Uus aasta, uued allergiad

Kes Lipsukese facebooki jälgisid, need juba nägid mu ‘minipostitust’ sellest, kuidas me esmaspäeval Tartus arsti juures käisime.
Pikk jutt lühidalt. Tartusse sõitmine oli natukene piinarikas meie kõrvakiledele, sest üks kahest Kirsist karjus nonstop terve tee. Vahepeal tegid nad ka duetti, mis oli kohe eriti tore ja meeldiv viis kurdiks jääda. Haigla juurde jõudes ei leidnud ma parkimiskohta, seega jätsin auto jumal-teab-kuhu ja vedasin lapsi pooleldi joostes läbi lume. Sel hetkel olime juba 3 minutit hiljaks jäänud.
Kui lõpuks ”õigesse kohta” jõudsime ja ma olin lapsed riidest lahti kiskunud, avastasin, et me oleme täiesti vales kohas oodanud. Ime siis, et keegi meist välja ei teinud! Kõik eelnevad korrad olime just selle kabineti ukse taga olnud… Õnneks oli mul sõbranna kaasas ja ma jätsin lapsed talle, ning jooksin ise õiget kabinetti otsima. Lõpuks jõudsime ikka õigesse kohta ka.
Peale väikest vestlust ja laste vaatlust otsustasime, et Joelil pole hetkel häda midagi, aga Annule tuleb teha vereproovi alusel allergiate määramine. Kõik siis põhimõtteliselt sellepärast, et ma olin unustanud eelnevalt talle allergiarohu andmise lõpetada (nädal enne allergoloogi juurde minekut ei tohiks rohtu anda). Ma juba eeldasin, et see saab olema ko-hu-tav. Minagi vihkan süste ja nõelu, mis siis veel minu väiksest 2-aastasest rääkida, eksole.
Järjekorras oodates seletasin lapsele mis toimuma hakkab ja, et tõenäoliselt on see valus, aga kuna ta on nii vapper tüdruk, siis saame koos hakkama ja kõik läheb hästi. Juba seda juttu kuuldes, hakkas ta nutma. Aga ma usun, et seletamine oli siiski õige tegu. Ta on juba ”suur tüdruk” ja saab natukene ikka aru ka asjadest. Vastasel juhul oleks see tema jaoks ilmselt veelgi shokeerivam olnud – mingid võõrad tädid hoiavad teda kinni, teevad haiget ja ta ei saa aru miks.
Igatahes, ta nuttis, aga oli üsna rahulikult ja ei sipelnud (olin ju öelnud, et kui rapsima hakkab, on veel valusam). Mul oli üpriski uhke tunne, et ta nii vapper oli. :)

Peale vereproovi andmist pidin veel hetke ka toitumisnõustajaga rääkima ja kuulama asju mida ma olen ”tuhat korda kuulnud”, ning siis saime end juba kodu poole tagasi sättida. No peaaegu, enne pidime veel sõbranna ühikasse ära viima. Aga poolel teel ühikate suunas avastas Annu, et ta Mõmmi on kadunud. Johhaidii. Otsisin siis terve auto läbi – no ei ole kuskil! Selge, haigla mängunurk… Suund haigla poole tagasi. Kuna me olime mitmel mänguplatsil, kulus sõbrannal natukene aega, et mõmmi leida, aga kui Mõmmik käes oli, saime jälle teele asuda. Viskasime sõbranna ühikasse ära ja valmistasin end juba vaikselt ette selleks, et kojusõit kestab minimaalselt 4 tundi. :D
Minu suureks üllatuseks aga jäid üsna pea mõlemad ilusti magama ja magasid terve tee. Paradiis! Annul oli uni lausa nii magus, et riisigaleti sööminegi jäi pooleli, ning ta magas galett hambus. :D
wpid-wp-1488456726241.jpg

Igatahes, eile sain ma siis testi vastused ja no seda ma küll oodata ei osanud. Tuleb välja, et Annemaial polegi enam munaallergiat. Nüüd on hoopis koera, kassi ja majatolmu vastu allergia! Koera oma on keskmisel tasemel (2.79), kass on kõrgel tasemel (9.63) ja majatolm rohkem, kui ülikõrge (52.10). Seletuseks nii palju, et kuni 0.35 on negatiivne, ehk allergia puudub (muna oli nüüd näiteks 0.33, seega peaaegu). 0.35 kuni 0,7 on madal tase. 0,71 kuni 3,5 on keskmine tase. 3.51 kuni 17.5 on kõrge tase. 17.51 kuni 50 on väga kõrge tase. 50+ on ülikõrge.

