Voodisaaga vol 2.

Helistasin siis just beebimaailma ja kurtsin oma voodi muret. Alguses rääkis minuga ilmselt mingi suvaline tellimuste võtja vms aga kui ma oma muret kurtsin siis kutsus ta mingi tähtsama nina.
Rääkisin siis pikalt ja laialt oma voodikese räbalast olukorrast ja ta küsis, et milline karp välja nägi? Ütlesin siis nagu asi on, et uus see kohe kindlasti ei ole, sest otsad olid katki rebitud juba enne kui mina seda puudutadagi jõudsin ja teibi asemel oli kasutatud paki koos hoidmiseks hulgaliselt pakkekilet. Mul kulus päris tükk aega, et see sealt ümbert ära harutada. Ja sellest kui ebaturvaliselt oli kogu pakk üldse kokku pandud ei hakanud ma rääkimagi. Minu arust on veits imelik, et asjad tõmmatakse omavahel kilega kokku ja ongi kõik. Oleks siis vähemalt iga osa eraldi kiletatud aga ei, kõik koos. Ime siis, et transpordi käigus sellised asjad juhtuvad. Kui see karp kuskil kaubikus korraks pikali kukkus ei imestagi, et selline üllatus sealt pakist välja tuli. Väga kahtlane viis sellise asja pakkimiseks igatahes.

Küsis siis veelkord üle, et mis tal täpselt viga on? No ma oleksin võinud ju sinna loetlema jäädagi, sest tõesti, sel voodil pole tükki mis ei oleks vigane. Ütlesin, et ta näeb väga kasutatud välja ja on palju mõrasid, kriipse, hõõrdumis kohti, värv on mitmest kohast kulunud või maas ning jumalteab mida kõike veel. Ja, et mina sellise välimusega voodit küll oma lapsele ei taha. Tema hakkas mulle vastu vaidlema, et kasutatud asja nad kohe kindlasti ei saadaks ja ilmselt on siis tegu näidisena poes olnud voodiga. No minu arust võrdub see sama hästi kui kasutatud asjaga, sest välja näeb ta täpselt samasugune, vat, et isegi hullem kui mõni kodust saadetud voodike. Seal on isegi mõni üksik hamba jälg vms. No ilmselgelt on nii mõnigi oma põnni sinna voodisse pannud, et vaadata kas see põhi üldse kannatab või kukub juba sealsamas alt ära. Või ma ei tea mida sellega tehtud on… Aga siis selline ”uus” lao ülejääk kellelegi koju edasi saata? No ma ei tea. Kas kriitikameel puudus sel pakkijal täielikult või oli ta pime? No see pakk/voodi näeb küll selline välja nagu oleks pime selle kokku pannud, muud loogilist seletust ma ei leia. Üks tervete silmadega inimene näeks, et sellise voodiga ei oleks keegi rahul. Ja siinkohal ei räägi ma üldse veel mõradestki, jumal teab kust need tulid aga ilmselt poest väljumise hetkel neid seal ei olnud.
Huvitav kas keegi kulleritest pani väga kõvasti pidu nädalavahetusel (juba reedel?), et pakk õigeaegselt kohale ei jõudnud ja kahjustada sai? :D

Igatahes, vaidlesime mis me vaidlesime aga homme tullakse sellele käkile järgi. Hoiame siis pöidlad pihus, et järgmine kord saadetakse mulle korralikult pakitud voodi mis ei hävine transpordi käigus ära. Enamus defekte võin ma küll hetkel selle süüks vist kirjutada, sest mõelge ise kui teiselt poolt Eestit mööda jumalteab mis teid tuuakse pakk kohale ja osad ei ole üksteisest eraldatud… Selles mõttes, et kui autoga sõidad siis see pakk ju hüppab seal mingil määral ikkagi ja osad hõõruvad ju üksteise vastu, ime siis, et värvid maas ja jumalteab mida kõike veel. Ja kui ta seal sellises ”turvalises” pakis veel ümber kukkus siis ei imesta, et kõik mõrasid täis on. Ah, midaiganes, ma ei viitsi enam vinguda. Asju juhtub, vigu tehakse ja nüüd üritatakse neid vigu heastada, ikka juhtub.

Loodetavasti paari nädala jooksul saan oma UUE ja ilusa voodikese kätte, seekord isegi õige motiiviga ja puha! :D

Kus on ”emme” mõistus?

