‘Õhtusöögiks hommikuhelbed’ laadi päev

Mu ema õpetas mulle kunagi, et kodu tuleks hoida koguaeg nii korras, et ootamatute külaliste saabudes poleks sul piinlik. Jah. Noh. Hmmm… Täna (ja eelmisel 666 päeval) vaatan ma enda ümber ja mõtlen, et jumal tänatud, et mul ühtegi sellist tuttavat pole, kes nii sisse sadada armastaks!

Kui varasemalt on mul piinlik olnud remondi (või noh, selle puudumise) pärast, siis nüüd seda muret enam nii väga ei ole. Nüüd hakkab pigem vahel imelik, kui sokk köögipõranda külge kleepub või kui talla alt saiapuru ära pühkima asudes, avastad varvaste vahelt kamapalli… Ja ei, see ei näita tegelikult seda, et ma olen räpakas.* Mul on lihtsalt räpakad lapsed, kellele ei tohi malakat anda, kui nad oma jogurti maha kallavad või meelega toitu laua alla viskavad, sest nii tore on ju vaadata kuidas midagi kukub ja kuulata mis häält see siis teeb. :D

*Ärge nüüd rõvedusest infarkti saage* No tegelikult on mul ka ikka paar asja milles ma natukene räpakas olen. Näiteks nõude pesemine. Ma ei pese pea mitte kunagi õhtusöögist tekkinud nõusid enne järgmise päeva pärastlõunat/õhtut. Ma pesen enne terve maja põrandad ära, kui veedan need 5 minutit nõusid nühkides. Mul hakkab alati selg valutama sel ajal. Seega see ongi tavaliselt minu häbipost, kui keegi üllatusvisiidi teeb – nõud on pesemata! Ja pesu kuivama panemine on teine asi. Tunnistan ausalt, et mul on paaril korral juhtunud nii, et pesen ühte korvitäit ala kaks-kolm korda, enne kui ma need kuivama suudan panna. Täiesti tavaline on see, et ma pesen hommikul pesu, aga kuivama panen ma need alles siis, kui õhtul lapsed magama viin. :D
Varem oli pesu ära panemine ka hull teema. Mul kogunes pidevalt kuskile toa nurka mingi puhta pesu hunnik, mida ma ära sorteerida ei suutnud. Nüüd õnneks välistab Annu tolmuallergia sellise laiskuse ja pean end ikka takka sundima ja uut pesu kuivama pannes, vana kohe kokku lappima, mitte kuskile hoiule poetama.

Reaalselt. Kuidas üldse mitme lapsega pered oma majad püsti hoiavad? Mul on küll tunne, et üks kahest – a) ma võtan oma seitse asja ja kolin keldrisse või b) viskan oma lapsed sinna. Aga asju kaasa ei annaks, sest nad keeraks need niikuinii ainult kummuli ja siis ootaks seal hunniku otsas millal emme, aka Prügikoti-Kati, tuleb ja ähvardama kukub: ”kui sa neid asju kohe maast ära ei korja, lähen toon suuuure prügikoti, koristan kõik asjad ise kokku ja viin teistele titadele, kes neid hoida oskavad”. Ja oiii kui kiirelt hakkavad käed käima, kui see prügikott nähtavale ilmunud on. :D

