Olen värdjas ja panen oma lapse elu ohtu, sest ma tahan varakult valmistuda? REALLY?

Kui mäletate siis ühes postituses mainisin, et keegi oli mulle saatnud ühe totaka kirja? Well… Üldiselt ma arvan, et ma ei pea end õigustama aga see jäi kuidagi natukene hinge närima.
Seda kirja ma siia kopeerima ei hakka. Ja ausalt öeldes ma ei tea kas see mul alleski veel on…. Igatahes. See oli täis inetusi mida pole mõtet korrata. Mitte, et ma ise nüüd hull ema Theresa oleksin ja mitte kunagi ei vannu aga noh, piisab sellest, et millegi pärast jõutakse minu blogini viimased paar nädalat IGA JUMALA PÄEV sõnadega ”porno ja”. Sorri, siit sa seda küll ei leia. :D
Lühikokkuvõttes seisis seal kirjas, et ma olen mingi hull väärakas, et nii varakult hakkasin asju kokku ostma. Tema arvates olevat ma mingi koletis ja ei väärigi üldse emaks saamist. Lisas veel palju inetusi mida ta kõike loodab, et minuga või lapsega juhtub, sest ma nii loll olen. Ja siis pikk jutt sellest kui ohtlik see kõik ikka lapsele on. No põhimõtteliselt hull ebausu jutt ja täielikult ebastabiilne inimene.

Aga ega tema pole ainus. Inimesed tõsimeeli arvavad, et mul peas midagi logiseb, sest ostame varakult beebistaffi? WHY? Kus on kirjas, et ma pean ootama selle ajani kuni mu kõht on hiigelsuur ja ma tean, et mul on paha olla? Sel ajal ei tahaks enam üldse mööda poode kolada või lõputuid tunde internetis asju valida, vaid rahulikult puhata.
Ma olen terve elu olnud hull valmistuja. Kui mul kuhugi pikemaks ajaks oli vaja minna siis kindel taks oli see, et kotid olid mul juba nädal enne pakitud. Mulle meeldib teada, et kõik on olemas, et kõik on korras ja ma ei pea enam viimasel hetkel hakkama muretsema.
Nii ka praegu. Ma ei leia, et ma selle pärast oleksin nüüd kohutav inimene, veel vähem värdjas ema kes paneb oma lapse elu ohtu sellega, et toob voodi majja! No hallo.

Ja ma ei saa ka unustada seda, et ma ei tea elunever mis mu rasedusest edasi saab. Ma ei tea mis mind mõne kuu pärast ootamas olla võib. Äkki pannakse mind ka voodirežiimile jumalteab mis põhjustel jumalteab kui kauaks või pean olema pikalt haiglas. Teades milline hädapätakas ma olen ja kui keeruline juba praegu kõik on siis on see kõik vägagi võimalik. I just keep it real.
See on praegu kõige õudsem mõte mis mu peas tiirleb. Ma ei taha mõeldagi, et peaksin olema voodisse aheldatud või kuskil haiglas istuma… Appi. Te ütlete nüüd, et ma ei paanitseks ette ja rahuneksin maha või, et ma ei tohiks nii negatiivseid mõtteid endale ligi lasta. Ma ei paanitsegi ja ei muretse ka hetkel selle pärast üleliia. Lihtsalt see on üks varient mida ma pean arvestama. Ja kui juhtubki midagi sellist, kes siis kõik asjad välja otsib? Jätan selle lõbu ainult mehele? Tänan ei, ma tahan ka asjas ikka osaleda.

Nii, et enne kui hakkad mind saikoks tembeldama mõtle, miks ma seda hullust teha võin? Kas mul kruvid logisevad või olen ma lihtsalt pesapunuja ja tahan olla valmis? :D
Ning üleüldse, kuidas see sinu perset torgib mida, kust, millal või kellele ma ostan? Kui sulle sobib nii asju valida, et sul on suur kõht ees ja pea käib 24/7 ringi ja ainuke asi millele sa mõelda suudad on see, et saaks ainult minema sealt poest, siis palun väga. Mina valin teisiti ja kas ma olen nüüd selle pärast hirmus inimene? Mis vahet sel on kuna ma need asjad endale koju vean?
Ja ärge parem hakakegi mulle bullshitima sellest, et nananaa, ise oled valinud avaliku blogimise ja nüüd kuula seda saasta ka. See, et ma avalikult blogin ei anna sulle mitte mingit õigust.

