Me oleme siin korteris elanud üle 4 kuu. Ja juba algusest peale on meie naabrid olnud little bit crazy…
Üle koridori elab üks mammi kellele meeldib hullupööra tina panna. Ja siis kui ta jälle jõujooks piisavalt tarbinud on tuleb ta meie ukse taha kolistama, et A) juttu rääkida. Poolest tekstist ei saa aru, sest mingil hetkel hakkab ta sosistama ja räägib väga kiiresti nagu pajataks riigisaladusi mida teised kuulda ei tohi. Ja ega lähemale kui poolteist meetrit teda lasta ei saa muidu oled üleni täis tatistatud või hakkab lihtsalt joodikuhais hinge matma. Ja kutsub pidevalt mind koeraga enda korterisse. Issand. Ma olen seal korra käinud ja enam neverever ei tõsta ma oma jalga sinna. Ma siinkohal ei pea vist väga seletama milline näeb välja või kui imeliselt lõhnab tüüpilise parmu korter? Ja ta arvab vist, et terve maja tahab tema aroomidest osa saada. Nimelt on tal komme oma korteri uks lahti jätta, et ”tuulutada”. Ja siis on kogu see rõve lehk koridoris. Eks mine siis koju kui välisukse peal saad viimase sõõmu õhku võtta.
B) tassib oma ülejääke ja muud sodi mu koerale! Ta reaalselt ka eelmine nädal käis iga jumala päev mu uksetaga, et koerale süüa anda! Ja selle peale kui koer ahmitsema hakkas nagu poleks sööki varem näinudki vaatas ta mulle sellise näoga otsa umbes, et ”Vaata oma koera! Ise õgid nagu emis ja koerale süüa ei anna?”. Käsi südamel võin vanduda, et mu koer ei ole nälgas ja ma tõepoolest ei õgi tema toitu ära. :D Ta on lihtsalt KOER! Isegi siis mahub talle alati veel ja veel head-paremat kui ta just on söönud suure kausitäie…
Ja tooks mutike neid maiustusi siis talle normaalselt… Gaad, ta viskab need uksevahelt mööda koridori põrandale laiali! Ja siis Koer ahmitseb nagu oleks nädal aega nälgas olnud. Ja ka peale suuremat puhastustööd koera poolt, jääb põrandale raasukesi ja muud jama. Üldse ei aja sitta keema eks kui koristad just terve korteri ära, ja siis tuleb tema ning loobib oma jäägid sulle mööda vaipa laiali?
Ma olen proovinud talle öelda, et ma hindan küll su püüdlusi mu koerale perse pugeda ja temaga BFF’iks saada aga cut the crap ja get the fuck out. Aga see ei mõju absoluutselt.
Üks hommik käis ta uksetaga 3 korda! Ma lihtsalt ei lasknud teda sisse ja tegin näo, et meid pole kodus. Päris ma viitsingi end voodist välja ajada ja siis 5 minutit hinge kinni hoides uksevahel seista kuni ta end sisse suruda üritab? Noup, thanks but, no thanks!
Rääkis läbi ukse mu koeraga juttu ”Jaaaa kulla kutsukene! Oh sa tupsununnukene! Sa oled ikka nii tore koer jaaa…” Ma mõtlesin, et ta ei lõpetagi seda kolistamist ära! Esimest korda tuli mingi 9 ajal, kolistas 10 minti vahelduva eduga. Koer lõugas ning jooksis muudkui ukse ja magamistoa vahet. Ala ”Emme, see imelik mutike tahab mulle head tuua! Tule tee uks lahti nüüd!” Ja ma ei saanud ta peale karjuda ka, et ta vait jääks, sest muidu oleks see segane seal teisel pool ust kuulnud, et ma kodus olen!
Sama teema kella 10 ajal. Ja siis üks kord veel 12 ajal… Nagu mida kuradit su vigastus on? Saa aru juba, ma ei tee sulle ust lahti ja ”mind pole kodus!”.
Ja siis peale seda kui Koer on tema silme all kõik ära söönud küsib ta koeralt musi! Ultra-mega gross.

