Peaaegu neljateistkümne kuune Annemaia

Neljateistkümne kuune Annemaia on endiselt mürgeldis, kellel on energiat rohkem, kui meil kõigil ülejäänutel siin majas kokku. Mina olen ammu sussid püsti diivani ääres kummuli, kui tema endiselt jookseb, kilkab ja manti laiali tassib.

Neljateistkümne kuune Annemaia armastab loomi! Kohe nii väga, et kõik muu jääb sinnapaika, niipea, kui mõni kass kuskilt välja ilmub.
Meie enda kass, Nublu, annab lapsele peksa ja ei lase eriti ligi, kui tal just parasjagu nunnutamise tuju peal pole. Vahel ikka tuleb ja nühib (eriti siis, kui midagi tahab!), aga vahel hüppab jalga kinni, täiesti ilma põhjuseta. Pidevalt on nii, et laps kõnnib temast mööd ja kass lööb talle küüned püksisäärde… Aga ega see Annut ei takista. Järgmine kord läheb ikka ja üritab teda kallistustega ära lämmatada.
Aga too tänavakass on nii läheduse maias, et ta isegi ei pahanda, kui Annu teda liiga hoogsalt kallistab, või teda ‘opaa’ võtta tahab.

kiiiss

kiiiiiisEi, ma ei lase lapsel kassi tegelikult niimoodi nässerdada ja kiusata.

DSC_0087

Neljateistkümne kuune Annemaia kõnnib, jookseb, ronib, laob ketastest torni, paneb kujundeid õigetesse aukudesse, ”loeb” ja vaatab meeleldi raamatuid, ütleb korralikult mitmeid sõnu ja ”sõnu”, näiteks aitäh, tipa-tapa, mäm-mäm/näm-näm, emme, opa, tiss, tita. Pluss palju selliseid millest saame aru ainult meie. Näiteks ‘Sää’ on Sämmy, ‘kiišš’ on kass, ’išš’ on issi jne. S’id susisevad tal ikka väga korralikult ja pikalt…
Ta kordab sõnu ka väga aktiivselt järgi, ja see tuleb tal üllatavalt hästi välja. Kuigi neid sõnu, mida ta korralikult ütleb ja ka pidevalt kasutaks, on vähe. Kõige rohkem ilmselt ütlebki ta aitäh, näm-näm, opa ja tipa-tapa. Emme kõlab endiselt vähekene nagu ‘emäää’ või ‘mää’. :D

Neljateistkümne kuusele Annemaiale meeldib väga õues mütata ja teda ei saa varsti sealt ilmselt enam väe võimuga ka tuppa. Mind ajas ükspäev nii naerma, kuidas Annu koridorist oma saapad mulle sülle tõi ja tipa-tapa korrutama kukkus. Otsene vihje, või mis.

Tibu pani känaTa isegi kukub nagu preil. Jumal selle eest, kui käed mustaks peaksid saama… :D

Ma juba nii ootan, et tuleks maha korralik lumi, et ma saaksin temaga seal sees möllata. Tahaks juba lumememme teha ja liugu lasta, Annule kindlasti väga meeldiks.
Mehele kuluks ka üks korralik lumine ärratus ära, sest ta solkis hommikul mu mahla ära. Valas sinna oma pool toosi vist soola sisse. Ma pidin peaaegu oksele hakkama, kui sealt suure lonksu võtsin. Seda mängu võib kahekesi ka mängida. :D

Kevadet ei jõua ma ka ära oodata, sest siis PEAB mees Annule liivakasti, kiige ja muud möllud ehitama ja mina tahan kasvuhoonet ka. Oi, meil saab lõbus olema. :D

Aga tagasi meie 14-kuuse pätiplika juurde.

Neljateistkümne kuune Annemaia saab ka palvetest aru. Näiteks, kui ütlen, et ”palun too mähkude kott”, siis seletamise ja näpuga näitamise peale, saab ta aru ja toob. Mõnest asjast saab ka esimese korraga aru. See paneb mind imestama. Ma mõtlesin, et see mõistmine ei tule veel nii vara…
Olin ikka väga üllatunud, kui ta mingi kuu, või isegi kaks, tagasi elutoast oma piimapudeli tõi, kui seda palunud olin.