On kaks asja millest ma aru ei saa. MIKS seda testi juba varem tehtud ei ole, kui see näitab KÕIK ASJAD ära?!?!?!!? Ja miks ei ole antud asjad enne välja tulnud? Neid asju on testitud küll, aga ainult nahatestiga. Veretest on küll täpsem, aga kas nii puusse siis saab ikka panna? Või tõesti tekkisid need allergiad tal viimase 3 kuuga? Ei tahaks nagu uskuda ju. Või aeti hoopis proovid sassi ja see polegi tegelikult Annu vastus? Ma pole enne kuulnud, et kassiallergialööb välja nahalööbena. Pigem ju ikka aevastamise ja köhimisena. Ja no seda muret Annul pole… See on ju veider?

Ma olen neile KOGUAEG rääkinud, et asi ei saa olla ainult toidus ja munaallergias, sest isegi kui laps pole munahaisugi tundnud, on ta punane ning kratsib end koguaeg. Ja nemad muudkui irvitasid mulle näkku, ning ütlesid, et ju siis ikka pole see menüü meil nii ilus. Päriselt?!
Ma tänan jumalat, et ma seekord selle teise arsti juurde juhtusin ja selle veretesti teha lasin! LÕPUKS on mingigi seletus ja lohutus. Aega läks ”kõigest” poolteist aastat! Sest no tõesti, ma pole mingi Sherlock Holmes, et ma ise kõige peale suudan tulla ja näha asju, mida ma ei tea otsidagi.

Aga nüüd, kui põhjused on teada, siis pean ma hakkama tegelema nende likvideerimisega. *Vaatan oma kahte kassi, kes on Annemaia parimad sõbrad, ning mõtlen koerale, kes õues ringi jookseb*. Ilmselge on see, et ma ei suuda oma loomi ilmaski ära anda. Ja veel ilmselgem on see, et keegi neid niikuinii ei tahakski. Aga kõige tähtsam on siiski ju laps ja tema tervis. Mis on siis lahendus?
Minu parim pakkumine on hetkel see, et ma hakkan igapäevaselt hoolega koristama, kassid elavad sooja aja õues, ning ma palvetan, et need allergiad taanduvad uue talve saabumiseks. Mis aga edasi saab, seda ma küll ei tea. ”Kergekäeliselt” loomadest loobumine ei ole igatahes valik. Nad on meie pereliikmed ja sõbrad. Mis siis, kui poole aasta pärast ei olegi Annu enam allergiline ja ma andsin oma sõbrad ”niisama ära”? Aga samas mis siis saab, kui tänu sellele, et ma loomi ära ei andnud, saab Annu omale näiteks astma? Nii palju küsimusi, nii vähe vastuseid.

Igatahes selge on see, et tegelikult polegi loomad kõige suurem murekoht, vaid tolm. See on ju oma neli-viis korda hullema näiduga, kui kassiallergia. Aga tolm on ju IGALPOOL. Ma pean nüüd muretsema uued madratsid, sest meie omad on igivanad. Uue tolmuimeja, mis lukustaks tolmu enda sisse, mitte ei keerutaks seda lihtsalt mööda tuba ringi. Hea oleks ka uus diivan, näiteks nahast, sest meie oma on juba sellist nägu, et paljalt selle kõrval istumisest võiks laps end kratsima hakata. Aga kelle uksi ma kraapima pean minema, et me seda kõike endale lubada ka saaksime?

Kas mõnel teie seast on kukkupuudet antud allergiatega, mida ma tegema pean? Kuidas ma seda tolmuvärki ohjeldan, mida ma soetama pean, mida…ma ei tea. Ahastus tuleb peale juba. Jagage kogemusi ühesõnaga.



