Nõudliku emme sünnitusplaan.

Otsustasin ikkagi oma soove ka teiega jagada, et saaksite natukenegi aimu mis mul mõttes mõlgub. Mõni punkt on ilmselt täiesti…rumal, aga las olla. See on kõigest esimene versioon ja ega seda sünnitust nii ehk naa ‘plaanida’ nii väga ju ei saa. Kõik läheb nii nagu minema peab. Aga siiski…
Ma lihtsalt loodan, et sellest on mingit kasu ka, ning ämmaemand viitsib üldse mu soovid läbi lugeda ja ehk võtab ka neid arvesse, mitte ei kortsuta seda lehte kohe mu nina all kokku, ega viska mulle näkku, ise röökides ‘mida sina tattnokk üldse sünnitamisest tead?!’……. See on üks ‘hea’ hirm mul, et arstid ja ämmaemandad võtavad mind vastavalt mu vanusele, ja eeldavad, et ma olen mingi mõttetu pubekas. Olen seda suhtumist juba küll ja veel näinud, ning mul on ausalt öeldes sellest kõrini. See, et paljud minu vanused veel elavad pubeka elu ja tantsivad baarilettidel, või, et nende arust kõige lahedam aja veetmise viis on end klubis nii täis juua, et pärast saab kuskil laua all või wc’s jalad laiali aeleda või oksendada, ei tähenda, et kõik sellised on. Või midagi sellist üldse kunagi teinud on. Vanus on kõigest number. Mind ärritab selline üldistamine.

Aga igatahes, siin on siis minu soovid.

Võimalusel soovin…

*…vannis sünnitada või vee abil valusid leevendada.
*…et mees viibiks kogu protsessi juures.
*…ise valida endale sünnitamiseks ja valutamise ajaks sobivaid asendeid.
*…kasutada abivahendeid (pall, tugiraam jms).
*…kogu sünnitusprotsessi käigus vabalt ringi liikuda.
*…et vaginaalseid läbivaatusi ei tehtaks valude ajal.
*…ämmaemanda juhiseid õigeks hingamiseks.
*…ämmaemanda nõuandeid ja juhiseid rebendite vältimiseks.
*…et ruumis ei viibiks üleliigseid inimesi.
*…et ruum oleks vaikne ja võimaluse korral ka hämar. Eriti sünnimomendil ja pärast seda.
*…et kõikide toimingute puhul selgitataks meile nende toimingute vajalikkust ja võimalikke tagajärgi, ning küsida meie nõusolekut nende toimingute läbiviimiseks.
*…et kogu sünnitus kulgeks omas tempos, ilma ajalisi piiranguid seadmata.
*…kroonimise hetkel katsuda lapse pead või seda peegli abil vaadata.
*…et last ei sikutataks peast ega õlgadest, vaid lastaks tal tulla omas tempos.
*…last ise kinni ‘püüda’.
*…et laps pandaks kohe peale sündi minu rinnale, mitte ei viidaks puhastamisele ega muudele protseduuridele.
*…et nabanööri läbi lõikamisega oodataks nii kaua kuni see on lõpetanud pulseerimise.
*…nabanööri lõikab läbi isa või mina (ema).
*…et laps oleks kogu aeg minuga, ka siis kui arst teda üle vaatab.
*…kui tekib vajadus viia laps teise ruumi, peab üks vanem olema lapsega kaasas.
*…platsenta sündimise ja minuga sooritatavate hilisemate manipulatsioonide (õmblused jm.) ajal hoida oma last.
*…et mitte ühtegi protseduuri ei viidaks lapsega läbi enne kui laps on saanud esimest korda rinda imeda ja tutvuda uue elukeskkonnaga.
*…et mõõtmise ja kaalumisega ei kiirustataks.
*…viibida lapse hindamise ja pesemise juures. Võimaluse korral last ise (või isa abiga) pesta ja riietada. – ilmselt täiesti absurdne soov, sest ma olen 99,9% kindel, et peale sünnitust ei ole ma võimaline kohe püsti kargama ja superemmeks hakkama, vaid olen pikali maas nagu meritäht… Aga ma niiiii tahaks seda päris esimest pesemist/vanni ise teha ja ma üldse kohe ei tahaks, et mingi võõras eit mu last näpiks… :D
*
…peale lapse sündi talle võimalikult ruttu rinda anda.
*…et kõik lapsega tehtavad meditsiinilised protseduurid viidaks läbi vähemalt ühe vanema nõusolekul ja juuresolekul.
*…et lapsele ei manustataks midagi ilma minu loata (vaktsiinid, k-vitamiini süst, glükoosivesi jms.)

