Mõnus meenutus lapsepõlvest

Mõni päev tagasi mõtlesin, et peaks uue unelaulu selgeks õppima, kaua ma ikka oma 3-4 laulu ”laulan”. Ja valituks sai vana hea klassika ”mina ei taha veel magama jääda” (laulud.ee on selleks hea leht). See laul on osa minu lapsepõlvest, ja ma tahan, et see oleks osakene ka Annu omast. Kes siis ei mäletaks õhtuti kell üheksa raadio ees unejutu kuulamist? Mina igatahes mäletan nii hästi, kuidas ma vahel, kummikuid taga vedades, ema juurde lauta läksin, kui ta seal veel viimaseid asjatoimetusi tegi, ning jahukotil istudes muinasjuttu kuulasin.

Täna siis mõtlesin, et peaks Annule ka vikerraadiost muinasjuttu laskma. Üritasin siis mingit vikerraadio äppi leida, aga sattusin hoopis sellisele äpile, nagu ”õhtujutt”. Seal on kõik need muinasjutud olemas, mis vikerraadiostki kuulda saab. Kuna tänase õhtujutu ”magasime” maha (arvasin, et hakkab kell 21, nagu vanasti, aga nüüd hakkab hoopis 20.45), siis kuulasime sealt paar lugu (okasroosikest ja ”muinasjutt põikpäisest eeslist” kes koguaeg, eriti rämeda häälega ”ei tahaaaa!” karjub – ma naersin omaette, et ta on nagu Annu :D).

Ega Annu sellest muinasjutu teemast veel ei jaga, tahab rohkem raamatut (telefoni) ära süüa, aga vähemalt on minul tore meenutada. Ehk oskab Annu kunagi muinasjutu ja unelaulu, kui osa õhtusest rutiinist, rohkem hinnata, ega ürita minust üle karjuda, raamatut käest kiskuda või minema plagada. Või kõike kolme korraga. Eile ta näiteks tagurdas voodist minema ja hakkas toast välja käputama. Naiss, tore teada, et mu hääl nii kole on, et kohe põgenema peab. :D

Homme üritame end 20.45’ks muinasjutu lainele saada, ning seda otse raadiost kuulata.

Kas teie mäletate veel neid muinasjuttusid? Kas oma lastele loete/lasete õhtuti muinasjuttu, või laulate unelaulu?



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

 

Comments

comments

3 thoughts on “Mõnus meenutus lapsepõlvest

  1. Mäletan:) See oli üks õhtu osa. Nüüd olen kolm aastat ise lapsele raamatust õhtujutte lugenud, vahel ise välja mõelnud. Tähelepanelikult kuulama ja lugemise ajal paigal püsima hakkas kuskil natuke enne kolmeaastaseks saamist. :) Unelaulu laulsin varem, siis kui ta väiksem oli, nüüd see pigem ärataks ja segaks magamajäämisele keskendumast :D

  2. Unelaulu mulle kunagi ei lauldud, aga ema luges alati raamatuid unejutuks – Bullerby lapsed ja Vahtramäe Emil olid vaieldamatud lemmikud, samuti Jänes Marta lood. Niimoodi õppisin ka ise lugema – ema luges ette, mina võtsin raamatu ja üritasin järgi lugeda või lugesin oma fantaasiat, lilleprintsessidest kuni lumehelvesteni :D Omal veel lapsi pole, aga õelapsele olen alati lugenud Bullerby lapsi, väga meeldib.

Vasta Juntsu-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.