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

52 thoughts on “Uus aasta, uued allergiad

  1. kasside jaoks on olemas mingi vedelik, millega neid tuleb eee… immutada. või noh, kammida neid ja määrida sellega. kasside turvakodu vist kirjutas sellest oma fb.

  2. Hei! Minul endal on ka testide järgi koera, kassi ja kodutolmu allergia. Isiklikust kogemusest ütlen, et kodutolm ongi see kõige hullem. Mida vähem tekstiili, lahtiseid nt stangedel rippuvaid riideid, pakse vaipasid toas on, seda parem! Eriti oluline on see magamistoas (magada puidust, metallist voodis, mitte tekstiiliga kaetud), õhutada tuba maksimaalselt palju, kloppida patju ja tekke iga nädal (õue tuulduma jätta) jne. Soovitan lapsele juba maast madalast see harjumus sisse kasvatada, hiljem teeb juba automaatselt neid asju :)
    Mõned õnnelikud kasvavad sellest hädast välja ka.
    Ehk on natukenegi abi ;)

  3. Mu lapsel on kassiallergia ja lööb välja ka lööbena. Ei mingit aevastamist ega hingamisteedeprobleeme.
    Meil on olukord tohutult paremaks läinud peale aurumopi soetamist, see veel 2in1 tolmuimejaga ja ei keeruta tolmu üles. Lisaks laenasin vahepeal koju õhupuhasti, see tegi ka ikka imesid. Olgugi, et koristasin praktiliselt iga päev oli filter siiski paari päevaga paksult karvu täis. Ehk siis kui vähegi kannatab, soovitan seda ka :)

    • Mees mul nägi ükspäev mingit õhupuhasti moodi värgendust, mis soojendab ka ühtlasi õhku. Käib seina sisse ja võtab õuest värsket õhku. Et pmt ei peagi aknaid lahti tegema, et õhutada. Aga maksab 600 :/ samas see on variant mida me reaalselt kaalume.

    • Ehk on võimalik järelmaksu abil osta? Siis ei hakka nii hirmsalt rahakotile :)

    • Võimalik jah. Aga mulle üldiselt ei meeldi järelmaksud jne, sest maksad nii palju otsa :/

  4. Minul oli lapsena kassiallergia, kodu tolmu vastu ja õietolmu vastu ka. Diagnoositi kohe koos astmaga.
    Meie kasse ära ei andnud, sest mina olin selle vastu.
    Tube koristasime ja tuulutasime tihedalt ja tolmukogujad ( pehmed mänguasjad) rändasid aeg ajalt sügavkülma et lestad häviks.
    Tekid-padjad said asendatud allergikute omadega ja ka tihedalt tuulutatud, klopitud.
    Nüüd mõned aastad tagasi tehti uued allergiatestid, neid pole. Astma on küll elu lõpuni aga see on ilmselt mul vanaema poolt edasi “pärandatud”.
    Ses suhtes on seda kodu tolmu võimatu ju täiesti ära kaotada Annu elust, saad lihtsalt rohkem koristada ja tõmmata kasvõi natuke vähemaks seda.
    Loomadega on Teie enda otsus, mida teha. :)

  5. Mina olen väga raske tolmuallergik ning kassi-koera suhtes mõõdukas. Ometi puutun kokku kassidega ning endal on koerad, ei kavatse neid ka kunagi ära anda ega ilma lemmikloomada elada. Kassi-koera allergia sümptomeid leevendan nende tekkides retseptiravimiga (ninaspray). Tolmullergia sümptomaatika leevenduseks aitab ka ninaspray, kuid oluline on koristamine. Madratsid on kõige hullem tolmulesta pesa, selle kontrolli all hoidmiseks kasutan Norwexi madratsihooldusvahendit (leiad puhtus.eu lehelt) regulaarselt ja aitab väga hästi. Laste puhul kindlasti sellega üle käia pehmed mänguasjad jms. Palju jaksu sellise tülika allergiaga tegelemiseks millest pääsu pole, sest tolm on absoluutselt kõikjal!