Ja teine idikas on vastupidine esimesele. Dog heiter.
Nimelt ei meeldi talle juba agusest peale, et meil on suur koer siin. Mis siis, et ise elab teisel korrusel, üle koridori ja meie esimesel.
Ükskord oli selline juhtum, et me hakkasime jalutama minema ja tema tuli just oma lastelastega koridori sisse. Me läksime siis viisakalt oma korterisse tagasi, et mitte lapsi ehmatada või ma ei tea… Aga need hakkasid seal koridoris ulguma ja karjuma ning ei julgenud meie uksestki mööda minna! ”Suur kutsu, suur kutsu on seal korteris! Kutsu, kutsu, kutsu!” Jaaaa ma saan aru, et kardavad koera ja nii aga ega koer ei ole ka süüdi, et nad kardavad ja ka tema jaoks on selline hullumeelne kisa uus kogemus.
Selle kisa peale hakkas koer haukuma ja need siis omakorda ehmatasid veel rohkem ära. Ma keelasin küll koera ja üritasin teda vaigistada, aga mida sa siis ootad loomalt kes ei ole sellise asjaga kokku puutunud enne? Ja pealegi oli tal mega suur kusehäda….
Mu mees jäi uksetaha ootama, et kuni lapsed siis ülesse lähevad, et me saaksime ka juba õue minna. Aga selle asemel, et oma lapsi vaigistada ja rahustada hakkas too mutt hoopis mu mehega kobisema. ”Koeri ei tohiks korteris lubatudki olla!” ”Te tekitate oma elukaga lastele trauma!”… Nagu what? Are you fucking kidding me? Äkki tema tekitab oma tatikarjaga hoopis mu koerale trauma? Iga jumala nädalavahetus nad trambivad, kisendavad, jooksevad ja lõugavad seal koridoris nagu mingid metslased. Ja koer on seejuures jumala rahulik olnud.
Ja siis olevat ta teistele naabritele meid taga rääkinud, kui nõme ikka koera pidamine korteris on! Aga kui tänava peal vastu tuleb siis on silmad maas ja ei ütle sõnagi! Ja ma pole nagu mitte ühtegi kaebust kuulnud teistelt naabritelt! Kohe alguses sai selgeks tehtud, et kui kellelgi on meiega probleem siis tulge ja öelge ning leiame lahenduse, mitte ärge mölisega seljataga või jookske menti või ma ei tea kuhu kaebama.
Isegi meie ülemisel naabril ei ole midagi öelda olnud kuigi tema on see kes kõik all toimuva ideaalselt ära kuuleb. Ta tõenäoliselt teab kõike mis meil siin toimub. Mille üle me mehega kakleme, mis on meie loomade nimed, millal, kui palju ja mis asendis me seksime, mis on meie lemmik tv sarjad või mida me eile õhtusöögiks sõime! Sest mina kuulen iga jumala öö kuidas ta telekast night chatti vaatab :D

Ja ega siis sellega see naabrisaaga veel ei lõppe!
Teate mida see idikas paar päeva tagasi tegi? (sest noh, kes mu meie majas veel nii munn on!)
Läksin mina siis öösel koeraga õue ja kui tagasi tulin oli välisuks lukus! Mis siis, et ma ekstra kirjutasin uksele lipiku ”Palun ära lukustage välisust!”. Ja see muhv teab, et meil pole koridori välisukse võtit kuna eelmine omanik oli selle lihtsalt ära kaotanud! Aga seda ta raipenahk ei tea, et omanik oli leidnud suure pundi võtmeid ja andis siis need meile proovida, et ehk on mõni see õige võti ka. No jah, oli ka õnneks.
Ja mida ma siis oleks teinud kui mul poleks seda võtit olnud? Oleks terve öö uksetaga istunud või?
Kes on üldse nii vastik inimene, et paneb meelega ukse lukku, et ma sisse tagasi ei saaks? Ja ma olen raudpolt kindel, et see oli tema, sest kui ma tagasi tulin oli tema korter ainuke kus tuled põlesid. Ja enne kui ma jalutama läksin vahtis keegi seal aknapeal kuidas Koer vastu puud kuseb.

Comments

comments