olemas, aga ma ei tea, mis siis saab, kui ta sündides ei olegi selle nime nägu 😀 minu variandid olid veel Aksel, Leif, Liam, Lev, Steven. Ei taha väga levinud nime ka panna – mitte küll sellepärast, et teisi veel on, vaid pigem need popid nimed üldse ei kõneta. Samas selline väga eriline nimi on ka välistatud(Leif vb on natuke isegi) ning c ja h jms kombinatsioonid. Kuigi siin mainitud Christian on palju ilusam kui Kristian või Kristjan. Enne panen lapsele nimeks Martin kui mingi Trevoni, Braieni v Dominici 😀

    • Mulle kunagi hullult meeldis tüdruku nimeks Paula. Paul on ka ilus iseenesest, aga pole nagu… See 😀

  15. Kent või Kert? Mulle hullult meeldivad nimed Rainis ja Raimond, aga sõbrannadele meeldisid ka ja kuna nemad oma lastega ette jõudsid, siis ma pean tulevikus uued nimed välja mõtlema. 😦

    • Pole meie pere lapse nimed need vist. Ilusad aga ei tekita ‘seda’ tunnet siiski. 😔

  16. Mulle meeldivad lihtsa kirjapildiga aga erilised nimed. Meil on poisid Sergo ja Riko. Ise oleks soovinud Horre. Nutan natuke seda nime taga… 😞 Meil suguvõsas on hiljutised huvitavad nimed Tormi ja Vidrik.

  17. Kihe teadain, mis esimse poisi nimeks saab. Teisega 5ndal raseduskuul luhtsalt tuli see nimi meelele ja nii saigi. Muud isegi ei proovinud.

    Kui elaks Eestis oleks minu nime valikud poisile- Ardo/Aaron, Timo, Mirko, Erki

  18. Minu pojad on Tristan, Magnus ja Sebastian. Kuna me Eestis ei ela, soovisime nimesid, mis hääldust ei muudaks. Viimasega kaalusime ka nime Endre, kuid panemata ta jäi.

  19. Kui ma pealkirja nägin, kargas kohe pähe, et Hugo, just Hugo siit tuleb. Nii hästi sobituks teiste laste nimedega, mis sul on haruldaselt normaalselt valitud. Nii, loen. Oskar, Uku, Kaur. Kõik on väga head nimed, eriti Kaur. Sedrik… nojah, ma poleks seda eesnimeks osanud pidadagi, aga tegu pole minu lapsega, seega rohkem ei arvusta. Ja siis tuli Hugo ka ära, mis siis et negatiivse alatooniga. Mul kukkus lõug põrandani – juhhuu, selgeltnägijad, siit ma tulen (või siis pigem mitte)!
    Mu enda ühel lapsel on lihtne tavaline nimi, mis suguvõsas pigem negatiivse maiguga. Paar esivanemat on ära märkinud, et “miks te panite lapsele TEMA nime ometigi”, aga ma vastasin, et hea nimi ja meie laps peseb nimelt selle halva maine maha. Nii on ka läinud, olen juba kuulnud, kuidas TEMA kohta on mõningaid häid mälestusi välja kooruma hakanud.

    • Sedrik oli jah selline… Hetkeemotsioon, mälestus lapsepõlvest.
      Ei no pole midagi, lähed ikka järgmiseks nõid Nastjaks ära 😂

  20. Minul oli kindel soov, et poja nimeks saaks Kaur, kaasagi oli nõus. Kuna mehe perekonnas on topeltnimede traditsioon ja neid kombinatsioone on neil hästi vahvaid, tahtsin seda jätkata. Laenutasin nimeraamatu ja hakkasin lappama. Nimesid oli nii hirmus palju, et a-tähest kaugemale ei jõudnud 😀 Sai sealt siis sobiv valitud, kõlas päris hästi kokku Kauriga ja puha. Sündis laps ära, vaatasime mehega talle otsa ja… no ei ole Kaur! Üldse pole! Ok, kandsime selle nime maha, aga uut ka ei leidnud. Ükski pähetulnutest ei sobinud kuidagi. Juba mitu nädalat inimene ilma nimeta, hakkas vist lausa kuu juba saama. Ükspäev siis mehe vend helistas ja uuris, et no mis nimeks panite? Mees hakkas õnnetuna seletama, et näed, tahtsime Kaur-A… panna, aga no pole Kaur see tüüp ja nüüd ongi ilma nimeta. Ah et Paul-A…, küsis mehe vend, kes oli valesti kuulnud. Pärast kõnet vaatasime mehega titele näkku ja pidime tõdema, et Paul-A… tõepoolest:) Saimegi nime pandud.

  21. Su nimevalikut vaadates ja seal Kauri nähes mõtlesin küll omaette, et see ju nii sobiks!!! Ja nüüd kommentaare lugedes näen, et keegi tundis veel nii 😀 Oskar on lahe nimi, kaaluksin seda isegi, kui nooruspõlves ühe sellenimelisega tegemist poleks olnud. Äge nimi! Sedrikut polnud varem kuulnudki.

    Mul oli kinnisidee saada kaksikud tüdrukud ja neile nimedki olemas. Kuna olin enne rasedust juba arsti pingsa jälgimise all ja ka vahetult enne rasedaks jäämist (ravimite tõttu) siis mulle öeldigi, et siit võivad tulla kaksikud! Kaks ühesugust valminud munarakku oli. Lõpuks siiski viljastus vaid üks, kuid siiski tüdruk 😀 kaksikutele olid nimed valmis. Alguses meeldis nimi 1, siis lisandus nimi 2. Eraldi kumbki piisavalt ei meeldinud, aga kaksikutele tundusid sobivat. Lõpuks hakkas aina enam meeldima nimi 2 ja juba aastaid enne rasedaks jäämist andsin mehele teada, et see saab meie tütre nimi olema. Õnneks talle meeldis. Raseduse ajal tekkis üks nunnu nimi veel juurde, aga mega palju tuli “saatust” mängu. Kuidagi elu viskas aina seda “nimi 2” meile teele, kuigi tegu ei ole mingi top populaarse nimega. Seega lõpuks valisimegi selle nime ja see sobib nii hästi 💗 näiteks läksime ostma ühte kasutatud beebiasja raseduse ajal ja tehing toimus käest kätte. Sinna minnes selgus, et seal elava beebi nimi, kelle asja me ostsime, on samuti see nimi, mis lõpuks oma lapsele panime 😁 selliseid kokkusattumusi oli päris mitmeid.

Vasta M-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.