Minu juukseajalugu

Öeldaks ju, et inimesele peaks kõige paremini sobima see juuksevärv, mis tal loomulikult on. No ma ei tea, mulle mu kartulikoore värv pole igatahes mitte kunagi meeldinud. Selline tuhm, elutu ja… kole. Ühesõnaga, mulle ei meeldi. Seega olengi ma  umbes 13.eluaastast saadik peaaegu koguaeg blondiini laadne olnud.

Kaheksandas klassis

Kaheksandas klassis, vetsu-selfi

Üheksanda klassi lõpupidu

Üheksanda klassi lõpupidu

Issand ma mäletan nii hästi seda tunnet tol hetkel. Ma keerutasin end peegli ees ja mees klõpsutas minust pilte, sest tema sõnul olin ma maailma kauneim, aga ainus asi millele mina end vaadates mõtlesin – kas mu kõhupekk paistab ainult natukene või ikka päris palju? Küll ma olin rumal. Mida ma nüüd kõik annaks, et saada seda ”pekist figuuri”. :D

17-aastasena

17-aastasena

See pilt on tehtud meie esimeses majas, kus polnud vett sees. Pesta sai vaid siis kui ämbriga vett kaevust tõid ja pliidi peal soojendasid. Tänu sellele olid mul imeilusad juuksed. Isegi juuksurid kiitsid, et nii ühtlased ja terved blondeeritud juuksed on harv nähtus.

Ma ei tea mis sajopp mul pähe lõi, aga ühel hetkel otsustasin juuksed pruuniks värvida. Millegipärast meenutab see pilt küll rohkem punast, aga okei…421752_285768258162119_1692941444_nSeega umbes viis aastat tagasi olin korra pruun, aga terve selle aja nutsin oma blonde kiharaid taga. Või noh, tumepruun meeldis mulle tegelikult küll, aga blondeeritud juustel püsis see umbes-täpselt kolm pesu ja siis olin jälle luitunud pruun. Seega olingi kindel, et blond on see minu värv ja blondeerisin üsna pea end jälle üle.

Peale korterisse kolimist, aga läks kõik allamäge, sest linna lubjane ja rauane vesi muutis juuksed väga ruttu kollakaks, ning peale Annu sündi muutusid juuksed ka väga kuivaks. Olin nagu kahune pissipea. Juuksurisse ma enam muidugi ka väga ei sattunud ja nii juhtuski see, et kui ma korra üle kolme kuu värvimas käisin, jäid juuksed laigulised, sest peanahk ju soojendab veidi seda värvi ja juuksepiiri juurest jääb värv heledam. Ühesõnaga, paar viimast aastat olen ma olnud kollane, laiguline ja kahjustunud juustega emme. Aga bläää, vaadake seda pikkust! #tahantagasi

Siis kui Annu oli 5-kuune

Siis kui Annu oli 5-kuune

Tegelikult üritasin ma eelmise aasta sügis-talv perioodil oma koledat blondi välja kasvatada, et pigem olen tuhm ja elutu kartulikoor, kui laiguline pissipea,

@fotail

@fotail

aga lõpuks ei suutnud ma ikkagi seda kartulikoort välja kannatada, ning lasin juuksed õlgadeni maha lõigata ja värvisin väljakasvu blondiks. Olin väga rahul. Juuksed olid minu arvates imeilusad!

@fotail

@fotail

Plaanisin hakata iga kuu värvima, et vältida eelmise korra viga, aga lõpuks tuli ikkagi üks kahe kuu pikkune vahe sisse ja hakkas see laigutamine jälle otsast peale. Lisaks kiskus asi jälle kollaseks, sest kasutame ju ikka veel linna vett, mis siis, et nüüd olema oma majas. Hõbeshampooniga ei saanud ka asjast jagu, sest see ju ka omakorda veel kuivatab. Lõpuks olin ma jälle kole, kollane, laiguline ja kahupea.

Ma olin ausalt kohe päris õnnetu, et mul ei õnnestu enam olla ilus blondiin, sest miski muu mulle ju väga nagu ei sobi, Või noh, nii ma arvasin.

Ühel heal päeval saatis ema mulle mingi facebooki värgi, mis ütlevat sulle milline värv sinu näoga kõige paremini passib. Minule tuli vastuseks, et tumepruun ja ma ei vihanudki seda mida ma nägin.

blond vs pruun

Ma usun, et sealt see värvimise plaan alguse saigi, sest olin ju ammu juba salamisi mõelnud, et ‘mis siis kui…’. Seega järgmisel korral, kui oma sõbrannal juukseid värvisin, otsustasin, et homme värvime minu juuksed ka ära. Tumepruuniks.

Süda puperdas sees ja veel keset värvimistki mõtlesin, et omfg mida ma tegin… Peale pesus käiku sain pooleldi infarkti, sest mu juuksed olid põhimõtteliselt mustad! Valisin meelega tumedama tooni, et noh, paari pesuga kulub niikuinii heledamaks ja siis äkki ei pea kahe nädala pärast kohe uuesti üle värvima. Aga päris must värv polnud mul ka nagu plaanis. :Dimg_20170809_192403

Ühesõnaga, nüüd olen ma siis tumepruun. Ausalt, ma ise ka ehmatan veel vahel kui juuksed järsku näo ette langevad või kui hommikul unisena peeglisse vaatan, sest noh, kui sa oled pool elu blondiin olnud, siis läheb vist harjumiseks veidi aega. :D

Muide, facebookis on mul ka nüüd uus profiilipilt ja ma iga jumala kord ehmun, kui mingit tumedate juustega mordat seal näen, sest mida see võõras eit minu profiilil teeb? :D

Aga kumb toon teile rohkem meeldib – blond või tumepruun?

Kui nüüd aus olla, siis neid pilte vaadates natukene ikka nutan, sest… ma ei tea, blond on ikka kuidagi nii mina. :D

Kuigi jah, ega sel pruunil kah väga häda ole.