Suur ootusärevus ja üüratu rõõm talve ja lume üle, miks ometi?

Ma pole kunagi aru saanud neist inimestest kes juba sügise alguses pinisevad talvest ja lumest, nagu tüütud kärbsed ‘lumi võiks juba maha tulla’, ‘huvitav millal lumi maha tuleb?’, ‘võiks tulla väga, mega, super, hüper külm talv!’… OH GOD WHY, ma küsin? Mille kurjami pärast on hea, kui õues on miinus miljon? Nina läheb jäässe, ja kui see salli taha peita, siis läheb sall rõvedaks ja märjaks, hingata ei saa, juuksed lendavad igas ilmakaares nagu tuulispasad, nahk on nagu krokodillil, liikumine on raskendatud – kas siis jää või üüratute lumemägede pärast, ning on oht end surnuks kukkuda. Et nagu…kus see rõõm siin on?
Okei, ma saan veel aru lumest. Aastas on tõesti üks kuu, kus peaks olema mõnus paks lumi maas, see on detsember – nagu ka üks teine blogija just hiljaaegu ütles – ma ei mäleta ainult kes, sorri :( Ilus, kohev ja valge jõuluõhtu on ju unelm, aga miks ma ei mäleta millal ma ühte sellist viimati nägin? Pahatihti seda lumenärakat siis ei ole, kui teda vaja on, ja tuleb too kurivaim maha alles siis, kui mina hakkan juba kevade järele südant põksutama. Jällegi, kus siin peitub see salajane rõõm? Sulamise asemel, tuleb seda lollust ainult juurde ja juurde ja juurde – JAANUARI KUUS…? Ning ärme üldse hakka rääkimagi sellest kui kaua võtab see sulamisprotsess aega ja kui vastik lögane see aeg kõik on… Tohutu rõõm ju?!

Kui teised – normaalsed inimesed – rõkkasid rõõmust, kuuldes, et lumi maha tuleb, siis mina tahtsin patja nutma minna. Mu peas keerles ainult see, et nüüd on mul õue minek ainult suure surmaga. Esiteks sellepärast, et mu astma lööb talvel veidike välja ja ma ei suuda normaalselt käia, ilma, et kops koos ei oleks. Ja teiseks – kõik see mis ma juba eelpol öelnud olen.
Aga nüüd pean ma ikkagi enda suure tagumiku uksest välja vedama ja ähkides-puhkides vankrit üle jääväljade ja lumemägede vedama, sest laps vajab värsket õhku.

Ja oleks see siis lumi, mis praegu maas on! See on mingi õhkõrn bullshit! Teed on kõik jääs, nii, et liikumine – mis liikumine, PÜSTI SEISMINE – on täielik ****.
Iga päev, kui kell hakkab 12 saama ja tuleb aeg lapsega õue minna, nutan ma sisimas, sest ma ei taha. Mu kurk hakkab valutama, põsed lähevad jäässe ja nina tahab küljest kukkuda…

See oli TEINE päev, kui see imeloom, nimega LUMI maha tuli:

DSC_0049 (2)

Aga noh, vähemalt oli Annu rõõmus ja roosa

Kuidas on teie suhted talve, lume ja külmaga – meldib, või pigem mitte?

Comments

comments

18 thoughts on “Suur ootusärevus ja üüratu rõõm talve ja lume üle, miks ometi?

  1. Võtsid mult sõnad suust!!!! Üldse ei mõista neid lumearmastajaid…okei, korra võib see valge asi maha tulla, ilus ju vaadata, eriti kui igal pool jõulutuled, mõnusa jõulutunde tekitab. Aga ei ei ei ei, ei meeldi mulle külm ja märg lumepask, minu arust võiks koguaeg soe olla õues.

    • Mulle piisaks kevadestki, no sellest kevade osast, kui kõik juba kuiv on ja päike paistab. :)

    • Jah, mullegi meeldib see aeg, kui kõik lehte läheb ja õitsema hakkavad. :)

  2. Ma olen see imelik, kes armastab lund ja talvevõlumaad. Minu arust tänane tuulevaikne -8 lumine ilm oli super. Iga kell parem, kui see vihmane, sopane ja rõve sügis, mis siin eelnevalt oli. Kui sulama hakkab, siis mulle ka ei istu, sest siis jalad iga kord väljas käies läbimärjad. Aga praegust ilma ma naudin sajaga. Täna sai lapsega lausa kaks korda väljas käidud. Päeval käisime koos naabriga lastega kelgutamas. Ja nelja ajal käisin vankriga poes ja naabrinaise lapsel järel.

    Praegu hakkab see ehtne jõulutunne sisse pugema. Vaatad diivanil istudes aknast talvevõlumaad, jood sooja teed/glögi, sööd mandariine ja loed näiteks head raamatut. Uhhhh, paradiis :)

    PS. Annul on üüberarmas kombekas :)

    • No oleks meil siin siis selline lumi, et saaks kelgutada või midagi. Mingi õhkõrn kiht ainult. Igalt poolt roheline paistab veel. Ja jää on kõige hullem… :/

      Muidu olen jah nõus, et parem selline mõnus paari külmakraadiga ja lumine talv, kui see porine plöga.

    • Olen kuulnud jah, et igal pool ei ole. Siin Kose vallas on läinud hästi. Esimene lumi tuli ja jäi, maa kogu aeg valge ja ilus. Nüüd peale nvsel olnud lumesadu on lumekiht ka ikka arvestatav juba. Kuigi lubas siin varsti sula, seda ma ei oota. :)

    • Pori on ka jama jälle jah. Võiks olla selline mõnus -5 ja paks lumi. Ja siis jaanuaris võiks soojaks minna ja lumi leebet lasta, et kevad hakkaks juba tulema! :D

  3. Armastan talve!
    Suvi on mõnus, annab vabaduse teha mida tahad kuidas tahad, piiranguid ei ole, käi paljalt ringi, jookse öösärgis hommikul aeda, uju, päevita, matka, korja marju, kõnni, jookse, jaluta, sõida rattaga, maga öösel õues – KÕIKE SAAB TEHA, mida hing ihkab.
    Talvel on tegevused natukene piiratud aga talv on imeilus ja pakub hingele nii palju rohkem,
    Armastan karge ilmaga õues jalutada. Hetkel keha veel kohaneb külmaga aga nädala pärast olen harjunud.
    Muidugi mugavuse ja rahulolu annavad õiged riided ja jalanõud õige ilma jaoks.
    Lume sees rühkida on kasulik, saad jalutades piisava koormuse. Lisakilod hakkava tasa-pisi kaduma. Soovitan õues rohkelt aega tempokalt jalutades veeta, kui lihased soojaks saad siis ei ole enam külm ka!

    • Minu puhul on asi selles, et astma lööb välja ja nii on ikka väga raske tempokalt liikuda. Hinge lööb kinni see külm õhk. :/

  4. Härmas puud, valge lumi, jõulutuled ja küünlad aedades, akendel. Suitsevad majade korstnad. Tubased askeldused, aeg olla lähedastega, perekonnaga.

    • See on tõesti ilus. Jõulud peavadki sellised olema. Aga muu aeg… See juba teine jutt. :D

Vasta Sigrid-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.