Jälle üks suur samm iseseisvuse poole

Meie elu läks alates nädala algusest tunduvalt kergemaks (ja TUNDUVALT kallimaks!). Nimelt soetasime me lõpuks auto!
Kuna tingimusteks oli, et see peab olema ökonoomne, aga piisavalt suur, et mahutada mitu titte, nendega kaasnev tavaar ja vajadusel ka näiteks koer, siis hakkasime kohe vaatama seitsmekohaliste miniväänide poole.
Vend soovitas mulle tungivalt opel safirat, olevat teine lausa 2014. aasta kõige ökonoomsem miniväänik. Aga meile ei meeldinud see lahendus, et tagumised istmed mahutavad mugavalt vaid eelkooliealisi lapsi, ning ei käi ka välja. Ja no mehel oli midagi ka oopli vastu…
Südames tuksus ikka Chrysler, sest see vastas (peaaegu) kõigile meie tingimustele. Probleemiks oli ainult see, et chrysleri üleval pidamine pole teps mitte odav lõbu. Peaaegu 2 t kaaluv auto neelab ikka kütet vat, et mitu korda rohkem, kui tavaline 5 kohaline sõiduauto.
Vaatasime ja kaalusime veel mitmeid variante, aga lõpuks leidsime ideaalse auto (gaas + bena chrysler!), ning samal päeval sõitsime juba sellele järgi. Õigemini mees ja mu sõbranna sõitsid, sest kell oli juba nii õhtus, et lapsi tuli magama sättima hakata.
Alguses olin küll äärmiselt kurb, et ma ise sõitma minna ei saanud, aga kui auto mulle öösel ukse alla toodi ja ma selle kohe vastu kaevu tagurdasin, nii, et kriimud ja mõlgid taga, olin tänulik, et ma oma laste elu selle tripiga ohtu ei seadnud (ja mees oli tänulik, et ta ikka kallimat autot mulle vaatama ei hakanud). See ei ole auto, see on faking LAEV! :D
Ma õppisin kilukarbiga sõitma, aga see auto… see on juba next level shit. Sorri, aga ma ei tea kuidas ma plaanin homme Võrus sellega üldse ellu jääda. Suhteliselt väike linn, aga noh, ma ei tunneta seda autot veel ÜLDSE! Ükspäev sõitsin näiteks tagumikuga vastu aiaposti, kui hoovi keerasin. Liiga väikse kaarega tulin ja noh… APPI, ühesõnaga. Ma soovitan kõigil Võru elanikel homme evakueeruda.

Ja sellest, et ma ei tea autode hingeelust absoluutselt mitte kui midagi, ei tasu üldse rääkima hakatagi… Kui keegi küsib milline chrysler meil on, siis tõenäoliselt vastaksin ma, et sinine. :D

Kui kaua teil aega läks, enne kui end autoroolis täiesti kindlalt tundisite ja isegi keerulised parkimised kõhklusi ei tekitanud? Mis teie esimene auto oli?



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!