Võimalusel soovin vältida…

*…sünnitustegevuse kiirendamist, eeldusel, et ema ja lapsega on kõik korras.
*…lahkliha lõiget – eelistan loomulikku rebenemist.
*…keisrilõiget.
*…valuvaigisteid – küsin ise, kui neid vajalikuks pean.
*…et lapsele ei antaks vett, toitelahust vm peale rinnapiima, kui temaga on kõik korras.

-Juhul kui ma ei ole võimeline ise last hoidma, soovin, et seda teeks isa.
-Juhul kui ma ei ole võimeline ise otsustama, soovin, et kõigest informeeritaks üksikasjalikult meest ning kõik otsused võtaks vastu mees.
-Juhul kui on tarvis teha keisrilõige, soovin, et mees viibiks samas ruumis ning laps antaks koheselt peale sündi mehele.

Täname, et tutvusite meie sünnitusplaaniga!

Nii, mida arvate? Pean kuhugi ajuhälvikute kliinikusse ravile minema või on see mõeldav plaan? :D

Comments

comments

20 thoughts on “Nõudliku emme sünnitusplaan.

  1. Üsna põhjalik :) Paar punkti muidugi panid natukene “muigama”.
    Nt. *…lahkliha lõiget – eelistan loomulikku rebenemist. – sellel hetkel sulle küll ei anta valida, et kuule, kas teeme lõike või ootame kuni sa ise rebened. Ega kõik sooviksid seda võimalusel vältida, aga kui on vaja, siis…on vaja :)

    Mis puutub esimesse pesemisse/vanni, siis see puhastamine küll vannikogemus pole ja see “võõras eit”, kes aitab su lapsel siia ilma tulla, võib seda vabalt teha. Õige vanni teed lapsele alles koju saades :)

    Natukene naljakana tundub ka lapse ise kinni püüdmine ( kuigi mitte halvas mõttes). Sünnitasin ise ka vanni ja kuigi polnud eriti pikk ega vaevarohke sünnitus, siis olin ikkagi lõpuks nii läbi ja see laps oleks mul küll sealt kätevahelt minema libisenud. Turvalisem on vast siiski lasta ämmaemandal ta vastu võtta :)

    Aa ja mina ka ei tahtnud, et last sikutataks, aga ta jäi siiski kuskile kinni ja nabanöör oli ümber kaela, nii et tuli ikkagi ämmaemandal seda lapse “oma tempot” rikkuda ja natukene tagant utsitada. Mina sain selle tagajärjel muidugi paar ilupistet, aga see on väike hind maksta.

    Muuseas oled sa esimene, keda ma tean, kes tahab lapse pead väljutamise ajal katsuda. Mulle pakuti ka, aga ma ausalt ei suutnud :D

    • Eks kõik selgub sünnitusel, et kas ma siis ka ikka samamoodi mõtlen ja tahan või mis üldse saab. Aga üldiselt, jah ma olen peast natuke nikastanud vist ja tahan kahtlaseid asju. :D

    • Ma usun, et kui sünnitus möödas ja siia uuesti lugema tuled oma praeguseid soove, saad ka ise kindlasti muiata :D
      Julgelt 2/3 kogu sellest kremplist on täpselt niisugused asjad, mis sind sünnituse käigus absoluutselt külmaks jätavad. Sest sel hetkel, kui sünnitus käib, võiks sinu poolest kasvõi terve FC Flora meeskond ja lisaks Nõmme Põhikooli õpilaspere su jalgevahele vaadata, ammugi ei taha sa mingi nabanööriga pusserdama ega oma väikest lödi titekest riietama hakata. Su aju kriiskab ainult seda, et see kuradi seatapuvalu o-me-ti otsa saaks! :D
      Aga saladuskatte all: mu enda sünnitusplaan oli umbes sama idealistlik, muudkui aga hämar valgus ja mahe muusika ja beebike väljugu minust tasase jooga saatel.
      Samas, alati on erandeid ja võib-olla sinu sünnitus ongi selline nagu sa ette kujutad ja loodad ning mida paremat saakski ühele lõpurasedale ikka soovida :)