Aaa, ja tänks sulle armas inimene kes sa mu vennale selle blogi lingi saatsid. Hästi armas sinust.
Aaagh kuidas mulle käivad närvidele inimesed kes topivad oma nina sinna kuhu pole vaja!

Comments

comments

33 thoughts on “Olen värdjas ja panen oma lapse elu ohtu, sest ma tahan varakult valmistuda? REALLY?

  1. Mul on vedanud vist. Ma olen saanud mõlema rasedusega ringi joosta meelsasti ka viimastel päevadel. Esimese rasedusega soetasin ka aegsasti asju omale. Kõik vajalik oli mul olemas tegelt juba paar kuud ennem sünnitust. Teise rasedusega jätsin kõik viimasele minutile. Ja no, ikka nii viimasele, et jõudsin ennem sünnitamas ära käia. Tegelikult olin ma kindel, et ega ennem tähtaega see beebi välja ei lupsa. Aga võta näpust. :D Enne sünnitust oli mul olemas vaid kojutoomisriided ja turvahäll. Muud mitte midagi. :D Ja sel päeval, kui haiglast välja sain läksime otse poodi ja ostsime vankri, voodi, riideid ja muud hädavajalikku beebistahvi. :D

    Ja Sa ju nii kenasti põhjendasid ära, miks Sa varakult asju soetama hakkasid. Ma ei saa aru, mis siin vinguda. Ise tead mis teed! ;)

    (Su vend ei teadnud, et blogid?)

  2. Aga igatahes, Sinul ka pea püsti ikka!
    Tembeldagu mind ka nüüd rotiks, sest ma ei ostnud oma lapsele uut voodit, aga kuna me selle mehe tädilt saama pidime, siis arvata oligi, et seda enne lapse sündi koju ei saa. Tahtsin nii väga tuba juba sättida ja natuke rahu südamesse saada, aga ei. Sel ajal kui mina haiglas ränkrasket tööd tegin, tulid nemad meie koju ja klopsisid voodi kokku. Vähemalt seda ei pidanud tegema! :D

    • Voodi kokku panek on ka üks põnev tegevus ju, ma tahan sellest ka osa saada. No mitte midagi ei taha kohe maha magada. :D
      Täna vist saame voodi kätte muide, eks ole näha kas seekord on ilus ja terve või peab jälle paanikat tegema hakkama. :D

  3. Olen ka nii palju kuulnud seda, kuidas inimestele jääb ette kui lapse tulekuks varakult valmistutakse. Mina olen natukene üle 8 nädala rase. Veel ei ole midagi seotanud, kuid poes natukene piilunud ikka olen. Ma arvan, et õigepea hakkaks ma mina vaikselt näiteks lasteriideid ostma. Eriti veel kui näen, et kuskil midagi eriti soodsalt saada. Samas on varakult ostmisel see halb külg, et ei tea ju veel sugu ning roosasid või siniseid asju kokku ei saa osta. Ainult toone, mis sobiksid mõlemale. Voodit ma tean, et mina nii varakult ei ostaks nagu sina ning see jääks suhteliselt viimasele minutile. Seda puhtalt sellepärast, et loodetavasti lapse sündimise ajaks oma kodu olemas ning siis parem osta sobivat. Aga Sinule ma küll midagi ette ei heida. See, kas inimene ostab väga varakult või viimasel hetkel on puhtalt enda asi. Ei saa aru üldse, kus inimesed võtavad seda viitsimist pidevalt kritiseerida teiste valikuid.

    • Ma tahan enamus asju nii ehk naa osta sellises toonis, et sobiks mõlemale, nii, et see ei ole meile probleem :)

  4. Mina oleksin ka juba ammu kõik asjad vist ära ostnud, aga kuna ma kõrgriskirase siis ootan analüüside vastused ( lasin platsentalt proovi võtta) ja kui need korras hakkan ka vaikselt valmistuma, riideid sorteerima (mis mul juba kodus on) ,voodit vaatama, vankri vaatasin üldse juba välja, caha

    • Ühes grupis olen jah,perefoorumis ja fb salajases grupis ka :P kuna ma ei taha et veel teised(kes pole pere ega sugulased) teada saaksid siis olen veel kapis peidus :P

    • Juba leidsin jah :P ma sinna gruppi veel ei saa tulla,kuna siis vist mu sõbrad näevad et sellega liitusin ?