Toon näite tänasest päevast.
Me olime terve pärastlõuna õues olnud ja koerale aeda teinud. Kui me ükskord tuppa tulime, oli siin loomulikult katastroofiline seis, sest ma eelmisel päeval väga koristada ei jõudnud ja nädalavahetuse veetsime kodust eemal (päev enne seda ka ei koristanud!). Ja no ma ei pea siin silmas seda, et mänguasjad vedelesid igalpool – see on nii tavaline, et seda ma enam isegi ei tõlgendaks suureks segaduseks. Mõtlesingi pigem seda ‘sokid kleepuvad põranda külge ja saiapuru jääb varvaste alla’ olukorda. Võtsin end siis lõpuks kokku ja hakkasin ühest otsast pihta – koristasin elutoas põranda mänguasjadest lagedaks ja panin kõik omale kohale tagasi, pühkisin tolmu ära jne. Siis suundusin magamistuppa, et voodiriided maha võtta ja puhas pesu kappi laduda. Kui ma 5 minutit hiljem elutuppa tagasi astusin, pidin südari saama! Kõik see pask, mille ma JUST olin ära pannud, oli kõik jälle maas laiali. See on nagu mingi haigus neil kohe. Jumal selle eest kui mõni asi üle 3 minuti omal kohal püsiks.
Lõpuks lõin lihtsalt käega ja koristasin nii, et lükkasin asju tolmuimejaga ühest kohast teise. Täiesti pointless on midagi riiulisse panna. Joel niikuinii läheb kohe ja tõmbab kõik ümber, sest fuck you mooom. :D

Kõige haigem asi mänguasjade koristamise juures on pusled. Annul on mingi miljon erinevat puslet, aga ikka on vähe, sest ta on nüüd puslehoolik ja mina ei suuda talle neid enam nii kiiresti ette sööta, kui tema neid kokku paneb ja keerulisemaid puslesi peale nõuab. Igatahes, vahepeal on selline lugu, et ta valab kõik pusled ühte kohta kokku. Ja siis pean loomulikult mina see hiromant olema, kes oma õhtusest vabast ajast veedab 2 tundi puslesi kokku sobitades. Ma vannun – järgmine kord võtan pastaka ja kirjutan kõigi tükkide alla numbrid, et mis tükk kust aluselt pärit on.

Aga asjad asjadeks, neid üritan ma niikuinii päeva jooksul jooksvalt oma kohale tagasi sokutada, sest muidu murraks keegi siin veel oma kaela. Ja ega nad ei mängi ka nende asjadega, mis kuskil hunnikus vedelevad. Ikka võetakse riiulilt, sest see on ilusti nähtaval ja kergesti ligipääsetav. Palju keerulisem on hoopis üleüldise puhtuse hoidmine. Mind ajab täiesti ahastusse see kui kiiresti suudavad kaks alla meetrist miniinimest kõike hävitada! Saan jällegi tuua näite tänasest õhtust. Ma olin kuidagi läbi suure ime jõudnud koristamisega sinnamaale, et pesin juba põrandaid ja olin sellegagi kohe lõpetamas – tunneli lõpus paistis juba valgus!
Olin köögi juba ära koristanud, kui kratid kööki ”õuna sööma” läksid. Ega ma midagi head ei lootnud sellest ettevõtmisest, aga sellist vaatepilti, nagu mulle vastu vaatas… selleks ma ka valmis ei olnud. Ühesõnaga. Kujutage nüüd ette. Mina pesen rahumeeli viimast juppi elutoa põrandast, endal õnnis nägu ees, sest ma olen kohe lõpetamas ja plaanin lapsed pessu panna, et seejärel kõik koos magama minna, oh jeeš. Hehehe, huii ma ütlen! :D
Ma astusin kööki – Annu oli omale võtnud suure supikausi, pannud sinna pool pakki hommikusöögihelbeid (sest rohkem lihtsalt polnud!) ja terve liitri maasikajogurtit. Ja ega Annukas siis kade plika ole! Ta oli kassile ka andnud ja talle lausa eraldi taldriku võtnud, et vaesele näljasele loomale sinna peale jogurtit tilgutada, nii, et jogurti rada läks mööda lauda, kardinat, seina, põrandat ja aknalauda kassi taldrikuni välja. Aaa ja kas ma unustasin mainida, et Annu ja Joel istusid selle kausiga maas? Jah, nad istusid keset köögipõrandat (-põrandat, mida ma JUST olin pesnud!). Mõlemal lusikad käes ja uhasid supikausist maasikajogurtiga hommikusöögihelbeid omale sisse! Iseasi muidugi kui palju sellest kogusest lõpetas mõne mehe suus ja milline oli see osa, mis kattis last ennast. Ja maad. Ja köögikappe. Ja pliiti. Ja kassi… Hmmm, vägev, tänks lapsed. Ega ma ei plaaninudki magama minna või midagi. Mis mul ikka öösel paremat teha on kui kuivanud maasikajogurtit pliidiplaatide vahelt nühkida. :D