  2. Mul oli näiteks nii valus ja ma olin nii väsinud et reaalselt mõelda mingile liikumisele küll pähe ei tulnud.. kui asi ikka käib ootad vaid et ta välja tuleks. Et sul ei tuleb rebendeid jne peavad lihased seal all tugevad olema, minul ei olnud ühtegi kriimu tänu sellele et lihased olid super korras tänu igapäevasele 5km ja rohkem jalutamisele ;)

  3. Vaginaalseid läbivaatusi on võimalik teha mitte valude ajal? :-D Mulle küll muud valikut ei jäetud, põrgulikult valus oli see tegevus ja ma ei osanud arvatagi, et muud moodi on ka võimalik.. Ma vist ei teagi kedagi, kelle sünnitusplaan oleks ka reaalsuseks saanud, loodame, et oled esimene! :-D

    • Muidugi on võimalik teha ka mitte valude ajal! Mul kontrolliti avatust ja kõike ikka tuhude vahel. Aga kui emakakaela venitati siis seda tehakse tõesti vaid valude ajal.

  4. Ma koostasin ka plaani ja võtsin sünnitama minnes kaasa ka, aga vot nui neljaks ei mäleta enam, kas ma selle seal kellelegi andsin kah :D Me otsustasime, et lepime kohalolevate ämmakatega ja olin täitsa rahul. Ei käidud oma arvamusega peale, küsiti, mida ma ise soovin. Kui nõu küsisin, siis vastati küll lühidalt, aga konkreetselt ja selgitati pikemalt, kui miskit arusaamatuks jäi.
    Samuti ei mäleta, et oleks tehtud palju protseduure, aga kui tehti KTG või pandi tilguti, siis enne selgitati, milleks seda vaja ja minul jäi üle vaid noogutada. Tilguti pandi, sest tuhud olid liiga nõrgad ning lisaks aidati ka vaakumiga, sest lapsel oli käsi ees ja ei saanud kuidagi edasi. Lohutan sind sellega, et ei olnud eriline spordisõber ega mingeid harjutusi väga ei teinud, aga pääsesin ainult kerge limaskesta rebendiga, mis vajas vaid paar õmblust. Samas, kui oleks öeldud, et vot nüüd teeme lahkliha lõike, siis oleks suht savi olnud. Ma ei tahtnud ka, et oleks palju rahvast ja eriti ei tahtnud meesarsti, aga pärast 14 tundi oli nii savi kui savi, ruumis oli 2 ämmakat, 1 praktikant, kes mind öö otsa oli valvanud ning lapse võttis vastu meesarst :D.
    Rinda minu plika ei tahtnud kohe pärast sündi, vist oma paar kolm tundi läks mööda, enne kui võttis. Pakkusin küll nii kohe kui võimalik (arst tegi korraliku ülevaatuse vaakumi tõttu, oma pool tundi läks ja viidi ka toast välja. Kumbki kaasa ei läinud, sest mind õmmeldi ja mees oli ka läbi nagu läti raha), aga ei teda see ei huvitanud. Ah jaa, kui tuhud alles käisid, siis esmalt pakuti ikka massaazi ja veega leevendamist, siis kui need enam ei aidanud, küsisin ise naerugaasi. Midagi peale ei surutud. Tallinnas ITK-s olin.
    Oeh, tuli pikk jutt. Loodan, et miskit kasulikku said teada :-)

  5. Minu arvates on sinu plaan väga hea – põhjalik, samas piisavalt selge ja konkreetne!
    Ja mina arvates on küll see armas, et soovid oma last ise kinni püüda – iseasi, kas see sul õnnestub (vees ja täiskükis olles tundub see täitsa teostatav ja olen videosidki sellest näinud ;)
    Ja kuigi minu sünnitusplaan oli ka suht idealistlik, siis enamus sellest ka täitus! :)

    Ja avatuse katsumine on absoluutselt võimalik ja peakski toimuma tuhude vahel, mitte ajal. Minul küll ämmakas ühe korra katsus valu ajal, aga seda minu nõusolekul ja sellepärast, et mul pressid juba käisid, aga emakakaelaservake oli veel ees ja ämmakas proovis siis valu ajal seda serva eest lükata.