Neljateistkümne kuune Annemaia näitab vahel ette ka kus on nina, silmad ja suu. Korra, või paar on need järjest ka ära näidanud, aga tavaliselt ta ei viitsi ja osutab ainult ninale.

Neljateistkümne kuune Annemaia magab ikka veel kaisus. Igal õhtul panen ta tema voodisse, aga öö jooksul ronib ta ikkagi minu kaissu tagasi, kui avastab, et mind pole tema kõrval. Ta hakkab öösel lihtsalt oma voodis ringi aelema ja kui mina käe alla ei jää, on kisa lahti…
Öösel ta enam tissi ei saa, ainult enne magama minekut ja siis hommikul, umbes 7me paiku. No ja siis päeval ka, enne lõunaund. Sellist plaanivälist tissi nõudmist õnneks enam ei ole. Kuskil suvaliselt diivanil lösutades ta ka enam ei võta. Sobib ainult meie magamistoas, rahus ja vaikuses.

Neljateistkümne kuune Annemaia on oma söögimuredest ka üle saanud, ning nüüd vitsutab ta korralikult peaaegu kõike. Kui kõht on piisavalt tühi, siis sobib kõik. Talle muidugi endiselt ei meeldi juurikad ja kartul, ning tahaks koguaeg magusat vitsuada, aga eks siinkohal peangi ma niiöelda ‘jala maha’ panema ja karm olema.

Päkapikud tal sel aastal veel käima ei hakanud. Arvasin, et ta on selle jaoks liiga väike. Ta ei saa ju aru kes need päkapikud on ja miks nad käivad. Kartsin just seda, et ehk ta harjub ära, et iga päev on sussi sees midagi ja siis kui ühel hetkel enam ei ole, on kisa lahti. Ega tema ju aru saa, et see õnn on tal ainult jõulude ajal…
Ühe jõulukalendri ostsin talle ikkagi… Seega päris ilma ta ei jää. Iga päev, peale seda, kui ta on korralikult oma hommikupudru ära söönud, saab ta avada ühe akna, kus taga on väike shokolaadinööp. Nii palju siis sellest, et mina küll nii väiksel lapsel igapäevaselt magusat süüa ei lase… Hmmm.

minion

Annule tõin juba ammu oma ema juurest ära enda vana jõulusoki, mille ta mulle kunagi õmmelnud oli. Ma nüüd ei mäleta tegelikult kas ta õmbles selle mulle, või on see isegi mu venna ajast juba olemas… Igatahes, selle pärandan ma nüüd Annule ja beebi#2’le peab vanaema uue, samasuguse soki õmblema (hint-hint, emme!).
Eks järgmisel aastal vaatame seda päkapikuteemat uuesti. Imelik kohe mõelda, et järgmisel aasta on mul sel ajal juba 2-aastane ja umbes 6-kuune laps…

Jõuludeks saab Annu meilt ilmselt beebikelgu, pealeistutava auto ja lego duplod. Ma ei tea ainult, et kust ma need tellin/ostan. Ehk keegi teab kus on hetkel head soodukad?

Neljateistkümne kuune Annemaia on nunnupall. Talle nii meeldib kaisus olla, musutada ja kallistada. Üks kõige armsamaid asju, mida ta praegu teeb on musitamine. Ikka väga suur vahe on, kas ärkad selle peale, et üks kahejalgne taob sulle kannaga näkku, või musutab (väga ilaselt) su põske…

Neljateistkümne kuune Annemaia arrrrrmastab muusikat! Nii, kui tümm käima hakkab, kukub tema kaasa tantsima ja suu on kõrvuni.
See on neil põhiliselt siiski issiga ühine asi, sest mina tavaliselt kodus muusikat mängima ei pane.
Ükskord aga panin playlisti käima ja läksin kööki askeldama, Ann magas. Kui ta üles tõusis ja ma ta elutuppa tõin, hakkas ta kohe uniste silmadega toas ringi vaatama, et kus siis issi on? Muusika ju mängib. :D

