Põrgusse need peenrad!

Täna oli esimene tõeliselt mõnus kevadilm. Päike oli nii soe ja ilus, lapsed jooksid aias ringi, kiikusid, lasid liugu ja hullasid liivakastis. Mina toimetasin vaikselt hoovi peal ja korjasin lume alt välja sulanud sodi kokku. Lõpuks tõin keldrist välja ka võrkkiige ja üritasin sinna külili visata, sest päike oli tõesti nii mõnusalt soe ja mul oli juba ringi trampimisest kopp ees. Aga noh, loomulikult oli siis vaja neil kahel mudakollil ka sinna minu otsa ronima tulla. Ei ole ikka nii, et emme istub üksinda ja kujutate ette, ei tee mitte midagi! :D

Seal võrkkiiges istudes vaatasin oma aeda ja mõtlesin kuidas ma kohe üldse ei viitsi sel aastal peenraid tegema hakata. Kogu see kaevamine (mille veeretaksin rahuliku südamega mehele), silumine, juurikate noppimine, peenarde sirgeks ajamine, külvamine… Hiljem veel rohimine ja igapäevane kastmine. Bläääääh.

Ma ei tea kas asi on selles, et ma olen lihtsalt mega laiskvorst, valusalt väsinud ja rase või hakkab mu ”jeee, lõpuks oma maja ja aed” vaimustus üle minema, aga… johhaidii, ma ei viitsi. Seega otsustasin, et sel aastal ei hakka ma peenardega jändama. No ei ole minus sel aastal seda ”saaks juba näpud mulda” kihku, mis eelnevatel aastatel juba jaanuaris platsis olnud on.

Lõppkokkuvõttes polegi mul vist eriti mõtet vaeva näha, sest enamus asju mädanesid mul eelnevatel aastatel niikuinii peenra peale lõpuks lihtsalt ära. Näiteks herned. Eelmisel aastal panin KÜMME pakki herneid maha, aga 70% neist ei tulnud üldse üleski. Lapsed kiskusid veel ellu jäänud taimed puruks ka, kui salaja hernekaunu ”noppisid”. Lõpuks kõik lihtsalt kuivas ja mädanes seal peenra peal… Värskeid porgandeid oli tõesti mõnus peenrast tõmmata, kaevu all loputada ja siis kohe krõmpsutada, aga ülejäänud kaks ämbritäit, mis sügisel ”talvevaruks” kokku korjasin, mädanesid ikkagi keldris ära…Kogu mu töö ja vaev siis kahe ämbritäie porgandite ja mõne hernekauna pärast (no pluss nipet-näpet muud asjad)?

Tomati ja paprika panin siiski juba kuu aega tagasi potti ja kurgid tuleb ka varsti vist mulda pista, aga nende kasvuhoonesse istutamine ja selle hilisem kastmine-rohimine on ikkagi tunduvalt kergem ja kiiem töö, kui peenarde vahel roomamine. Oma kasvuhoone kurkidest ja tomatitest loobuksin küll vaid relvaähvardusel, sest need on ikka üle mõistuse head, võrreldes poe kraamiga. Porgandid, peedid, kaalikad jms, on aga poes ka nii odav ja kättesaadav, et ma vist tõesti ei viitsi sel aastal tõmmelda… Peenra vahel roomamise asemel löön sel aastal hoopis jala üle põlve, loen võrkkiiges mõne mõnusa raamatu ja naudin perega suve, kui seda viimast vähegi antakse. Poole suve pealt tuleb meil niikuinii jälle suur ümberkorraldus, nimega ”beebi-õde” ja jumal seda teab milliseks see elu siis välja kujuneb…

Mahla ja moosi pean ka niikuinii tegema, sest mul küll ei tõuse käsi poes nende sodi täis topitud, hirmkallite ja samas tibatillukeste, moosipurkide järele. Mahla tegemisest rääkides, siis praegu oleks vast viimane aeg kuskilt ”talvise” hinnaga mahlaauruti soetada, sest kaua ma seda ikka naabrinaiselt laenuks kerjan, peaks enda masina soetama. Keegi teab kus kõige soodsam on?