Kui mul oli õnnestunud see bardakk kokku koristada ja lapsedki peaaegu et puhtaks saada (Joeli juuksed lõhnavad siiani nagu maasikajogurt), asusin igaõhtuse kreemiralli kallale. Ja no ma vist ikka ei õpi oma vigadest üldse! Nii kui ma selle palja Joeli ringi tuterdama lasin, soristas ta rõõmsa näoga mulle keset elutuba. Vägev. Viskasin siis loigule rätiku peale ja jätkasin Annu sisse määrimist. Ja siis kuulsin, et kuskilt nurgast kostub ilget ähkimist ja punnitamist. Haarasin ruttu Joeli ja jooksin poti poole, aga noup. Ta sõnaotsesesmõttes sittus mulle pihku. Peale seda eeldasin, et no nüüd peaks ta küll tühi olema, aga eih. Seejärel lasi ta mulle järgmise loigu. Voodisse. Mäletate, ma just vahetasin voodiriideid? :D

Mul on tegelikult nii palju rõvedaid lugusid rääkida sellest mida kõike on need lapsed mul siin kokku keeranud, oi johhaidii ja valleraa. Aga see oleks üks selline postitus, mida ei soovitata oma laste kohta internetti panna. Ja enamusel läheks ilmselt süda pahaks, sest kujutage nüüd ette ühte 3-kuust titte, kes end umbes kolm sekundit enne vanni pistmist, mähkimislaual täis laseb. Ikka sellist korralikku kraami. Ja selle kahe sekundiga mis sa lihtsalt mokk töllakil, imestunud ja rõvedust täis näoga vahtisid, on ta suutnud end üleni pasaseks keerutada. Ja siis sa hakkad teda kraan all pesema. Aga ta on ju üleni sellega koos ja libe kui väike saatan. Ta hakkab siplema, mille peale ta sul käte vahelt minema libisema hakkab. Seega sa haarad last ükskõik mismoodi, peaasi, et ta jumala eest pea ees vanni põhja ei kukuks. Lõppkokkuvõttes on laps elus ja terve ja isegi puhas, aga sinul on pask juustes, põsel, huultel, kätel, kõhul, ühesõnaga igal pool kus see olla ei tohiks. Head ööd ja magusat und teile! :D

Võite ka oma rõvedaid/naljakaid lugusid rääkida, teie saate seda anonüümselt ka teha! :D

Comments

comments

37 thoughts on “‘Õhtusöögiks hommikuhelbed’ laadi päev

  1. Naljakas on see, et mul ei tööta isegi see äraviskamise ähvardus – laps tuleb rõõmsalt minuga kaasa ja aitab veel pusletükid ise prügikasti panna :D Ja mõistust Tal juba on (ei ole seda, et ei saaks aru, mida äraviskamine tähendab). Ainuke asi, mille äraviskamist Ta keelab (ja nutma hakkab) on keetmata makaronid :D Neid Ta krõbistab niisama ja kuna terve põrand on neid lõpuks täis, siis ma lihtsalt tõmban need tolmuimejaga kokku. Ja, oh, seda kisa!