  6. Olen ülimalt isekas ja tahan keisrilõiget (mitmete terviseprobleemide tõttu ja tean, et paranen oppidest kiirelt). Minu ainus sünnitusplaan. Kui peaksin ise sünnitama hakkama, siis ilmselt oleks mul nutt, kaos ja igasugune muu nutt lahti :D.
    Muidu nii palju kui ma õpingute käigus olen kurssi viidud, siis kas mõõtmised jms ei peakski tehtama ENNE kui laps esimese söögikorra kätte saab? Et ikka võimalikult tõepärane kaal kätte saada?

    • Kuna laps saab esimese toidukorraga ainult ternespiima ja seda koguseliselt niivõrd vähe (tema magu ei mahutagi palju) , et see ei peaks küll olema tõsiseltvõetav argument, et laps enne ema rinna peale saamist kaaluma viia. Kliinikumis lastakse lapsel rahulikult ema rinnal olla nahk-naha kontaktis ja uudistada, puhata, rinda imeda ja alles siis viiakse laps kaalumisele.

  7. Mina olin peale sünnitust suremisega nii ametis, et jätsin kogu “lõbu” mehe kanda – tema vaatas üle, kuidas kutti mõõdeti ja kaaluti ja riietati ning tema oli ka esimene, kes pambu riidessepanduna sülle sai.

    Mu sünnitusplaanis oli kirjas, et tahan ka kõikide tehtavate protseduuride tarvilikkusest teadlik olla, aga kas sa tõesti arvad, et ma mäletan seda kõike? Keegi küsis mu postituse all ka, et miks lahkliha lõikamine vajalik oli ja kas minult ikka luba küsiti ning ma jäin kohe esimese raksuga vastuse võlgu… Mees aga teadis kohe öelda, et küsiti küll luba ja mina olevat kõigega nõus olnud.

    Ma ei tea, sünnitusel mina oma kainet mõistust küll väga ei täheldanud, pigem oli kogu protsess täielik autopiloot! Õnneks oli mu ämmaemand väga professionaalne ja mul ei olnud mingit küsimust end tema hoolde usaldada – mehega koos võtsid otsuseid vastu sel ajal, kui mina piisavalt adekvaatne polnud. :D

    Mis siin ikka – kerget sünnitust sulle ja et kõik hästi läheks!

  8. Mul olid oi kui suures plaanid sünnituseks! Tahtsin vanni sünnitada või seal vähemalt valude ajal olla, kindlasti ei tahtnud valuvaigisteid jne. Reaalsuses tehti veed lahti ja kuna need olid rohelised siis pandi lapse pea külge andurid ja seetõttu vanni ma ei saanud üldse minna. Lõpps kõik erakorralise keisriga, enne mida sain veel ka epiduraali, millega siis üritati mind lõdvestada (olin 38 h valutanud) ehk et plaan läks ikka sajaga vastu taevast! :D

    • Aa ja vabalt liikuda soovisin ka, aga seda ei saanud samuti andurite pärast. Olin voodis pikali kogu aja. Ning keisrilõike (ega ka epiduraali tegemise) juurde meest ei lubatud.