Selektiivne kuulmine on tal ikka veel säilinud. Kui krõbistad kommipaberit, on plika kohal nagu viis kopikat, aga kui ütled, et ei tohi mööda kassi ronimispuud üles ronida, ei tee ta teist nägugi… Vahel ikka hoian peast kinni ja mõtlen, et kuhu poole jääb lähim mets?

ann

Kas teistel on ka nii, et riidesse panek ja mähkmete vahetamine on poole päeva töö ja paras kirja panna trenni asemel? Ma ei oska isegi seletada, millist joogat ma vahel teen, et talle mähe alla saada. Pean temast vahel jala konkreetselt üle panema, et ta minema ei saaks joosta. No ei ole võimalik selline asi, et ta on 3 sekundit pikali, et saaksin mähkme alla.

Ja no ta on juba nii nupukas, et mul endalgi on raske mõelda, kuidas temast siis jagu saada. Näiteks uutel köögikappidel on selline sahtlite kapp, kolm sahtlit üksteise all. Ja ma ei suutnud sinna midagi sellist välja mõelda, et ta ei saaks kõiki sahtleid tühjaks vedada. Lõpuks lihtsalt lasin mehel titelukud kruvidega kinni keerata, sest kõik muu murdis ja tiris plika sealt eest ära. Isegi kahepoolse teibiga lukud suutis eest ära murda…

Üldiselt on mul temaga ikka kerge ja ma olen tänulik, et ta nõnda tubli laps on. Kuigi eks vahel paneb imestama küll, et selline juurikas ja minu jagu või? Ei mina ausalt tea, kust ta oma kanguse saanud on. :D :D :D



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

20 thoughts on “Peaaegu neljateistkümne kuune Annemaia

  1. Püksmähkmed?! Teipidega mähkmetest loobusime juba 6-kuuselt, sest võimatu oli neid jalga saada kui muudkui ennast kohe selili pannes ümber p88ras. Püksmähkmed ideaalsed asjad!

    • Ma kasutan Annul ju igapäevaselt kodus korduvkasutatavaid mähkmeid ja need ökod ühekordsed, mida kasutan, pole veel selle peale tulnud, et toota ka püksmähkmeid. :D

    • Hipsikul peaks olema mingid kk püksmässud ka :)

    • Vaatasin järgi oli küll, hipsik.ee aga need on mõeldud rohkem potilkäimise harjutamiseks :) Kas paned teda potile ka igapäevaselt ?

    • Peale ärkamist panen, kui meeles on ja õigel ajal jõuan. Niisama ma teda ei oska sinna suruda ja talle ei meeldi ka. Tahab kohe ära tulla. Suvel vaatan seda asja, siis soojem ja oleme rohkem õues, kui toas. Siis pole hullu, kui maha kuseb. :D Praegu voolab kõik kohe laudade vahelt põranda alla…

    • Hmm, mul pole nendega kokkupuudet olnud. Ma kasutan hetkel neid, mis alvababyist tellisin. Aga eks ma uurin järgi, aitäh! :)

  2. Kas sa paned Annemaiale püksmähkmed või teipkinnitusega mähkmed? Mina loobusin teipkinnitusega mähkmetest kui laps roomama hakkas. Ta lihtsalt kisas hüsteeriliselt ja põgenes. Õnneks püksmähkmeid saab kiiresti jalga, kuid miks ometi nad nii kallid peavad olema :S

    • Meil on ju trukkidega korduvkasutatavad. Igal jalal on kolm trukki. :D
      Ja ühekordsed on meil ka ühed kindlad ökokad, millel pole püksmähkmeid…

  3. Väga armas preili ja nii tubli juba! :)
    Mähkmete asjus soovitan püksmähkmeid, neid palju mugavam jalga saada ja ära võtta. Jääb see pidev sahmimine põrandal järgi :)

    • Aitäh.
      See oleks jah hea, aga kasutan Annul ju korduvkasutatavaid ja neil ökokatel, mida kasutan, pole püksmähkmeid. :/

    • Ma neid ei ole eriti kasutanud. Ükskord ühe paki kuskilt sain (meie linnas ei müüda), aga eriti ei meeldinud ka.

