Viiulisse kõik

Mul on mõnikord selline tunne nagu ma oleksin kellegi hüpiknukk. Nagu vahepeal mingi vend kuskil avastaks ehmatusega, et ohhhh sa kurat – tal läheb liiga hästi, keerame selle perse. Ta pühib suunurgad saiapurust puhtaks, vajutab mingit nuppu ja kabuum, kõik on jälle ptsis… ning siis vaatab rahulolust mõmisedes kuidas ma oma elu kokku lappima hakkan.

Ärkasin täna keset ööd vereloigus. See vist ütleb kõik.

Jälle. Tahaks lihtsalt karjuda ja kellelegi molli anda. Tegelikult ka, see on lihtsalt niiiiiiiiiiiiii haigelt ptsis jama, et ma kohe ei tea. Pettumus. Viha. Kurbus… Peamiselt siiski viha.

Selline tunne nagu keegi istuks mu rinnal, hoiaks mu südant enda peos ja lihtsalt suruks ja suruks ja suruks… See on nagu mingi värdjas unenägu või nali, mis aina kordub ja kordub. ”Anname talle midagi head… Ja siis võtame talt raipelt selle ära, las kannatab!”

Neljapäeval pidin niikuinii arsti juurde minema. Eks siis ole näha mis on, mis ei ole ja mis edasi saab… Annaks vaid jumal niigi palju, et ma ei pea jälle mingit puhastust läbi elama (raudselt pean).

See on lihtsalt nii fucked up pask. Ja daipohh, kui arstid midagi uurima ja tegema ei hakka… Mul endal on vähemalt kaks teooriat. Esimene on see hormoonide tasakaalu värk, sest miks mul muidu on vahepeal ”päevad” kaks korda kuus (aitäh kõigile neile sund-abortidele, mida ma tegema olen pidanud). Või siis jah, surengi maha. Mingi emaka-, munasarja- või trateabmis vähk…

Vahepeal käisin ühel ägedal koolitusel, millest plaanisin ka pikemalt kirjutada, aga noh… Igatahes, seal koolitusel tutvusin ühe naisega ja tema rääkis, et tal avastati poole raseduse pealt, et laps on nii sügeva puudega, et ei elaks isegi sünnitust üle. Põhjus olevat olnud siis selles, et lapsel oli hapnikupuudus vms, sest sel naisel oli ninavahesein kõver. Mul on ka! Kohe ikka nii kõver, et kui ma ühe poole kinni vajutan, siis teise poolega ma põhimõtteliselt hingata ei saagi. Öösiti ka vahepeal ärkan selle peale üles, et hingata on raske.

Olen kõrva, nina, kurguarsti juures loomulikult juba käinud. Tema ütles, et kui ma olen ükskord selle poegimise ja imetamise lõpetanud, tuleksin tagasi ja siis nad taovad mul tuimestuse all selle seina sirgeks. Kõlab nagu vahva asi, ei suuda ära oodatagi kohe. AGA, daipohh, kui see nüüd ongi põhjus miks ma olen niiiiiiiii palju rasedusi kaotanud… Samas seda seina on kergem parandada, kui kõike muud…

Ühesõnaga, tramaeivõi, mis elu see selline on!!!!!!!!!!!!!

 

Comments

comments

24 thoughts on “Viiulisse kõik

  1. Kahju, et sa ootad ja loodad midagi, mis iga kord peost libiseb. Kuid, minu elu on mulle õpetanud, et inimeste õelus/kadedus/pahatahtlikus on hästi tugev.
    Ehket, ma lihtsalt südamlikult soovitan sul, et kui nüüd ongi kõik tuksis, siis järgmisel korral ära räägi enne, kui sul tiksubki 5-6 kuu. Kui sa tead et kõik on hästi ja kindel.

  2. Ütlen lihtsalt, et mul on väga kahju, et Sa pead midagi sellist (korduvalt) läbi elama. Kallistan Sind virtuaalselt (L)