    • Ma ei tea kas gruppe on näha? Lii tumisteate kustutad ära ja siis vast ei näe keegi,kui ta just ise samas grupis pole…

  5. Meil olid olemas ennem veidi riideid ja voodi, vanker ja turvahällid. Kojutoomisriideid polnud, sellele jäi kokkulepe et kui lapsed sündinud läheb mees ja ostab. Kuna me aga nii pikalt haiglas olime siis saime hoopis kahekesi käia ja osta õiges suuruses riided neile :).

  6. See on ju ainult hea et varakult valmistud.. Mina hakkasin ka sel ajal vaikselt mööda poode kolama, aga voodi ja muu sellise kraami sain ma hiljem, õe ja tuttavate käest, üsna lõpus. Enamik vajalikest asjadest sain ka veel nädal enne sünnitust ära soetatud, aga mul oli nö “ideaalne” rasedus ka . Hea oli olla ja tervis oli korras Peaasi,et sünnituskotti veel pakkima ei hakka :D

  7. Sa pead ikka siis kõik korraga kokku ostma, kui lapsega koju lähed. :D :D Ja siis oled veel rohkem närvis, et kust saada ja enda maitse järgi just.

    Ma kolan ka vahel lastepoodides, aga isiklikult pole midagi ostnud, kuna ma olen enamus asjad saanud (korralikud, peaaegu nagu uued) emalt või tuttavatelt (vanker, voodi, riided, mänguasjad, mängumatid). Ilmselgelt pean mõningaid asju siiski ostma minema, aga veel mitte, sest ma ei tea, mida täpsemalt vaja on. :D Aega on ka natuke, 13.nädalat.

  8. Mul rasedust 28 nädalat ja pole ühtegi asja veel ostnud. Kuna enne seda rasedust oli kaks katkemist, lükkan asjade ostmist kogu aeg edasi. Plaanin dekreeti jäädes (c.a kuu pärast) tegutsema hakata. Enamiku asjadest (k.a voodi) saame abikaasa õelt, seega ainult järgi minemise küsimus. Muud vajalikud asjad saab ka mees osta, kui mul peaks lõpus raske olema, meil sama maitse asjade osas. Arvan samuti, et igaühe enda asi, millal õige aeg osta :)

  9. No mina peaks siis juba ammu hullaris olema. Mul pole meestki, rääkimata lapsest, aga ajan juba lasteasju kokku :D

    • Ma ükskord youtubes nägin ühte naist kes tegi terve lastetoa 100% valmis, ostis KÕIK asjad ära mis vähegi olla sai ja ise ei olnud rasegi veel. Mehega nad üritasid küll aga kahjuks ei õnnestunud. Lõpuks jättis too mees ta üldse maha ja läks teise naise juurde. Naine jäi oma titeasjade otsa nutma. Ülimalt kurb kui inimesed kes vägaväga last tahavad, ei saa. :(
      Aga kui mõned asjad siit-sealt vahepeal kokku vaadata siis ei näe ma selles midagi halba. Mul mitu tuttavat kes titeriideid juba koguvad aga ise ei ole veel selles staadiumiski, et beebiootele jääda. :)
      Peida siis riided ikka korralikult ära. Muidu pärast mingil hetkel kutsud mehe külla endale ja too näeb kuskil siis mõtleb jumalteab mida. :D

  10. Ma nii ei salli kui inimesed põhjendavad oma mingeid jutte ebausul. Tahaksin öelda, et ei usu neid asju, aga ikkagi jääb mulle pähe kummitama. Nagu ma kuskile kirjutasin, et plaanin poisil juukseid hakata lõikama ja keegi pidas vajalikuks öelda, et kui esimesel eluaastal lõikad, siis pole lapsel õnne. Nagu MILLLLEKS?! Totrus :D

    Tõepoolest, et osta asjad siis kui õigeks pead ning ilmselt tõesti parem varem kui hiljem need asjad soetada, sest sina ise tunnen ennast ja oma keha paremini kui meie teised. Mina hakkasin pärast 20. nädalat alles julgemalt ringi vaatama mida üldse tahaks, sest arstid ajasid enne mingit hirmujuttu.

