Küll need 1+ aastased on ikka toredad. Jalad on, aga mõistust mitte…
Ja siis on veel suur draama, kui emme mingil imelikul põhjusel ei luba pea laiali otsas, sõiduteele joosta. Ma olen juba vähemalt 300 südarit saanud ja suren ilmselt enneaegset surma. :D
Jalutamine on lausa lust. Kõik kivid, oksad, lehed, pudid-padid tuleb ilmtingimata üles korjata, läbi katsuda ja võimalusel ka maitsta – mine sa tea, mida head see emme varjanud on?
See, kuidas me jalutamas käime, on ausõna nagu tsirkus. Kõik kraavid ja lumevallid püherdame läbi. :D
Ja oh sa pagan, kus see laps on omale alles jalad kasvatanud! Eile ajasin ma teda reaalselt ümber diivani taga, nii, et ta oli minust poole ringiga ees. No ei jõudnud mina talle järgi paterdada…
Temal oli muidugi lõbu laialt. Ta pole vist kohe ammu nõnda valjult kõikutanud. :D
Seda lõbustust jätkus aga tal täpselt nii kauaks, kuni tõmbasin ühel järjekordsel ringil talle lihtsalt laua ette, et laps kätte saada ja lõpuks magama ära saata. Tema oleks vist hommikuni jooksnud. :D
Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!