  6. Testi tulemuste järgi ei paista küll loomad see peamine murekoht olevat. Pigem ikka tolm. Õhupuhastid on olemas, ka allergikutele, mis peaksid õhus lendlevat tolmu vähendama. A la http://www.kliimakeskus.ee/?p=95&folder=&product=458&is_sub= Samas ma ei tea, kas nad ka reaalselt töötavad just allergikute puhul. Mul on kodus küll üks, sest koer ajab hullult karvu ja lendleva tolmu vähendamiseks just. Iga nädal filtrit vaadates on küll kohutavalt tolmuseks ja mustaks saanud. Kasse ja koeri tasub kammida ka tihti, lahtised karvad küljest, kuigi enda koeraga pean küll iga päev tolmu imema, et saaks kuidagigi olla. Eks sind ootab ka ees palju koristamist peamiselt. Loodetavasti taandub allergia.

  7. Tolmuallergia on jube!!!! Aga õnneks saad palju ära teha. Hüvasti vaibad, kardinad, pehmed mänguasjad.
    Muidugi saab neid hooldada, aga mida vähem, seda lihtsam.
    Rulood, märg pesu (põrandate ja pidada pesemine, mitte tolmuimejaga jändamine) aitab päris hästi.

    • Vaipasid meil õnneks pole. Aga kardinad on ikka ja neist loobuda ka nagu ei saa vist, sest kui päevakardinat ees ei oleks, saaks kõik tuppa vahtida. Pehmeid mänguasju on ka terve suur korvitäis. Ma ei kujuta ettegi kuhu need panna, sest kõik on kuidagi olulised ja mälestustega seotud. Eks tuleb kuskile hoiule jätta… Ja ma kardan, et ma pean ikka tolmuimejaga enne tegema, sest põrandapragudesse koguneb igast sodi (täispuitpõranda rõõmud)..

    • Kardinad asenda ruloodega v võimalikult vähe tolmukoguvatega. Dekoratiivpadjad, vaibad, ülearused tekid, pehmed mänguasjad jms paki kokku (vaakumkotti nt). Võimalusel soeta 2in1 aurupuhasti-tolmuimeja. Tuuluta tube iga päev. Klopi tekke ja patju nii tihti kui võimalik. Soovitan soojalt ka pesukuivatit (kogub pesu kuivatades palju kiude, tolmu filtrisse). Jõudu ja jaksu!

    • Ma seda auruimurit (kärcher vms) isegi vaatasin, aga ma kardan, et sellel on see tolmuimeja osa nõrgavõitu ja hepa filtrit tal ju ka vist pole…

  8. Loomade osas anti juba soovitusi, kuid tõsi see on, et kasside ja koerte allergiaga on tänapäeval kerge koos elada ja seda isegi ilma ravimiteta. Uuri selle teema kohta põhjalikumalt ja küll näed, eriti lihte ka seetõttu, et Annul ei ole see niitugev ka.

    Loomade osas, siis esiteks soovitaks jah seda, et magamistuppa neid lasta ei tohi. Tuba kus laps magab, peaks olema võimalikult karvavaba.

    Tolmuallergia on paras needus, mul endal ka see, mitte küll niitugev, kuid põlved ja küünarnukid on punne parajalt täis ning nina sügeleb pidevalt.

    • Juba saadeti mulle infot ka mingi värgi kohta, millega saab kassi kokku määrida, et ta ei ajaks oma kööma laiali. Pean proovima. ?