  9. Mul oli ka taoline plaan. Kuna veed olid rohelised ja paksud, pidi ktg kogu aeg peal olema. Ja ma sain olla ainult selili, sest teisiti ei saanud lapse südamelööke kätte. See oli hästi ebamugav asend. Lisaks jäi laps mingil hetkel kinni (nabanöör oli ümber käe ja jala nii, et ta ei saanud end sirgu lükata) ja keisrit teha ei saanud, sest ta oli juba liiga all. Välja sai ta nii, et arst hüppas mu kõhule. Laps sai kõhul olla mõne hetke, siis arstid kontrollisid teda. Õnneks temaga on kõik hästi. Kuna mul hakkas samal hetkel tohutu verejooks, tehti mulle narkoosiga op ja 2h oli laps mehe süles. Tahtsin kindlalt valuvaigistita sünnitust, mille ka sain, aga kui keegi oleks mulle seal pakkunud valuvaigistit, oleks võtnud küll :D

  10. Kui on vaja teha väga kiire erakorraline keiser, siis sinna meest kindlasti ei lasta. Räägin omast kogemusest.

  11. Ma sünnitasin 13 päeva tagasi. Mul oli ka plaan… Lõpuks oli plaanist väga ükskõik ja lihtsalt suur rõõm, et see põrgu lõppes. Minul vedas sellega, et mulle sattus VÄGA HEA ämmaemand. Kui vaja kuri, kui vaja leebe. Mehest oli loomulikult ka meeletu kasu. Lisaks oli veel õpilane, kes omamoodi oli samuti tohutult toeks. Presside vahel ma reaalselt magasin. Ja see kõik kestis vaid 11h ja 25m. Valuvaigisteid mulle ei pakutud. Muidu oleksin kindlasti võtnud.
    Aga plaan on hea. Sest ega sa ju ei tea, enne kui sa tead…

  12. Olen sünnitanud kaks last, ühe haiglas ja teise kodus ning kohe-kohe sünnitamas kolmandat, ning seega tean, kui erinevad võivad olla sünnitused ning kui palju sõltub naise enda ettevalmistusest ning eneseusust.
    Lipsuke, sinu sünnitusplaan on väga mõistlik! Läbimõeldud, piisavalt põhjalik ja selge ja midagi utoopilist selles pole. Tõsiselt. Kui sa ise ei oleks neid asju enda jaoks läbi mõelnud ega teaks ühest või teisest asjast hoiduda, siis pigem saaksidki haigla “täispaketi” – nii ämmaemandatel kui arstidel on ametlik sünnituse jälgimise/sekkumise juhend, mille järgi suht rutiinselt tegutsetakse (kui sul just ei ole võetud tasulist ämmaemandat, kes sinu soovidega arvestab). Kui on aga nii konkreetselt asjad läbi mõeldud ja kirja pandud ning satub vähegi ok ämmaemand, ja/või seisab mees sinu eest nagu lõvi (sest üldiselt tõesti alates mingist sünnituse faasist naine ise enam ei vaidle ega diskuteeri, vaid on kõrvad lidus), siis on kindlasti sinu sünnitusplaanist kasu! Edu!

  13. Mina tahtsin ka vanni sünnitada ja seal valutada ja lootsin, et läheb sünnitus kergemalt kui kardan aga reaalsus oli see, et vanniga sünnitustoa ma sain aga sinna ei jõudnudki kuna valud olid sellised, et ma undasin ja uutasin nagu hunt üksi vannitoas sooja vee all olles ja sain isegi mingi süsti mis need mingiks ajaks ära võttis ja üldse tegevust natuke maha võtaks ja minul olemise mõnusaks uimaseks tegi, et lausa vist veidi magasin aga selle rohu mõju läks mingi aeg üle ja tagasi see põrgu oligi ja vanni ma ei jõudnudki, sest valu ajal liikumine tegi asja veel hullemaks ja olingi millegi najal või voodis külili ja lõpuks kui lõpp käes oli pidin selili minema ja vot see tegi valud veel hullemaks ja pressid olid koguaeg samade valuhoogudega nagu alguses, need ei kadunud kuskile ja seda hullem oli. Epiduraali sain ka ja seda ma ise oleks niikuinii tahtnud aga vot kahjuks mulle ei mõjunud see mitte valu vaigistavalt vaid aitas emakal kiiremini avaneda nii, et kell pool 1 öösel oli avatust 2 cm ja 5.17 oli laps väljas.

Vasta Kaire-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.