    • Aga kui sa neid asju kotti laduma hakkad, kas siis ikka viid minema ka? Asjad tuleb ära panna ikka nii kauaks, et ta enam ei mäleta ja siis vaikselt imbuvad riiulile tagasi. Muidu vaatabki, et ahh mis see mamps plärab – niikuinii on asjad pärast tagasi. :D

  2. No lõik õhtustest nõudest kuni selleni välja,et puhas pesu poetada kuskile – sa oleks nagu minust kirjutanud :D
    Vahest kui ühte pesu mitu korda pesen ,siis lisan mõne asja juurde ka ,nkn pesen :D
    Ka kui mul midagi maha kukub,siis käin kuiva lapiga üle ja küll siis kunagi märja lapiga ka käin. :D

  3. Issand, Sa elad minu elu!!! Ja praegu oli seda isegi naljakas lugeda! Nii vahvalt kirjutatud. Hetkes olles muidugi nii naljakas ei ole :). Aga jah, ootamatud külalised oleks õudusunenägu. Väga suuuur õudusunenägu. Ja tead mis on kõige hullem? Tegelikult ma pole elus nii palju koristanud kui praegu :).
    Aga ka mul on nägu täis s*****d. Survega! Nägu oli nagu Pipil “tedretähni” täis.

  4. soovitan soojalt, kui teile majja vähegi kannatab panna, soetada nõudepesumasin. kas või kasutatud, järelmaksuga või mida iganes. see teeb elu lihtsalt NII palju lihtsamaks pluss hoiab vett kokku. ma olin ise väga skeptiline selle suhtes omal ajal, aga eriti nüüd lapsega… aitäh, armas üürikorter, et mind selle imega tutvustasid:D

  5. ? pane asjad ära ja uksed lukku. Me just kolisime suuremale pinnale ja 8st köögi kapist 6s panin lukku. Ja nii ongi. Oliliselt lihtsam on selgeks teha, et kui ta midagi tahab, siis küsib, kui et pidevalt kaerahelbeid taga ajada. Ja talle jäid kaks kappi. Ühes hakkavad olema pudipõlled ja mingid topsikud ja teine seisab hetkel tühjana. Mänguasjad on mul kolmeks sorteeritud ja ainult üks “komplekt” on riiulil. Mitte lihtsalt, et mul kergem, aga tegelt huvitab last mänguasjadega mängimine oluliselt rohkem. Ta vahepeal pole nendega mänginud ja siis need jälle põnevad. Nt eile ma tegin vahetust ja sain nii 1h segamatult koristada ? kolmas asi- mehel peab ka kodukoristamisel oma osa olema. Eks see sõltub perest ja teist endist, aga mina ei suudaks kunagi kõike kodu hallata. Alguses ma tegin talle selgeks, et 15min on lühike aeg, pm nagu reklaamipaus. Aga ta suudaks selle 15min nii palju ära teha. Pesku nõud või koristagu mänguasjad kasti või tolmuimejaga vms. See 15min mis ta aitab, tôesti aitab. Nüüd oleme jõudnud sinna, et ta teeb tolmuimejaga ja peseb pôrandad kord nädalas. Ülitubli saavutus minu mehe kohta ? uhke lausa, ta pole väga pidanud oma elus koristama..

    Ja ei mu kodu pole korras, ma olen teoorias hea. Praegu aitab see kaasa, et kolisime ja ruumi rohkem ja asju vähem. Ja üks tuba on kolakamber, kuhu topin asjad, mida ma ei oska kuhugi panna. Eks kõigil on omad luukered. Aga mingi süsteemi tuleb luua, siis oluliselt kergem.

    Elu kahelapsega kindlasti teine. Mul hakkab see elu kohe pihta?

    Ole tubli!