  9. Soovitan sulle sellist tolmuimejat nagu veefiltriga Thomas Aqua Pet & Family: http://www.hinnavaatlus.ee/products/Väike+kodutehnika/Tolmuimejad/802678/
    Mul on see nüüd veidi üle kuu aja olnud ja vahe on märgatav – kui enne oli nii, et kuskil paari-kolme päevaga tekkis riiuliservale juba õrn nähtav tolmukiht, siis mida nädal edasi, seda vähem tolmu toas on. Nüüd võin vabalt üle nädala ilma tolmu võtmata elada ja siis võtan ka rohkem moe pärast.. no ei ladestu enam seda nähtavat tolmu! Ja kui ma esimest korda sellega tolmu võtsin ja seda veepaaki tühjendama hakkasin, siis sain ikka korraliku šoki – see vesi, mis mulle sealt vastu vaatas..brrrr! Need tolmukotiga masinad keerutavad seda peenikest tolmu lihtsalt toas ringi ja ma kahtlustan, et see vast allergikutele kõige hullem ongi.. Ühesõnaga – super masin! Palju erinevaid otsikuid (ka spets loomakarvade eemaldamiseks) + põrandapesu funktsioon on ka. Kui kohe ostmiseks liiga kallis, siis äkki saad kuskilt nt järelmaksuga?

    • Sorri. Ma natuke naersin selle “paari kolme päevaga tekib õrn tolmukiht” lause peale. Ma pühin tolmu ära ja hiljemalt õhtuks on juba uut tolmu näha. Aga noh, see vast näitabki, et seda oleks meil väga vaja…

    • Nojah, see oleneb nii paljudest asjadest. Mina elan renoveeritud majas ja koduloomi mul ei ole. Ühtegi vaipa ka mitte & kardinad on rulood, ehk siis tolmu koguvaid kangaid on vähe. Aga näiteks vanemate juures, kes elavad 1970ndatel tollal käepärastest vahenditest ehitatud suure aiaga eramajas, kus on lõputu hulk vaipasid ning kardinaid ja kellel on kaks koera, on täpselt nagu sul – korista, mis sa koristad, kõik on koguaeg tolmune. Kuigi ma arvan, et see veefiltriga masin aitaks neid ka. Ma olen ka muidugi paras puhtusefriik & minimalist – vähe asju, vähe koristamist :D

    • Ma plaanin selle pet and family tolmuka muretseda ikkagi. Kindlasti muudab asjad paremaks meil.

  10. Hmm, enamus soovitusi on juba eelkõnelejate poolt ära öeldud, aga kui rahakott kannatab, siis soetage endale veekanistriga tolmukas, see ei paiska tagant tolmukübekesi välja ja madratsit ja voodipesu soovitan soetada hõbeniitidega, no pmt allergikute stuff.
    Nagu varasemaltki olen kirjutanud, siis minu juhtkoeral on atoopiline dermatiit ja temal on samuti tolmuallergia kõige-kõige hullem. Meil on inimeste apteegist soetatud mingised sellised kapslid nagu Idraconasol (ma võin muidugi nimega puusse panna, kuna ma kirjapilti ei saa üle kontrollida, aga kuidagi nii öeldakse) ja seda annan siis vastavalt kehakaalule 2 kapslit nädalas. Hoiab suuremad närimised ja kratsimised kontrolliall, kuigi kevad ja suvi, siis annan vahepeal hormoontablasid juurde, kuna kapsli mõju nõrgem, kuna õhus kõikvõimalikke muid allergeene. Kõige hullem on peale talve saabuv kuiv aeg, kui tänavatel lendleb lahtine tolm ja liiv, mida kohe peale talve ei koristata tänavatelt ära ja siis mul Janet muudkui aevastab ja närib oma käpapatjasid ribadeks. Pluss on olemas ka niisket ravitoimelised lapid, millega punetavaid ja katkiseid kohti hõõrun.

    Ja ma võin nii palju öelda, et Sa võid end ogaraks koristada, aga tolmust ei saa kunagi päris lahti, eriti hull on see, et kui kuskile külla lähed, siis saad kohe lapse ja mina siis oma juhtkoera pealt aru, kas inimesel on kodu korralikult puhas ja tolm võetud. Tavaliselt hakkab Janet külas olles kohe end nurgas närima ja kratsima.

    Igal juhul palju edu ja jaksu!