  4. kuule, kas su laps ei teinud ca 10-kuusena sellist lollust, et ärkas mingi 1 aeg öösel ja jauras 4ni? kui tegi, siis ma tahaks väga teada, kuidas jagu said, sest no ma olen suremas

    • Hmmm, ei meenud küll. Annu on mul õnneks alati öösiti üsna hästi maganud. Gaaside ajal oli muidugi teine teema, aga üldiselt. Magama minekuga on probleeme, aga kui juba magab, siis magab…
      Sinu puhul pakun ma esimesena kohe hambaid. Annul tuli üks tagumine hammas välja ja enne seda ka jauras ikka palju rohkem, kui muidu. Kihvade tulek pidi ka väga valus olema…
      Ja ega neid tittesid ju kunagi ei tea, mis neil häda on. Ehk tahab kaissu, või süüa, või niisama süles olla vms… Ilmselt ikka valutab midagi, kui nutab või viriseb.

  5. No täpselt. Annab pahandada, kui tahaks naerust püksi teha. :D
    Oh väga hea, saadan sõbrantsi otsima. Ta töötab seal lillepoes praegu praktikandina. :D

  6. Ma ütlen päris ausalt ma olen aastasele lapsele kommi andmise suhtes väga eriarvamusel sinuga! Kui sa kirjutad, et aastane ei saa nagunii päkapikutamisest aru siis miks ta peaks iga päev kommi saama kuna on detsember? Sellest ta saab aru? :O ma arvan, et lapsele oleks kasulikum sellisest valikust päkapikutamine KUI vanem paneb sussi sisse nt erinevaid väikseid asjakesi (klambreid, kleepse, raamatuid, vildikaid jms). Jah sa võid ju kirjutada, et väike kommike päevas ei tee ju midagi aga kui ta ei anna mdiagi kasulikku siis milleks seda harjumust juba praegu aastasele lapsele pakkuda? Ta juba on saanud su kummikomme (kuidas üldse on võimalik sellist kräpi diivanile jätta kui kodus väike beebi?) ja tal juba oli mure söömisega. Kas see nagu ei andnud sulle mingit märku? Mäletan eelmisel aastal askis või kuskil sa kirjutasid ja vaidlesid, et aastane saab väga aru päkapikutamisest ja järgmiste jõulude ajal sa kindlasti päkapikutad jne. Siis ma sinuga ei nõustunud sest ei saaks ta midagi aru (nagu sa ise ka aru saad nüüd) aga nüüd mul lausa kahju, et sa endale kindlaks ei jäänud! ;)

  7. Mul on täpselt sama vana laps kui Annemaia, trukkidega mähkmeid panen talle jalga süles. Mähkme panen sülle, lapse sinna peale õigesse kohta istuma, ja saab küll trukid külgedelt kinni. See meeldib talle oluliselt rohkem kui selili sundimine, mis muutus probleemiks juba suvel. Muidugi mul ta veel ei käi ega tee paljusid muidki asju, võib-olla siputab sellevõrra vähem …

    • Ta ei püsi eriti süles ka, kui saab aru, mis plaanid mul on. Ta on üldse nagu väike strippar. Kisub endal riideid seljast ära ja tahab alasti ringi joosta. Näiteks hommikul on tavaline taks see, et kisub endal tudukombe eest lahti ja siis tuierdab nii ringi. Ükskõik kas lukuga või trukkidega, aga kõht peab paljas olema. :D

    • See strippari aeg kestab ca 2 aastaseni. Siis hakatakse ise kapist riideid välja koukima, et need selga panna. Ja oiii milliseid “imelisi” kombinatsioone nad välja mõtlevad.

    • Annu juba ükspäev tegi komejanti. Panin talle ühe kampsuni selga. Tema tõi teise ja hakkas esimest ära võtma. Kui hakkama ei saanud, siis kukkus kisama. Ma hakkasin naerma, et juba hakkab pihta või. :D

Vasta Lipsuke-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.