    • Köögikappides nad mul eriti ei kolagi, sest need on mul juba ammuuuuu patsikummidega kinni skeemitatud. Aga no vahel ikka juhtub, et unustan kapi ‘lukku’ panna ja ega see siis kellelegi kahe silma vahele jää, kohe läheb kolamiseks ära. :D
      Mänguasju polegi neil nii palju, et ma saaksin mingit jaotamist teha. Aga muidu see mõte on küll hea, olen seda varemgi plaaninud teha, aga no mida ma jaotan, kui neil ongi vaid paar lemmikut asja? :D
      Mees mul ikka aitab ka, aga kui nüüd aus olla, siis ma pigem eelistan seda, et ta viib mul lapsed ‘jalust ära’, et mina saaksin rahulikult koristada. Ta käib niikuinii palju tööl ja siis ongi hea, kui ta saab lastega kahekesi ka olla. Ja no nüüd tundub üksinda koristaminegi juba puhkusena, seega win-win. :D

      Jaajah, ja mina tahan veel kaks sellist kratti saada. Siis ma ilmselt teen iga õhtu omale harjaga teed ja lükkan asju kahte lehte laiali, et magamistuppa pääseda. :D

      Jõudu sullegi! :)

  6. Keegi eespool soovitas nõudepesumasinat. Mina aga kiidan taevani pesukuivatit. Mõistan, et väljaminek suur, aga minu elu on see küll tunduvalt lihtsustanud (kolme lapsega pesurestimajandus, otsi kohta kuhu saad pesu kuivama panna jms kui väljas sajab mingit ebamäärast ollust jms). Lisaks jääb pesu tunduvalt pehmem kui näiteks toaõhus kuivades ning ega ka õues kuivatades ikka nii pehmeks see pesu ei jää. Aga jah – nüüd võiks keegi muidugi leiutada muidugi ka pesu-kenasti-kokkupandult-kappi-toimetamise-masina. Või äpi.:P

    • Ma olen mõelnud selle pesumasin+kuivati ostule, sest väidetavalt on see tolmuallergikutele ka hea. Aga jah, need hinnad. :D

  7. Mind üllatab, et Sind üllatab, et kui Sa saadad kaks nii väikest last üksi kööki sööma/toimetama, et mis see tulemus siis olla saab. Kui meest pole kodus, kes nendega sel ajal tegeleda saaks, kui Sa koristad. Siis ma pigem oleks nendega ise kööki läinud ja pärast lõpuni koristanud, sest vastasel juhul nagu näha, pead siis lihtsalt kõiki asju topelt tegema ja see pole eriti mõistlik ajakasutus.

    • No sellist sigadust ma tõesti ei osanud oodata, sest tavaliselt on see nende ”õuna söömine” nii, et põrandal on õunapudi ja laud on ära mäkerdatud. Pluss, üldiselt on mul kõik kapid kinni skeemitatud ja nad ei saagi seal köögid mingit jama kokku keerata. Aga no seekord olin kapi lahti unustanud. :D

  8. Ära kindlasti osta omale 2in1 peumasin-kuivatid, kindlasti kuivati eraldi. 2in1 ei ole üldse see, see on kohutav energiasööja ja ei ole üldse nii hea kuivatina kui päris kuivati.

  9. kuivati saputab kõik tolmu pesudest välja ja allergikule on see hea. maksab jah aga kreemid ja allergiarohud maksavad ju ka.
    minu eismene köök oli ka väike aga kui pesu hulluks ajas, siis olinvalmis ühe kapitäie nõusid ära viskama. peaasi, et masinale ruumi saaks! ei kujuta elu ilma nõudpesumasinata ette. kui ise süüa teha ja kahe lapsega elada, siis peab masin veidi aitama. muidu utleb ikka surma maitse suhu.

    • Mul köögis ainult kraanikauss, pesumasin, pliit ja üks kapp + suur puupliit ja külmik ja söögilaud. U 12 ruutu. Eraldi seisvana see masin mulle sinna küll ei mahu. :D

  10. Jaota ikka neid mänguasju. Panegi julgelt ära neid, mida pole ammu puudutud. Kui hiljem välja võtad, siis on jälle huvitav. Pusledega ka, jäta näiteks 3 puslet korraga talle ja siis vaheta neid. Kui koos mängite, siis võite ju teisi ka kokku panna, aga lihtsalt riiulile ära mingit kuhja jäta. Mänguasju jätagi korraga välja nii suur hulk, et nende ärapanek ei oleks ei lapsele ega sulle peavalu. Elu on kohe ilusam, ausõna!