  11. Minu kogemus on, et kui kõige suurem ärritaja, st tolm saab kontrolli alla, siis ülejäänud tundlikkused taanduvad mingil määral. Võibolla kui tolmu suudad minimaalses koguses hoida, siis on võimalik kassi ja koeraga ikka edasi elada. Muidugi on tolmuga võitlemine raske, kui väiksed lapsed ringi müravad, aga tehtav. Abiks on kui vähendada laudadel/kappidel/põrandal igasugust pudi-padi (võibolla sul on kõik tip-top korras, ma ei tea), on kergem tolmu pühkida niiske lapiga. Ahjaa, tolmulestad ei taha ju külma – talvel pakasega on hea paariks ööpäevaks pehmed mänguasjad, padjad õue jätta (tekid ja madratsid ka, kui on võimalus kuskil mujal ööbida)!

  12. Vaesekesed, kahju lugeda, eriti loomade osas, sest ma tean, kui väga oluline on laste suhe koduloomadega. Eespool on palju head nõu antud, nii et ei oskagi palju lisada. Aga seda, et allergia võib küll täitsa lambist ja ootamatult välja lüüa, isegi kui varem seda ei olnud. Mu kuuesel diagnoositi just äsja tolmu- ja kassiallergia, kusjuures laps on sünnist saati kassidega vanaema juures mässanud ja oleme ööbinud vanaema vanas majas vanade tolmunud madratsite peal – seni ei olnud häda mitte midagi, kuni viimane külaskäik oli jõulude ajal ja laps pidi ootamatult silmad peast kratsima ja nina välja aevastama – selline kombo siis tuli testidega välja, kusjuures hoiatati ka astma eest juba. Mul oli ka, et kuidas??? miks??? Kodus allergianähud täiesti puuduvad. Kass oli meil endal ka, kuni läks vikerkaare taha kõrges vanuses eelmisel aastal. Aga, noh, midagi pole teha, peab õppima elama siis sellega.

    Meie oma kodu on õnneks alati olnud suht tekstiilivaba, madratsid ja asjad kõik uuena muretsetud – patju-tekke kuumutan aeg-ajalt saunas 80 kraadi peal mitu tundi, see pidi tolmulesta hävitama (suure pakase käes peaks ka saama, aga see eeldab mitu päeva külmutamist õues). Pehmed mänguasjad käivad regulaarselt pesus. Diivanile teen korra kuus intensiivset aurupuhastust. Õhuniiskuse peab ka toas alla 50% saama, enam pesu magamistoas ei kuivata, katsun välja rõdule viia või siis vannitoas resti peal. Ja kui vanaemale külla läheme, siis eelmisel õhtul juba ennetavalt pool allergiatabletti sisse ja kohapeal ka (alates 6a saab juba tavalisi allergiatablette anda, mul on Zyrtec alati kotis kaasas, ükskõik, kuhu minek). Siis kannatab isegi kiisusid paitada ja toas möllata.

    Loodan, et saate ka oma elu paika lõpuks, tegelikult on hämmastav, kui palju inimesi tänapäeval koos allergiatega elavad.

    • mina eluaegse ristallergikuna ei taipa nüüd, kuidas kuivem õhk tolmu vastu aitab? minu kogemus on, et alati on just niiskemas õhus parem hingata. muidugi ma ei arva, et kõigil peab samamoodi olema, lihtsalt hakkas huvitama.

    • Targad inimesed kirjutavad, et niiskes ja soojas on lestal elamiseks ja paljunemiseks paremad tingimused.

    • Just. Tolmulesta-allergia on see, millega Lipsukese laps peab võitlema. Mitte tavaline põrandatel ja riiulitel esinev kodutolm. Ja tolmulest elab ja paljuneb talle meelepärases keskkonnas – see on niiske ja soe. Sellepärast soovitataksegi hoida õhuniiskus alla 50% toas, et lest ei saaks areneda. Tolmulest elabki pigem sellistes kohtades nagu madratsid, padjad, diivanid, tekid – näiteks sel ajal, kui sa magad, tekib voodis just selline mõnus niiske ja soe keskkond, kus lestale elada meeldib. Soovitatakse hommikuti voodi tegemata jätta, et madrats ja voodiriided kiiresti kuivaksid.