Läksin mina siis Koeraga jalutama ja mis ma näen. Vastasmaja juures kõnnib üks 3-4 aastane poisike ja karjub täiest kõrist ”emme…emme…emme!”. Vaatasin tükk aega, et mis ta seal askeldab ja ega kuskilt otsast siis seda kurikuulsat ”emmet” näha ole. No ei olnud…
Kõnnin siis natukene edasi, ise samal ajal poissi silmas pidades. Jalutab teine mööda tee äärt, peksab kepikesega lund laiali ja ikka karjub emmet. Suur tee on seal samas kõrval! Autod koguaeg kimavad siin ringi nagu poleks liiklusmärke olemaski! Siin on selliseid huligaane, et ma ei laseks oma kassi ka üksinda õue, rääkimata siis lapses! Ükspäev oleks meidki Koeraga alla aetud, tuli suure kimaga kõrvaltänavast ja kadus enne kui jõudsin auto värvigi märgata!

Kuidas sa inimene ei mõtle enne kui lased 3-aastase poisikese IHUÜKSINDA õue? Ega see siin ei ole aiaga piiratud eramaja hoov, kus võid lapse õue lasta ja siis ise alles 10 minutit hiljem järgi minna! Kas sul on ajude asemel makaronid või?

Loopige mind kividega surnuks kui mina selliseks idioodiks muutun peale lapse sündi. Ilmselgelt olen ma siis koos lapsega välja sünnitanud ka oma aju!

Vanker-käru valimine?

Hakkasime meiegi nüüd vaikselt juba uurima ja puurima neid imeloomi. Väga vara veel aga arvestades seda kui mitme miljardi vankri seast peab valima siis võib enne neli korda selle lapse ära sünnitada ja ülikooligi saata, kui ükskord midagi normaalset otsustatud saab.
Ma olen end juba halliks vihastanud. Miks kõigil muidu ilusatel ja headel vankritel on ees väikesed rattad või on nad üldse kolmekad? Mind nii häirib see lihtsalt! See annab muidu ilusale vankrile täieliku tulnuka looki. Ja mitte kuskil ei ole kirjas kas neid väikeseid rattaid ära ka saab vahetada või ei. Enne guugelda pool tundi kui millestki sotti saad.
Mu viimsedki ajurakud põlevad praegu nagu pelmeenid pannil. Miks peab nii palju valikuid olema? :D

Mul on hetkel lahti vähemalt 20 lehekülge erinevat vankri teemalist juttu. Hullumeelne.

Üldiselt ma tean mida mul vaja on aga kuidas leida vastavat vankrit mis oleks praktiline, normaalse hinnaga ja ei näeks välja nagu oleks tulnukad selle sünnitanud?

  • 2 in 1. Ehk käru ja vanker, et saaks pikemaajaliselt kasutada.
  • Olemas peaks olema kõik vajalik varustus mis olema peab, et ka talvebeebiga ringi kärutada. Mis see siis täpselt tähendabki? :D
  • Värvilahenduselt naturaalne, et sobiks nii poisile kui tüdrukule. Ja põhivärv peaks olema tume.
  • Kergema kaaluga, sest jumalteab kus me aasta pärast elame. Enne lapse sündi tuleb veel kolima hakata.
  • Hea vedrustus.
  • Üleviidav ja reguleeritav sang. Mehega on meil suur pikkusevahe ja üleviidav sang on hea kui lapsele hakkab näiteks päike silma paistma vms.
  • 4 suurt ratast. Ma ei teagi nüüd, kas õhkkumm või täiskumm? Mis vahe sel on? Rattad võiksid olla pöörlevad aga samas ka fikseeritavad. Kas need suured esirattad ka pöörlevad, et oleks mugavam manööverdada ja ei peaks koguaeg jõuga vankrit alla suruma, et pöörata? Ma olen siiski väike sitahäda ja ei jõua niimoodi rambot mängida. Või äkki kompromissitada siin ja valida vahetatavad rattad?
  • Kookonid või korvid või jumalteab mis? Mis vahe neil on? Kõva põhjaga kookon on vist kõige mõttekam nagu ma olen aru saanud, aga miks?
  • Põhja kõrgused reguleeritavad.
  • Kvaliteetne riie, et ei pleegiks kohe esimese päikesega ära. Kergesti puhastatav. Hea oleks kui mingid põhidetailid oleksid ka pestavad.
  • Kaubakorv, sest poes tuleb ju käia.
  • Putukavõrk ja vihmakile. No need saab hädapärast juurde ka osta, sest need ei maksa eriti midagi. Muhvi tahan ka aga see tuleb nii ehk naa endal juurde otsida.

Mulle jäi alguses silma Anmar Fox aga see on kuidagi nii jurakas ja madal. Ma kujutan juba ette kuidas vesi ja muda üle kogu vankri pritsib kui sitema ilmaga ringi tuuseldada.