    Mind hoiabki see rakkes, et kogu aeg astub keegi sisse lihtsalt ?. Sugulased enamasti, helistavad ette ka, aga suht napilt. Seega maja on enamvähem ok, aga mul on ainult üks laps ka. Koristab koos minuga, jookseb mopiga järgi. Peab tõdema, et päris tihti koristame paraku ?

    Mees selles koristamise vallas ei tee väga midagi. No mul sellest suva ka, sest mulle tegelikult meeldib kui asjad on minu standardi järgi tehtud…ta koristab nii aeglaselt ja kohmakalt ?, ei pane asju tagasi nagu mulle meeldib jne.

    • Mul sama teema! Isegi kui mees teeb, siis minu arvates teeb ta ikkagi ”valesti” ja tekib tahtmine kõik üle teha. :D

  11. Nõudepesumasin? Ma ei kujutaks enam ette 4 inimese nõusid iga päev käsitsi pesta.

  12. Mulle meeldib kui kodu on korras ja selleks on vaja süsteemi.
    1) igal asjal on oma koht kapis; (ma ei salli lahtiselt seisvaid asju mis tolmu koguvad)
    2) kui kappidesse ei mahu on riiulitel kastid;
    3) tee kohe, ära lükka asju edasi;
    4) ööks või hiljemalt hommikusöögiks on kõik korras;
    5) suurematel koristustöödel on ona päev.

    Hakkasin seda järgima kui esimese lapse sain. Nüüd on plika 2a4k ja teine laps 2k. Kodu püsib valdavalt korras. Tüdruk õnneks teab enne küsida: kas seda võib? Ja siis ma pean vaatama minema, seega olukorda kus köögis kaos juhtub, pole olnud veel.

    Ärgates teed kohe voodi ära.
    Kuiv pesu läheb kohe kappi. Restilt võttes voldin juba nii nagu kapi jaoks vaja.
    Triikimist vajavadasjad pesen teadmisega, et peale kuivamist peab olema aega triikida.
    Masina panen käima hommikul ja uueks hommikuks on pesu kuiv.
    Nõud rändavad otse masinasse. Kui on vaja midagi käsitsi pesta teen seda kohe.
    Lapse mänguasjadel on oma kohad. Legod kastis, mänguasjad korvis, nõud köögis, puzzled kapis ja raamatud riiulis.
    Lapse mänguasju koristame lapsega koos. Enne õueminekut, enne magama minemisi.

    Umbes nii ma kulgen. Vanas kodus seda süsteemi ei saanud teha, sest asjadel ei olnud ona kohta.

    Kui sa lõpuni jaksasid lugeda siis Annu puzzledele soovitan taha teha erineva värviga ringid, kolmnurgad väikesed täpid/triibud. Siis saad tal endal lasta sorteerida.

    • No siis on tore, kui su laps korda oskab hoida. Minu omad on nagu…ma ei tea. Eesti keelt nad igatahes ei mõista. :D Mina koristan ühes toaotsas, nemad tõstavad teises otsas juba asju laiali. :D

    • Kohe kindlasti ei oska mu laps korda hoida. Asjade laiali tassimine on tal liigagi hästi selge. Aga ma sunnin. Oskab laiali tassida, oskab tagasi ka tassida. Ma ise pean muidugi rohkem tassima.
      Tolmulapiga “aitab” ka koristada. Ja kui midagi ümber ajab, siis saab ka ise kokkupühkimist/kuivatamist harjutada. Teab ettvaatlikum olla teinekord.

      Aga muidugi naudin ka mina ülekõige seda, kui mees lastega kodust ära läheb ja ma rahus oma moodi kõik saan ära koristada ja seda kõike 3xkiiremini.