      Selle unustasin öelda enne, et kui oled ka voodiriided läbi külmutanud või kuumutanud, siis tuleks neid pärast veel korralikult läbi kloppida – ka surnud tolmulestad võivad allergikut ärritada.

  13. Minul on tugev tolmulestaallergia. Voodis kasutan madratsi- ja padjakatteid allergikutele (nt Dormeo lehel olemas), miinuskraadidega võib kõik tekid-padjad-vaibad õue külmuma viia, see tapab neid elukaid. Mänguasju annab ehk ka sügavkülma pista. Vanad raamaturiiulid peidavad ka endas väga palju tolmu, minul läks kohe allergia palju paremaks, kui need magamistoast välja sain. Samuti tasub muidugi võimalikult palju vältida “tolmutamist”, nt pehme mööbli otsas hüppamist jms, see paneb ju ka kohe tolmu toas ringlema. Iseasi muidugi, kuidas seda väikesele lapsele selgeks teha…

    Minul selles osas vedas, allergia lõi välja siis, kui olin juba päris suur. Niisiis saan ise jälgida, et ma oma nina ilmaasjata liiga tolmustesse kohtadesse ei pistaks. Olen selle allergiaga lihtsalt harjunud, hoian end tolmust eemal, püüan piisavalt koristada ja vajadusel võtan allergiarohtusid (Aerius on lemmik, aga see on retseptiravim, aitavad ka Zyrtec jt).

  14. Meie kodus ka tolmuallergik. Akende ees on rulood, kasutame harva, elutoas nahkmööbel, ei ole vaipu, linikuid jms,. tekstiili. Riided on kas kapis või mustapesukorvis köögis. Magamistoas hõbeniidiga madratsid, uued padajad tekid ostame sageli uued, tuulutan palju, hoian kõik pinnad asjade vabad. Kass magamiskorrusele ei pääse. Laps vahetab kõik riided ära enne kui magama läheb, käib sageli pesemas. Käib ujumistrennis, hakkas käima ujumas juba 3 aastaselt. See arendab kopse.

  15. Pehmed mänguasjad jah ära. Mõne üksiku võid jätta ja neid regulaarselt külmutada sügavas. Loomadega pead kokkupuudet minimeerima, isegi selle vahendiga. Ma olen ise selle kõik läbi teinud lapsena, samas kui korralikult allergeenidest eemal hoiad, on lootust, et kasvab välja.

  16. Endal küll allergiat ei ole aga õel oli tugev tolmuallergia, mistõttu suurem osa tekstiile vahetati kodus allergiasõbralike alternatiivide vastu. Diivanikatted, padjad ja muu üleliigne kadus, kardinad vahetati ruloode vastu (nt pimendavaid saab aeg-ajalt väga hea hinnaga), vaibad kadusid põrandalt. Põrandakatted vahetati hästi pestavate vastu, mööbel valiti selline, et super lihtne oleks koristada. Loodan, et Annul läheb paremaks :)

  17. Ei oska paraku nõu anda,aga toon vastupidise näite oma kodust.Nimelt on meie kassil inimese (ehk siis epiteeli) ja/või tolmu allergia :D

    • Minugi jaoks on allergiaga kass täitsa uus nähtus.Väljendub see sügelemisega kaela -ja kõrvapiirkonnas.Kratsib end ikka päris veriseks ja karvutuks.Kui parasiidid on välistatud,siis tõenäoliselt ongi dermatiit.

  18. Meedikuna mainin ära, et lastele EI TOHI öelda, et verevõtmine on valus (sest tegelikult on varba ära löömine isegi valusam), kuna väikesest vanusest alates tekkiv hirm suureneb aastatega paanikaks. Ja see ema rahulik selgitamine “see on valus, kuid me saame hakkama” muutub tulevikus inimeseks, kes keeldub arsti juurde minekust… Tuleb rahulikult seletada, kuid valu ei tohi mainida.
    Hambaarstidega on samamoodi – lapsele tuleb rahulikult selgitada, kuid tihti on täiskasvanu enda hirm suurem ning seetõttu tekitatakse lapses juba enne asjadest arusaamist meeletu hirm ema poolt.

Vasta Ülle-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.