    • Mina jällegi ei saa neist aru,kes oma vastsündinu või 1-kuuse lapse pilti netti ei pane,kuna kardavad et laps saab tänu sellele neetud..
      Loll jutt .

    • Misasja :D Seda pole kuulnudki veel. Et Eesti rahva vanasõna “Kui sina imiku pildi feissbuuki laed on sinu beebi neetud”? :D aga kas 1 kuu ja 2 päevase oma siis võib panna? :(

    • See pole vanasõna, mu tutvusringkonnas lihtsalt on neid lollilesi, kes arvavad, et beebi pildi võib alles kolme kuu pärast netti üles panna(sest miskipärast siis ju needus kaob imeväel) . Aru ma ei saa, miks on siis vaja üldse lapse pilti netti panna varjaku juba siis 18 aastat lapse olemasolu.

    • Ma pole lapsest pilte netti lisanud, kuigi ta vanemgi kui kolm kuud,(seda mitte küll ebausu pärast),aga viimast kommentaari lugedes, et kas siis teistele jääb mulje, et varjan teda või?

    • Mina ju ei tea mis põhjused sinul on, aga tema põhjus oli lihtne ja konlreetne : kurat poeb ta lapse hinge, kui ta esimeste elukuude jooksul oma lapse pildi üles paneb

  11. Mina ka imelikult ei vaata. Mina hakkasin suhteliselt kohe peale rasedaks jäämist (õigemini peale sellest shokist toibumist) kõige uurima. Ostma veel ei hakanud aga hakkasin uurima, mis kus leidub. Alguses kohe käisin erinevates poodides erinevaid vankreid näppimas. Niisamuti voodeid, madratseid jms asju. Polnudki nii kiiret koju toomisega (sest pidime ka enne sünnitust kolima ja lihtsam on, kui vähem asju) aga see ei takistanud mul välja valimast. Siis oli ka lihtne, et kui oleksin läinud varem sünnitama, siis mul välja valitud ja mees saaks ka ise koju ära tuua. Vanker oli samamoodi raseduse alguses juba välja valitud. Lõpuks muidugi pidin veidi uuema mudeli vastu vahetama, sest ei saanud nendes toonides tellida, nagu tahtsin. Aga muidu on nad väga sarnased vankrid, nii et selles mõttes vahet polnudki. Esimesed riided ostis ema siis, kui ma alles rasedusest teatasin. Koos käisime riideid ostmas beebile, kui olin 16ndat nädalat rase. Ja 21. nädalal ostsime juba rohkem, sest siis oli sugu kindlalt teada. Tegelikult teadsin juba 12ndal nädalal aga ema tahtis ära oodata ikka LA, et oleks ikka täiesti kindel. Aga samamoodi enamus asju on ostetud neutraalsed, et sobiksid mõlemale. Voodi panime kokku alles päev enne sünnitama minekut. Sisetunne ütles, et nüüd on minek. Voodi kokku saime ja magamistoa valmis, siis saabusidki valud. :D

    Aga ära pööra tähelepanu nendele inimestele ja juttudele. Kõik peaksidki talitlema just nii. nagu õigeks peavad. Ise olen tuttavatele alati soovitanud, et isegi kui ostma ei hakka veel siis algusest peale kohe sellised suuremad asjad välja valida ning ära otsustada, siis on hiljem lihtsam. :)

  12. Ma lihtsalt ei mõista selliseid inimesi… kas neil pole mitte midagi targemat endaga peale hakata kui ennast teiste eludesse toppida ja intriige üles puhuda?
    Ema ma pole, rase samuti mitte, kuid mis selles halba on, et naine juba rasedana asju osta soovib? Ega siis hiljem suurema kõhuga mugavam mööda poode traavida pole, veel vähem pisikese imiku kõrvalt… no siis pole seda aegagi õieti :D
    Aga jõudu ja jaksu sulle! :)

    • Ma võin ju reiti minna, aga sina võiksid ravile minna. Ja kiiremas korras!

Vasta Imbi-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.