Mul on viimasel ajal väga palju koostöö postitusi olnud ja tänu sellele tundub mulle, et mu blogi on veidi nagu… alla käinud või igavamaks muutunud, sest ”päris elu postitusi” on vähem. Aga samas olen ma ka rõõmus, et ma nii paljudele ettevõtetele positiivses mõttes silma jäänud olen ja nad mulle kirjutada on otsustanud. Mõne firmaga on koostööks läinud, mõnele olen aga ka ära öelnud, sest kui inimene ei vaevu isegi ühte mu postitust läbi sirvima, ei soovi mina tema tooteid teile ka tutvustada.
Viimati näiteks pakuti mulle, kui alles sünnitanud ja imetavale emale, mingit väga ekstreemset dieedikuuri vms toodet. Kui ma küsisin kas nad on ikka kindlad, et see toode imetavale emale sobib, oli nende vastus umbes selline, et ‘aa sul on imik vä’… Nagu halloo, kui nad oleksid toona mu blogi kasvõi korraks lahti võtnud, oleksid nad kohe esimese postitusena näinud sissekannet Madli kahekuuseks saamisest.
Ja siin samas on olemas sellised firmad, kelle kirju lugedes tuleb mulle naeratus suule, sest juba nende kirjast on aru saada, kui armsad ja soojad inimesed nad on. Lisaks on neil a-la-ti kodutöö tehtud! Nad teavad mu laste ja loomade nimesid, vanuseid, kaudselt piirkonda kus ma elan jms. Sellist basic infot, mis kõik on tegelikult mul lühikokkuvõttena ka blogipäise all oleval lehel ”MEIE” olemas, aga millegipärast keegi seda enamasti lugema ei vaevu.
Ma loomulikult ei oota, et kõik firmad, kes mulle kirjutavad, loeksid terve mu blogi läbi ja teaksid mu elulugu, aga nii vähest eeldan ma ikka, et nad on veidigi minu kirjutamisstiili ja muu sellisega tutvunud, sest kuidas nad muidu teavad, et ma nende tootest kirjutama sobiksin – ainult numbrite järgi? Kehv turundus sellisel juhul, ütleks ma. :D
Teile, oma armsatele lugejatele ja toetajatele, olen ka väga tänulik, et te siin ikka käite, klikite ja neid tüütuid reklaame talute. Iga klikk neil hüpikrekaamidel toob mulle veidi taskuraha. See nö ”taskuraha” ostis suvel Madlile näiteks korraliku turvahälli, voodi ja kõhukoti. Ma lasin sel rahal seal päris mitu kuud koguneda ka, aga tänu teile, kes te neid reklaame siin ikka klikite, tekitas see väljaminek mulle palju vähem stressi. Ma teadsin, et see raha on mul tänu blogile juba olemas ja ma ei pea selle jaoks midagi ‘ekstra’ tegema. Ühe palgaga majandada ära kogu majapidemine ja kolm last, polnud üldse kerge, seega aitäh teile selle panuse eest. :)
Nüüd on mu kirjutamine juba sellisele tasemele jõudnud, et ma pean hakkama firmat registreerima ja see on ausalt öeldes hirmutav. Aga see on midagi, mis tuleb ära teha, seega soovige mulle edu ja jätkake ikka klikkimist. :*