Teisena olen leidnud ABC Design vanker Pramy Luxe. Ma olen selle välimusega üsna rahul aga omadused jäävad kohati segaseks.

Kas kellelgi on kogemusi nende vankritega? On nendes ka mingit kvaliteeti, sest isegi uuena on nende hind pigem madal. Või pigem tasuks vaadata järelturult mingit algselt kallimat aga kasutatud vankrit? Siinkohal võib siis linkida erinevaid poode ja saite ka kust midagi asjalikku leida võiks.
Ja mainin ära, et ma pole mingit üüratut uurimistööd veel teinud ja alles alustan. Seega need on ainult 2 mingit algset mõtet mis olla võiksid ja kindlasti ei jää need nüüd lõplikuks.

Ma ei tea nüüd kas sai kõik kirja. Kui sul on midagi lisada mis kindlasti peaks ühel korralikul vankril olema siis anna teada!

Aga mida üldiselt sellest nimekirjast arvate? On kellelgi sarnaste omadustega vanker olemas ehk? Või milline vanker teil on?

Beebiblogi : Esimene arstivisiit rasedana ja miks käituvad arstid noorte rasedatega üleolevalt?

Käisin täna siis esimest korda arstil, lootusega, et võetakse kohe arvele ka. Tutkitki!

Jõudsin natukene liiga vara ja uks oli alles lukus. Ootasin mingi 15 minti kuni tuli mingi tšikk tõmbas ust hästi tugevasti ja astus sisse. Ma olin VIISTEIST minutit uksetaga jalad ristis oodanud ja mõttes neid kõiki sõimanud… Ja ma veel mõtlesin, et peaks seda nuppu vajutama mis ukse kõrval on ja neile meelde tuletama, et WHAT THE HELL?!
See oleks päris awkward olnud…

Kabinetti astudes olin väga närvis… Esimese asjana küsiti visiiditasu ja uuendati andmeid. Siis saadeti edasi günekoloogi/ämmaemanda juurde. Arst küsis, et mis mul mureks on? Ütlesin, et soovin rasedusega arvele võtta. Vastuseks sain üllatunud ”ahsoohi”. Küsis päevade kohta ja tsükli pikkust. Kui ütlesin, et tsükkel on ebaregulaarne, küsis, et kas ma üldse positiivse rasedustesti olen saanud? Ei tead, ma lähen niisama sinna ja väidan, et olen rase.
Siis käsutati jalad laiali puki otsa ja askeldati oma külmade riistadega (hihii, irnume pihku). Päris ebamugav ja kohati ka valus värk oli. Ja siis suruti näpud sisse ja songiti nagu mullamuti urus :| Ja ega seegi mingi eriline lillepidu ei olnud.
Katsus kõhtu ja samal ajal urgitses. Mulle midagi ei öelnud, et kas tundis midagi ka või ei.
Kaaluti mingi iigelvana kaalu peal (selline kus pead ise raskusi reguleerima!) ja öeldi, et nüüd pean iga kord arstile tulles seda ise tegema. Halleluuja. Ma pigem ostan endale koju kaalu lõpuks.
Esitati sada üks küsimust ja lauapealne laoti igasuguseid lehti täis. ”Selle lehega lähed sinna ja lased seda teha, sellega sinna ja teed seda…”. Kõik rasedad teavad millest ma räägin. Miljon vereproovi ja muud imeasja.
Ja kui õde küsis, et kas uh’i saatekiri ka siis arst ütles, et ”vara veel.” Nagu mis mõttes? Ma olen 5+3 (arstide keeles 6 nädalat) juba ja näha peaks olema ju. Tema saadab mind alles hcg’d tegema, et rasedust ”tuvastada”. Jaa ma valetasin, tegelikult ei saanud veel positiivset testi! :D
Ma lootsin, et saan ikka uh’ist natuke südamerahu, või ma ei tea…
Kogu see asi tundub lihtsalt jabur ja ei olnud üldse see mida ma ootasin. Kõige rohkem häiris, et ei seletatud mida nad teevad või mis värk üldse on…
Siis suruti mulle lehed näppu ja visati uksest välja. Näeme 26’ndal!
Ühesõnaga, ei jäänud eriti hea esmamulje. Järjekordselt. Umbes, et oled noor ja rase siis oled kuidagi vähem inimene ja neil on õigus sinusse suhtuda üleolevalt. Vähemalt nii on mulle mulje jäänud oma kogemuste põhjal.
Vähemalt ei küsitud seekord mitukümmend korda kas ma tahan lapse alles jätta või … Ja ma ei tee isegi nalja. Esimese visiidi ajal küsis vähemalt 10 korda seda. Ma ei saa aru miks. Reaalselt annab sellist asja paarikümne minuti jooksul ära unustada või? Kui helistasin, et vereproovide vastused teada saada siis küsis ka veel paar korda. Nagu…what?
Aga noh, eks järgmine kord näeb mis suhtumine siis on. Võib-olla oli tal lihtsalt halb päev või midagi. Ma saan ju iga kell arsti vahetada? Ja tegelikult ei olnud ju asi ka kõigehullem… Ootused olid kuidagi kõrgemad ikkagi. Lootsin väga ultrahelisse saada…