Järgmiseks aastaks on meil loodetavasti vana võrkaed ilusa, kõrge puitaia vastu ka vahetatud. Siis saab koera siiapoole aeda lahti lasta, kartmata, et too üle aia tuld paneb. Peenrad võin ka siis lõpuks teha sauna taha, kus nad tee peale välja ei paista. Seal ei näe seda ka keegi kui nad rohimata jätan! :D

Olete juba mõelnud kas, mida ja kui palju sel aastal maha panete, purki-pudelisse teete?

Comments

comments

10 thoughts on “Põrgusse need peenrad!

  1. Mina suurt põllumajandust ei tee, on mõned kastpeenrad (kerge rohida ja lihtne hallata). Kastidesse lähevad kuumaasikad ja tavalised maasikad. Sibul, till porru, lehtsalat ja mingi salatiline veel, avamaa kobartomat. Piparmünti ja basiilikut istutan. Redis ja herned. Võib-olla paar pesa kartult ka, et esimest värsket nautida, kuna elan oma linna turule lähedal siis lähebki oma peenrasse see, mida mõnus kiirelt noppimas käia. Suuremad koguse toon turult või vanemate põllult :)

  2. Kui me maja ostsime, oli kohe kari targutajaid, kelle arvates ma peaks nüüd ülivaimustuses olema peenramajandusest. Ei, ei ole! Mitte üks peenar ei tule mu hoovi. Ma ei taha ja ei ole rohenäpp. Vajaliku saan poest-turult ja jääb ära see pidev tõmblemine rohimisega. Ma eelistan tööst vabal ajal puhata, olgugi, et kahe lapse kõrvalt seda harva saab 😁 Olen neid targutajaid kutsunud, et tulgu, tehku ise peenar, või kümme, kui tahavad, aga keegi ei soovi 😁😁

    • :D me ostsime vana maja, kus eelmine omanik oli ka hunniku peenraid igale poole sättinud. Ma kiskusin julmalt üles kõik millest ma ise huvitatud ei olnud ja külvasin muru asemele. Kui on tahtmine tulnud, siis olen paar asja uuesti istutanud.
      See ei takistanud nii mõnelgi alguses kommenteerimast, et “no pange siis üldse tervele aiale asfalt maha”… nagu nad tuleksid siia rohima või kasvõi niitma. Kui ma tahaks teiste rõõmuks aias istuda ja mingite peenratega maid jagada, siis ma läheks aednikuna tööle, aga omas kodus peab ikkagi elama nii et sa ise rahul oled just selle piiriga, milleni su kohustused ulatuvad.

  3. Lipsuke, ma mõistan, et 3 titega see aiamajandus ei ole tehtav. Siiski,2 soovitust.
    1 herneid külvatakse vihmaga, siis ei tea linnud neid üles nokkida
    2 porgandid hoiustatakse liiva või mulla sees

    … mitte siis see aasta, aga mõni tulev

  4. Me ostsime eelmine aasta vanemat sorti talukoha. Mingis mõttes vedas. Eelmisel perenaisel oli kolm pisikest lillepeenart, aiamaad polnud üldse tehtud (väike koht oli olemas) ja väga suur kasvuhoone. Need olid asjad mille üle ma olin täitsa õnnelik. Suve lõpuks olin rahul ka maja ees laiuva kiviktaimlaga, aga tundsin puudust kevadlilledest aias. Mitte ühtegi lumikellukest polnud aias, aga seda viga annab õnneks parandada. Igatahes, kõige õnnetum selle aia üle oli mu ema. :D Küll ta taris mulle siia igasugused lillekesi ja taimekesi, et ma teeksin peenraid ja ikka mulda pistaksin. Tavaliselt need mulda ei jõudnud. :P Aga teine meeletult häiriv asi oli see, et iga üks kes meile külla tuli küsis kohe, et millal koer, kanad, lambad ja muud sellised loomad tulevad. Parim pakkumine oli kuldkalake. :D

    • …jah, sest kuldkala ja vana talumaja vahele võib ju ilusa võrdusmärgi tõmmata. Wtf nagu. :D

Vasta Haldjapiiga-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.