P.S Kui sa parasjagu sööd, loe seda sissekannet hiljem, või kui sa plaanid sööma hakata, siis lükka ka lugemist veidikene edasi. Mina ei vastuta, kui sa oma arvuti täis ropsid.
Tegin mina eile rõõmsalt salatit, et aastavahetus ja puha eksole. Hakkisin häpi nägu ees kurki, vorsti, kartulit ja muud manti, ning kuulasin kuidas mees lapsega kõrvaltoas mängib. Kui hakkimise kord jõudis munani, tegin nagu alati. Koorisin munad ära, ning hakkasin neid siis ükshaaval kahvliga puruks tampima. Sest kellel on aega neid ükshaaval noaga ekseldada? Kahvliga on palju kergem ja kiirem.
Olin siis juba mingi 3 muna laiali tampinud, ja järsku näen kahtlast, musta tükki pudru keskel. Võtsin selle siis sealt välja, ja jäin uurima, et mis kahtlane värk see selline on, keset mu suure hoole ja armastusega ekseldatud munakörti. Tuli välja, et ”tükk” ei olnudki must, vaid tumeroosa. Tillukese pea ja tibatillukeste silmadega. Vägavägaväga algelises staadiumis tibu.*
Mu süda jättis umbes kolm lööki vahele ja ainuke asi mida ma mõelda suutsin oli see, et ‘kes kurat võtab hauduvalt kanalt munad alt ära ja siis PANEB NEED MÜÜKI?!?!?!?!!!?!??!’
See oli ilmselt kõige rõvedam asi mida mu silmad elus näinud on. Ma arvan, et mul on nüüd mingi munafoobia. Ma olen munafoobik. Nagu päriselt.
Aga see pole veel kõige rõvedam osa. Ma jätsin selle puruks tambitud muna taldrikusse, et ‘pärast viskan ära’. Ja sinna see muidugi jäigi. Ja kui ma üritasin oma uuest foobiast mehele rääkida, segas ta mulle vist vahele, ning ma otsustasin, et ‘ma olen nüüd solvunud ja ei räägigi talle oma kohutavatest läbielamistest’. Igatahes, talle ma sellest ei rääkinudki. Kuni tänase hommikuni, mil ma avastasin, et ta oli selle munapudru pintslisse pistnud, kui öösel venna juurest tuli. Ühesõnaga. Ultramegagigagross, ja ta tõenäoliselt annab nüüd abielulahutuse sisse, et ma sellest avalikult rääkisin.**
*Muidu oli täiesti tavaline muna. Ilus puhas munavalge ja kollane ei paistnud ka kuidagi kahtlane. Aga päris kindlasti oli see ‘tükk’ midagi väga rõvedat, mis ei oleks tohtinud seal olla. Ei, see ei olnud mingi suvaline sodi. Ma ka alguses mõtlesin, et see ei ole ju võimalik. Aga mida rohkem ma seda ‘tükki’ uurisin, seda selgemaks sai, et see ei ole sodi. See oli munavalge sees kinni, nagu…ma ei oska seletadagi seda. Nagu kinnitunud vms. Võehh, ma ei taha rohkem meenutada.
**Ei, me ei ole päriselt abielus. See on lihtsalt inside joke meil.
Ja kui juba rõvedateks söögijuttudeks läks, siis räägin teile kuidas ühes poeketis töölistel salatit kästi teha. Salat mida päeva jooksul ära ei müüdud, tuli õhtul ‘ära pesta’. Ehk siis kaste välja loputada. Ning hommikul uus kaste peale ja uuesti müüki. Isuäratav?
Siis meenub mulle veel, kuidas mees kunagi rääkis, kuidas ammuammu aega tagasi lihatööstustes asi käis. Õhtul pandi masinad seisma, öösel ronisid neisse sisse rotid, et lihaga maiustada, ning hommikul pandi masinad uuesti tööle ja kuulati rottide kisa. Rotivorsti keegi?
Kas ja mida rõvedat-veidrat-ebatavalist olete teie oma toidust leidnud?
Haha, kas see salatipesu jutt käib Grossi poodide kohta? Rakveres teavad vist kõik inimesed seda teemat :D
Mhm :D
Ma võin kinnitada et Gross ei pese salateid! :)
Kust tead? :D
Ma võin sulle Facebooki hiljem täpsemalt kirjutada kui tahad.
Okei :D
Kirjutasin :)
Hmmmmm, kuhu sa kirjutasid? Ma ei näe su kirja…
Sinu facebooki :D
J.N – on sinu nimetähed ikka ju? :D
Muidugi vahva oleks kui ma nüüd mingile suvakale kirja saatsin..
Hah, nüüd sain jah kätte. See oli ‘muud’ kaustas. :D
Mis seal nii õudsat on :D Islandil süüaksegi poolenisti välja arenenud pardimune ja neid veel hoitakse vist pool aastat kuskil sees vms.
