Kõik ”Pere ja Kodu” ning ”Beebi” ajakirju ostma

Oktoobris kirjutas mulle Pere ja Kodu toimetaja, ning soovis minuga blogi ja laste teemal intekat teha. Loomulikult olin meelitatud ja asjaga nõus, sest miks mitte, eksole. Seega saatis ta mulle mõned küsimused, millest oleks kirjutamisel abi, ning nõnda sündiski too artikkel, mida saab nüüd selle kuu Pere ja Kodu ajakirjast lugeda. Alguses oli see tekst muidugi kolm korda pikem, aga kuna ruum oli piiratud, pidi lihtsalt mingi osa välja lõikama ja osad asjad lühemalt kokku võtma. Aga noh, ei ole hullu, põhimõtteliselt sai kõik enam-vähem edasi antud. :)

wpid-wp-1480760189090.jpg

Nuriseksin ainult pildivaliku kallal. Miks nad ometi valisid pildi, kus ma näen välja nagu ma oleksin panniga näkku saanud ja ükski lastest kaamerasse ei vaata? Aili (kes meile sellepärast spetsiaalselt koju pildistama saadeti) photoshoppis kahest erinevast pildist palju ilusama pildi kokku, et me kõik kaamerasse vaataksime. Lootsin, et nad ikka seda kasutavad, aga noh… :D

pilt-kooos

Ja siis oleme sel kuul veel Beebi ajakirjas ka. Räägin seal Annu ja Joeli allergiatest ja sellega kaasnevatest muredest. Ma ei ole kindel kas see ajakiri on juba ilmunud, sest mina seda veel oma kohalikust poest ei leidnud, aga küll ta varsti tuleb. :)

Tegelikult tegi Aili meist väga palju ilusaid ja lahedaid pilte. Mõtlesin, et näitan neid teile ka, sest vaevalt on kellelgi midagi ilusate laste vaatamise vastu. :D

Kas olete juba neid artikleid lugenud, või põrutate nüüd poodi, et ajakiri osta ja lugema asuda? :D



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

”Palun lase mind maha, kui ma sulle kunagi veel mõne prääniku tootmisest rääkima hakkan!”

Juba nädalapäevad on meie majas öösiti mingi hull pull käinud. Kui ma eile pool kolm öösel ikka veel ärkvel olin, leidsin end ühel hetkel mehele videot tegemas – kottpime tuba, taustal Joeli lohutamatu nutt, ning video lõppu sisisesin ma läbi hammaste midagi sellist: ”lase mind palun maha, kui ma kunagi veel mõne prääniku saamisest sulle rääkima hakkan”. Ühel hetkel ajas see kisa veel Annu ka üles, kes siis Joelile laulma hakkas: ”Ää-äh, magama jää-äh” ja kui ta seda juba 1861 korda laulnud oli, käratas: ”TASA!” :D See võtab meie hetkeseisu ilusti kokku, ma arvan. Püha jumal, kui need ei ole hambad, siis ma tõesti ei tea mis pull see on. Annemaia nägi vähemalt omal ajal öösiti enam-vähem normaalselt magada, aga Joel… sünnitasin ma öökulli, või lapse? :D

Üks kõige ärritavamid asju, mida Annu tegi ja mida nüüd teeb ka Joel – nutab, nutab, nutab, jääb vait, on 10 sekundit tasa ja ma juba mõtlen, et ohh jess, jäi magama, ning lasen endal ka magama jääda. Aga nii kui ma olen uinunud, hakkab ta uuesti nutma ja ma võpatan ehmatusega üles. Ja nii pool ööd jutti!
Eile sain vist mingi pool neli magama. Ja enne kaheksat oli juba trilla-la-trulla-la – emme, emme, emme!… MUSI, süüüüaaaaa! :D

Mul on tunne, et mu kottis silmadel on ka juba silmaalused kotid. Nii zombi on olla. Tuleks need hambad tal siis juba välja ja saaks ehk mõneks hetkeks rahu maa peale.
Või ei tea kas on ikka hambad. Hammaste tulekut on lihtsalt hea kogu selles fuckeris süüdistada… Geelid ja valuvaigistid ei paista nagu aitavat ja samas päeval on tal tuju enam-vähem… Ah jumal teab mis kasvuraskused tal on, aga ma palvetan, et need juba mööduks. Ma ei jaksa enam iga jumala öö temaga jantida.
Vähemalt on mehel homme vaba päev ja äkki saan ma teda hommikul veidi ära kasutada, ning tema hoopis koos lastega õue saata, või ma ei tea. Ma tahan magadaaaaaa…

Btw, mida lund? Ühe päevaga sadas selline kogus maha, et kui Annu keset meie hoovi visata, siis ta kaoks poolenisti lume alla ära. Loodan, et jõulud ka nii ilusad on, mitte nagu eelmisel aastal.

Ma ei tea kas te teate, aga järgmisel kuul oleme me lausa kahes ajakirjas. ”Pere ja Kodu” räägin blogimisest ja lastest, ning ”Beebi” ajakirjas räägin Joeli ja Annemaia allergiatest. Viimase jaoks kirjutatud artiklis rääkisin veel, et Annul on nüüd nahk nii ilus – nagu normaalsel lapsel kohe. Ja sõnusin jälle ära! Viimase paari päevaga on tal jälle hullemaks läinud, kuigi muutunud pole eriti midagi. No ei saa mina aru! See ajab ausõna juba hulluks…
Selline lootusetu tunne on peal. Annaks jumal, et ta sellest ühel hetkel välja kasvaks.



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!