  3. Ma üldjuhul ei kommenteeri blogides eriti isegi kui lugeja olen, aga.. Kurb on lugeda. Erinevatel põhjustel on kurb lugeda sinu toimetamisi ja läbielamisi. Hetkel ei meenu kas sa oled kunagi selle üle mõelnud või kirjutanud sellest, kuid siiski – kas sa oled kunagi mõelnud lisaks füüsiliste näitajate korda ajamisele ka teraapia peale? Sul on elus olnud palju kaotusi – see teeb inimesele liiga. Läbi selle võib inimene endale hakata tahtmatult liiga tegema – ei mõtle klassikalist enesevigastamist või suitsiidi, vaid ka läbi nende korduvate raseduste mida sa nii väga ootad ja tahad, kuid mis ei ole lapses realiseerunud. Ehk oleks sul aeg võtta hetk iseendale, arutleda spetsialistiga olulistel teemadel, läbi elada ja arutada oma kaotused ja teha rahu oma kehaga. See on nii oluline oskus ja vajadus – iseenda, oma mõtete ja keha võimekusega toime tulla. Loomulikult ei näe ma sinu sisse ja on asju millest inimesed kuidagi ega kunagi ei toibu, kuid rohkem kui korra olen ma lugenud su jutust välja, et laste jaoks on vaja tugev olla.. kahjuks näen oma töös pidevalt seda, kuidas teiste jaoks tugev olemine lõppeb. Võta aega lihtsalt iseenda jaoks. Kerge on öelda, et lastega on vaja tegeleda, raha ei ole, aega ei ole.. mitte midagi ei ole. Aega tuleb teha. Ole tugev!

    • Olen tegelikult käinud aga pean plaani minna ka raseduskriisi nõustaja juurde.

  4. Su keha annab sulle märku, et tee vahepeal oma rasedustega paus, lase kehal puhata. Pane nüüd käsi ette, tee oma pulmad ilusasti ära ja siis, kui keha on aasta puhanud, hakka alles uuesti sellele mõtlema.

  5. Mida uurima? Seda, et keegi tahab läbi ussimunni neli last viie aastaga saada? Miks su keha peab olema sünnitusmasin, miks sa ei võiks näiteks kümne aasta pärast pesamuna saada? Miks? Miks sa sunnid oma keha sellist rasket tööd läbi tegema järjepanu? Ma ei ole kogu su blogi läbi lugenud, aga kas sul ka mitte ei olnud mingid seljajamad ka? Ära piina ennast, vaid hinda ennast.

    Ma tunnen sulle sellegipoolest kaasa – see on vaimselt väga raske töötada mingi eesmärgi poole ja järjest vastu nina saada.

  6. Oh, ma saan aru, et sul on seal praegu kehas ja hinges hull möll, aga võta ikka mõistusega. Kõver vahesein ei saa ju olla põhjuseks, kui sul on kolm tervet last olemas. Tead ju küll, miks rasedused varases staadiumis katkevad, ju sul ka mõni neist põhjustest on. Paid, kallid ja kõike muud lohutavat! Ma olen ka varem su blogist lugenud, et unistad neljast lapsest väikese vanusevahega, aga nt 2-3 aastat pole ju ka täiskasvanuna mingi vanusevahe. Jäta üks ehk pesamunakeseks ja pea pausi? Kindlasti on see kõik ka su mehele raske, sa pole eriti kirjutanud temast, aga kas ta ei tahaks ka veidi kauem oodata? Minul peetus esimene rasedus ja kui olin puhastuse ja muud õudused üle elanud, selgus, et mees oli selle kõige kõrvalt nägemisest nii ähmis ja šokeeritud, et hakkas lapsendamisest rääkima, sest arvas, et pole ometi vaja niimoodi tervist rikkuda. No lõpuks tegime ikka ise uue tite…

  7. Kas ei või olla, et Su keha ei ole lihtsalt piisavalt tugev nii palju lapsi järjest kandma ja sünnitama? Konkreetselt on mul sõber, kelle naisega toimus põhimõtteliselt sama. Kolm väga väikese vahega last, vahepeal katkemised. Neljas laps oli tal must be ja muudkui proovis ja proovis. Peale kuuendat järjestikkust rasedust tõmbas arst konkreetselt pidurit. Tegi inimesele selgeks, et ta kolmel lapsel on ema vaja ja järgmised kaks aastat peab ta rasedusest kindlalt hoiduma. Saama üle stressist, magama tasa unevõla, hakkama korrektselt ja tervislikult toituma ja võtma 15 kg alla. Suure surmaga, mehe käsul ja liitreid pisaraid valades ta seda tegi. Kahe aasta pärast jättis ta osalen jaanupäeva beežikad ära ja oli augusti alguses rase. Rasedus läks ilusti, et katkenud. Sünnitas terve lapse. Peale seda said nad nelja aasta pärast veel ka viienda, pesamuna. Samuti paugust ja esimese korraga jäi rasedus püsima. Äkki Sa hoolitsed enda eest väga ja oled ennast samuti lastele pühendanud 100% ja ise unarusse jäänud. Hoolitse enda keha ja vaimu eest, küsi soovitusi arstidelt jne. See laps jõuab tulla veel küll ja küll, aga Sa ise oled oluline.