    • Ei no seda teen ma Annuga ka ja ta ikka aitab ka, aga mitte nüüd iga jumala kord. :D

  13. Pisikesed nõudepesumasinad on ka olemas. Paned kapi peale näiteks. Kuigi tõenäoliselt nii psikeses köögis on juba nagunii kapi peal midagi…
    Mulle mahtus suur nõudepesumasin napilt kööki ära. Aga kui poleks mahtunud, siis ma oleksin külmkapi esikusse ümber kolinud. Sest ma lihtsalt jälestan nõude pesemist. Teine variant oleks olnud kapipealne masin, mis meie pere vajadustele järgi jõudmiseks oleks uhanud pesta kaks korda päevas. Aga ikkagi – see oleks masin, mis uhaks, mitte mina. Mõne suurema asja käsitsipesu elaks üle. Kõige hullem on pesta lusikaid ja kahvleid, vihkan-vihkan.
    Pesukuivati peale ihun praegu hammast. Kallis on ja ruumi pole.Aga õnneks võib selle samuti esikusse susata (sinna, kuhu ma külmiku oleksin äärepealt pannud) ja järelmaks pole ka mõnikord üldse paha asi. Praegu ma alles valin, millist masinat osta, sügiseks peab olemas olema.
    Mul on köögikapid kõik magnetist lapselukkudega kinni. Ja muud kapid tavaliste lapselukkudega. Ka külmiku kaks ust. Kaks kappi on lapse päralt, aga ma iga nädal korra luban, et muudan need ka lapsekindlaks. Siiani ei ole muutnud, tal on nii põnev sobrada ju. Mul koristada enam nii põnev pole, vähemalt viis korda päevas jändan nende kahe kapi ümbruses.

    • Kui ma täna nelja masinatäit pesu kuivama panin (teine samapalju veel pesta, aga pole kuhugi kuivama panna!), mõtlesin ka, et nui neljaks, aga järgmine masin mis me ostame, on kuivati. :D

  14. Pane pesumasin köögist ära vannituppa, või kui vannituppa ei mahu, siis jah, külmkapp elutuppa või esikusse. Nõudepesumasin ja pesukuivati teevad elu 100% kergemaks. Sa mõtle, mis selle ajaga teha saaksid… Me just andsime enda kuivati tasuta ära. Ja too oli ka see veesahtliga, ehk et ei pea ühendust olema, pane, kuhu tahad :)

    • Vannituba on ka tilluke, koridore on kolm, aga mitte ühtegi külmikut panna ei saaks. See on üldse niiiiii ebaloogiline maja meil. Elutuba ja magamistuba on hiiglaslikud (34 ja 36 ruutu), aga köök ja vannituba ja kolmas tuba on tibatillukesed. :D

    • Aga äkki siis midagi üksteise peale, nt nõudepesumasin alla, siis peale selline jalgadega riiul ja pesumasin sinna peale. Sa pead ikka köögist pilti tegema, küll siis midagi välja mõtleme. :D

    • Ja tulevikumuusikana – tehke siis kööki elutoa arvelt suuremaks :)

    • Tahaks küll, sest kui ma neli last tahan saada, on meil suuremat söögilauda ka vaja ja no seda ma sinna kööki küll ei mahuta. :D

    • Aga miks teil üldse söögilaud köögis on? See on väga eestlaslik, aga eriti majas ju ebavajalik. Söögitoanurk tehke elutuppa ikka.

    • Issand, ei. Ma ei kujutaks seda ettegi. See ei sobiks ju siia. Suur tuba küll, aga diivan on keset tuba ja ühes seinas on sektsioon ja siis on ühes seinas laste mänguasjad ja… see ei tundu ka hea variant. :/

    • Lisaks veel seda laste tekitatud toidusodi elutoas koristada, no ma ei teaaa. :D

Vasta Eltsikk-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.