Ehk ajad sa sassi selle mingi punaka ollusega, mis tekib muna sisse siis, kui kana saab viga sel ajal, kui tal muna alles nö valmib sees :)
Ma ei tea. See oli tumeroosa, pea ja sabaga, ning saba oli kinnitunud. Ja lähemalt vaadates oli väikest täppi näha, meenutas silma.
Tibuembrüo sai see olla vaid juhul, kui munad pärinevad mõnelt väiketalunikult, kes kanu vabalt peab ja ka kukke hoiab. Suurmunafarmides (Tallegg ja 98% teised marketimunade tootjaid) peavad kanalates puurides vaid kanasid. Kanad nagu ka inimesed on nii tehtud, et ilma meheta ei toimu mingit viljastumist ja kui see kana just Neitsi Maarja teine tulemine linnuna ei olnud, siis tibu tema munadest mingi valemiga areneda ei saa.
Üks rõvedus, mida vabapidamisel olevate kanade ökomunadest veel vahel harva leida võib, on noor paelussike.
Kui tegu oli marketimunaga, siis tibuembrüo see vaevalt oli. Ma olen korra elus varem ka taolist rõvedust muna sees kohanud. Kahjuks olen unustanud, kuidas tootja seda leidu nimetas ja mis sellist asja põhjustab. Mingu rakuanomaalia vmt.
Salatite pesemisega on selline lugu, et kui maksud kõrvale jätta, siis jämedalt 45% salatite hinnast moodustab tooraine, teise 45% tööjõukulu, 10% on turundus, pakend jmt. Tööjõukulu, mis salatite pesemisel tekiks, on liiga suur, et tooraine kokkuhoidu ära tasuda. Kuna ma ise pole proovinud, siis ei ole ma ka väga kindel, kas see üldse tehnoloogiliselt ära tasuks. Enamus poesalateid on nagunii pesematagi rõvedad.
Rott või hiir vorstis on teoreetiliselt vist isegi võimalik. Oma lühikese elu jooksul olen töö tõttu külastanud kümneid toiduainetööstuseid ja näinud pilte väga erinevatest toodetest, millest hiiri või nende osasid leitud on. Kõige tüüpilisem on hiir õllepudelis. Kui õlut villitakse tagastatavasse pestavasse taarasse, siis kusagil vahelaos või taarapesus neid hiiri sinna pudelisse ikka satub. Joodikute unistuste surm vist.
Kusjuures ma nüüd ei teagi kumb see muna oli. Kas öko või poe oma. Mul oli mõlemaid ja mõlemt ka kasutasin. Ehk tõesti siis oli see mingi misiganesveidrus. Aga väga rõve oli ja meenutas jubedalt väikest embrüot.
Salatite pesemise müüt on väga visa kaduma. Tegelikult pole see võimalik, enamus asju ju imab kastme sisse ja välja seda enam ei loputa. Kibedaks teeb poesalatid majonees, mis on ülimalt kaua säiliv, tehtud mingist keemilisest pulbrist ja maitseb kibedalt selle tõttu. See on selleks vajalik, et realiseerimisaega veidike pikendada.
Kana kohta ei tea, ise pole sellist jama näinud ja loodetavasti ei näe ka. Talunikult mune osta ei julge, maitse on küll parem, aga ma ei hakka eluski riskima haiguste v paelussiga. Muidugi võib ka suurtööstusest saada, aga siis on vähemalt kelle peale kaebama minna.
Vorsti sisse enam ilmselt tänasel päeval ka väga hiiri-rotte ei satu, mõni üksik ehk eksib.
Mina käisin kunagi toidukoolitusel ja seal koolitaja rääkis, et on näinud, kuidas narkomaanid poes sidruniga oma süstlanõela desinfitseerivad…. Lihtsalt löövad nõela sidrunisse korraks ja jalutavad minema…
Pilti munast?
Ei teinud, ei tulnud pähe tol hetkel. Selle “tüki” viskasin kohe minema, ja muna jäi taldrikule, aga nägi täiesti tavaline välja.
Hea, et selle praegu ära mainisid, et selle tüki minema viskasid.. Ma juba öökisin siin teadmisega, et su meheraas selle tüki ka omale sisse vitsutas. :D
Oleksin pidanud vist jah postituses ka seda mainima. :D
Te olete abielus?
Ei ole. Ütlesin seda ka ju.
Ühesõnaga. Ultramegagigagross, ja ta tõenäoliselt annab nüüd abielulahutuse sisse, et ma sellest avalikult rääkisin.**
Selle peale tekkis küsimus.
Neid tärne näed seal taga? Ja siis see lause keset postitust : ”**Ei, me ei ole päriselt abielus. See on lihtsalt inside joke meil. ” Kas sa lugesid üle rea või midagi? :D
Lugesin jah, see muna jutt väga ei huvitanud… aga endal ka muidu selline kogemus olemas, tegin omletti ja nägin sarnast asja
Kui õudne :/ :(