    • “Kahe aasta pärast jättis ta osalen jaanupäeva beežikad ära ja oli augusti alguses rase. Rasedus läks ilusti, et katkenud”

      Mis kuradi hiina keeles sa kirjutad?

  8. Nina vaheseina operatsiooni tehakse ikka narkoosis, üheks ööks jäetakse haiglasse ka ja paar päeva on ebamugav tunne ning 2 nädalat peab nina loputama mitu korda päevas. Kui see oleks Su probleemide lahendus, siis proovi see ära lasta teha, järjekorrad on nagunii ligi aasta. Võibolla on Tartus teistmoodi aga Tallinnas oli paar aastat tagasi just nii nagu üleval pool kirjutasin. See on tervisele ka üsna kahjulik, kui Sul nina mõlemad pooled läbi ei käi.

    • Ema mul on ka käinud seda tegemas. Tal tehti nii, et ta ise oli ärkvel ja rääkis arstiga samal ajal juttu, kui nina sirgeks taoti…

  9. Oi, pai sulle! Elasin just nüüd novembris ise esimest korda elus peetumise läbi, ei kujuta ette seda mitu korda kogeda… kardan, et hirmust et see võib veel juhtuda jääbki meie perre see kolmas laps tulemata :(
    Ei oskagi muud, öelda, kui et I feel ya

  10. Mul on niiii kahju sinust :(
    Aga kas sa Madlile annad veel rinda? Kas katkemised ei või olla seotud samal ajal imetamisega?
    Küsin sellepärast, et mul endal on katkenud 2 rasedust ja mõlemad siis kui veel imetasin. Naistearst, kes mind teisel korral vastu võttis ütles, et praegu nküll propageeritakse palju kaua imetamist ja ka tandemimetamist aga paraku on ta kogemused näidanud, et paljudel ei pea keha raseduse+imetamisega vastu ning rasedus katkeb. Kunagi oli isegi keelatud ju raseduse ajal imetada, et tekitab emaka kokkutõmbeid aga nüüd see keelatud pole, sest see ei ole igaühel nii ja ei leia kinnitust, kuid minu arust on kehad ja nende taluvus erinev ning võib ju tõesti olla, et osadel on see liig.
    Kalli-kalli ja küll kunagi ka teie Neljas tuleb ❤

    • Imetan, aga seda pole samas nüüd niiii palju ka. Aga jamh, võib täitsa olla.

  11. Mul on väga kahju. Mõistan su läbielamisi. Mitmes nädal see oli? Ise kaotasin oma poja 14ndal nädalal ja ega üle ei saa. Õnneks on mul kaks last, aga ma nii väga ikkagi soovin kolmandat. Lähemalt m kahjuks avalikult siin kirjutada ei saa. Soovin sulle jõudu ja jaksu ning et su unistus täituks.

    • Neljas-viies, st õnneks tilluke. Ma olen nii siiralt tänulik, et ma ei ole pidanud elama üle suurema raseduse kaotamist (7-8ndl on minu max olnud). Soovin sulle ka jõudu ja jaksu, ning saadan virtuaalsed kallistused, et leiaksid selle julguse uuesti proovida.

  12. Jah, lase minna. Puhka aastake-kaks ja siis proovi uuesti :)

    Tunnen sulle kaasa, aga tee oma pulmad ära ja siis .. :)

  13. Kui sa otsustad juba nö KÕIKE jagada siin, siis ma ei sa aru miks 16 päeva pole ühtegi postitust…et mis on saanud ja kuidas ja ( on teisigi samas olukorras inimesi) jõulude teema jne jne..kõik ju elavad kaasa …

    • Hei, äge kokkusattumus, aga JUST avaldasin postituse. Sorri, ei tahtnud kedagi pimeduses hoida, aga mul oli veidi aega vaja.

  14. Aitäh, tore sust kuulda :) Elan sulle väga kaasa ja saan aru, et nii raske ja kurb teema ja ..aga siiski tahaks teada su tundeid-mõtteid :) Pikad paid sulle, oled väga tubli ja muidugi SAAD HAKKAMA!!!

Vasta C.-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.