Läksin siis laborisse ja õnneks oli see naine seal väga mõistlik. Ma absoluutselt vihkan (!) vere võtmist. Aga noh, ma suur tüdruk juba, peaks nagu hakkama saama onju. :D
Muidugi oli mul vaja topsi kusta (Jeiii, another pregnancy pleasure!) aga kuna ma olin just 20 minutit tagasi jalad ristis kuskil uksetaga lolli mänginud ja siis padavai vetsu jooksunu, ei saanud ma sinna topsi põhja eriti midagi. Loodan, et nad siiski saavad hakkama.
Kuna ma olin hommikul näksinud, et bussisõidu ajal paha ei hakkaks siis naistearst ei tahtnud, et ma veresuhkru täna ära laseks teha ja tuleks mingil teisel päeval uuesti. Aga see laboritädi ütles, et pole hullu midagi ja võtame kohe ära. Väga tore, ma ei olekski tahtnud mingi vereproovi pärast uuesti linna sõita ja kui ma enne bussisõitu süüa/juua ei tohi siis on kaks varienti a) ma lihtsalt ropsin kõik kohad täis või b) istun terve tee bussis, nägu roheline ees ja mõtlen, et kohe-kohe-kohe…

Igatahes jamh, neljapäeval saan vastused ja 26’ndal lähen tagasi. Loodetavasti saan siis positiivsema kogemuse osaliseks ja võetakse arvele ka ehk lõpuks! Sellepärast olen ka võib-olla natuke löödud… 26’ndaks olen ma juba 8+ midagi rase ja saab ehk uh’is südamelööke kuulda või nähagi…

Küll need raseduse aegsed unenäod on ikka huvitavad!

Nägin täna unes, et läksin Koeraga jalutama. Järsku aga läks süda väga pahaks ja ma ropsisin liiklusmärgi najal lumehange. :D
Suud puhtaks pühkides märkasin, et see vastik Koera vihkajast naabrimutt seisab teisel pool teed ning vaatab mind väga kahtlase näoga. Umbes nagu, et ”Hahhaa, pohmell! Paras sulle sa vana joodikunärakas!”. Ma vaatasin siis vastu ja ütlesin ”No mida on? Kas rase naine ei või enam rahus ropsida ka, ilma, et mingi krõll pealt ei vahi?!” ja kõndisin jumala rahuliku näoga edasi. Naabrinaise nägu oli priceless.
Ja siis ärkasin ülesse, ning mõtlesin, et kas ma nüüd reaalselt ka oksendasin omale maja taha või oli see unenägu? Ja siis sain aru, et mul on päriselt ka süda paha ning rõõmustasin kohe siiralt. Siinkohal küsiks ilmselt iga teine normaalne inimene, et miks ma millegi nii ebameeldiva üle rõõmustan? Eks ikka sellepärast, et olen seda iiveldust oodanud juba raseduse esimesest päevast peale. See on midagi mis kinnitab mulle, et kõik on korras ja hcg hormoonid on kõrged. See annab kuidagi turvatunnet juurde või ma ei tea…

Ja keegi küsis askis, et kas olen saanud mõne sarnase ennustava unenäo nagu eelmisel korral.
Kahjuks ei ole aga mul on mingi sisetunne, et see on poiss. Pidevalt leian end vaatamas just poiste asju ja mõtlemas poiste nimedele. Kuigi see võib-olla ka sellepärast, et poistele ei ole nii palju armsaid asju (ala, et tahan juba ette ära vaadata mis võimalused üldse on) ja poisile on ka kordades raskem nime valida. Tüdruku jaoks on mitu armast nime mul juba mõttes aga poisile on vaid üks ja seegi on ühe tuttava-tuttava lapse nimi, seega ei oleks nagu kõige parem varient.

Aga üks imelik unenägu oli ööl enne testi tegemist. Nimelt nägin, et mul oli alakõhul nagu väike muna püsti ja ma hoidsin oma kätt seal peal. Mahtus täpselt pihku ära. Pmt seal kohal kus on emakas, oli väike muna ja siis läks lame kõht edasi. No nii lame kui ta mul on.
Väga kahtlane oli. :D