Parem see, kui mitte midagi, ehk – LOLLID LIBAKAD??

I’m getting real tired of this bullshit…

Öösel olid mõned tugevad valus, nii, et isegi ärkasin üles nende peale, aga ei midagi regulaarset. Hommikul käisin mingi 8.30 vetsus ja hakkasin rõõmust kilkama. Paberile jäi suht palju verist lima. Selline päris kole teine, vereklompidega, kohati roosa-kohati kollane. Aga meenus kohe, et ALLES ma ju lugesin oma beebigrupis, et kellelgi oli sama teema ja ta ütles, et see normaalne (helistas ka arstile). Seega kohe paanikat ei tekkinud. Olin rõõmus, et issandjumal JESS, ehk pääsen ma nüüd esilekutsumisest ka! Ma olin nii kindel, et tema on juba raudselt oma tite kätte saanud. (Aga tegelikult ei ole. Piinleb siiani meeletute ja ebaregulaarsete valudega…)
Veel rõõmsamaks muutusin siis kui sain aru, et jube kõvad toonused ja kergemad valud käivad täpselt iga 10 minti tagant (lamasin veel voodis sel hetkel). Ja kui köögis toimetama hakkasin, ning süüa tegin läksid toonused/valud juba järsult 5 minuti peale. Olin nii rõõmus, et rääkisin loomadega juttu ja kiitsin, et ei tea kas see nüüd ongi see või.
Mõtlesin, et oh, peaks magama veel ja energiat koguma. Kõige raskem alles on ees ju. Käisin veel mitu korda vetsus ja koguaeg tuli seda lima. Ning ka vereklompe. Helistasin igaks juhuks ikka valvetuppa ka, et kas need klombid ikka on normaalsed. Ütles, et on-on ja jälgigu ma nüüd mis saab, et kui valud tugevamaks ja lühemaks lähevad, siis läheb asjaks. Tantsisin juba rõõmsalt mööda kööki ja särasin nagu säraküünal.
Mõtlesin juba ka mehele smsi saata, blogisse kirutada, beebigruppi teada anda jne, aga siis kartsin, et sõnun asja ära ja pärast on ainult libakad. Sest see oleks nii minulik…
Läksin siis sööma ja selle ajal läksid toonused kahjuks ebaregulaarseks ja vetsus käies lima ka enam ei tulnud. Kogu rõõm kestis kõigest tund aega… Või veidike rohkem.
Läksin juba kurvalt magama tagasi, et pagan. Aga mõned valuhood ja toonused ikka olid. Mõni isegi nii tugev, et selle kahe tunni jooksul mis ma magasin, ärkasin vähemalt kaks korda valu peale üles… Ja nüüd on jälle suht vaikus. Mõni üksik toonus ja valu on, aga mitte regulaarne. Lima ka ei tule enam eriti…

Miks ei võiks mu sünnitus alata nagu välk ja pauk, et veed lendavad kahte lehte – nagu filmis! Siis oleks vähemalt kindel minek ja ei peaks end lolliks tegema ja rõõmustama olematu asja üle. :D

Aga noh. Vähemalt hakkas limakork tulema! Jehuu sellegi eest. Vähemalt midagigi. Vähemalt väikegi lootus, et midagi ehk ikka hakkab juhtuma ja pääsen esilekutsumisest!

Beebimaailm – üks igavene jant ja jama!

Kopeerin teile siia postituse oma beebigrupist, omaniku loal loomulikult. Vot ei tasu ikka selle beebimaailmaga jännata. Üks pidev susserdamine ja pärast mitte ühtegi vabandust sa ka ei kuule! Ei saa mina aru mis inimesed seal töötavad.
Oeh, oleks see siis esimene taoline kiri, mida ma näinud olen, aga ei! Neid rahulolematuid kliente on veel ja veel. Ma pole vist mitte iialgi, mitte ühegi poe kohta nii palju jama kuulnud (maxima ei loe :D)!

”Vajan ka väljaelamist 2 juulil puhastasin meie suurema lapse udupeent Hartan käru (mis oli selleks hetkeks 2 aastat vana ja heaperemehelikult hoitud ning hoooldatud ja rohkem seisnud kui veerenud) ja valmistasin selle beebi sünniks ette ning siis avastasin, et tagumised rattad laperdavad kuidagi kahtlaselt all. Võtsin kerge nupulevajutusega alt ära, et lähemalt vaadata ja raputasin kergelt, et aru saada, mis värk on. Seepeale ratta sisemus kõrises ja seejärel lendas kuullaagreid paremale-vasakule elutuppa laiali.
Selge – helistasin siis Mustamäe teel asuvasse Beebimaailma, kus täru ostetud ja rääkisin mure ära. Näitsik telefoni teel ütles, et see liikuvate osadega võib nii juhtuda ja vaja uued tellida. Selge. Abikaasa läks sama õhtu sealt läbi – tellis uued tagarattad ja maksis 50% ettemaksu – mul meel hea – lubati 4 kuni 6 nädala jooksul.
Läks 6 nädalat mööda – nende poolt vaikus. Helistasin siis ise, et ootan siis ja millal on lootust. Teatati, et puhkuste aeg ja kaup ikka “varsti” tuleb. Selge ootasin edasi. Vahel paari nädala tagant kui olin sealt mööda sõitmas, ikka pidasin kinni ja uurisin, et kus mu rattad on. Iga kord lubati, et kohe ja kohe – paari päeva jooksul selgub.
Nüüd viimased 3 nädalat olen helistanud iga nädala alguses ja lubatud on mulle iga nädala lõpuks. Täna siis jälle nädala lõpp ja helistasin. Tädi teisel pool teatas, et jah, kaup tuli, aga minu rattaid mitte ja ei tea millal tulevad :(((( Ma olen nii vihane, et tahaks nutta kõva häälega. Küsisin, et millal siis tulevad, et andke ometi mingi pädeva töötaja nimi – ma tahan vastuseid! Müüja ei tea numbrit, aga keegi “tark” pidi poest päeva peale läbi minema ja siis nad saavad mulle helistada ja öelda täpsemalt me nõutud küsimustele vastuseid.
2 okt – saab 3 KUUD – mida nad õige endale lubavad? Kas 3 kuud ooteaega ja ettemaks pole piisav kinnitus, et ma neid rattaid tahan. Mida ma ometi pean tegema, et neid rattaid saada? Nüüd kui see keegi helistab, siis nõuan poes seisvalt kärult rattaid. Krt, las siis vaatavad kuude kaupa enda laos käru, millel pole rattaid ja müüa ei saa seetõttu. Ehk tekib siis motivatsioon, need 2 õnnetut ratast ikka poodi saata.
Beebi on kohe sündimas, aga vanker juba 3 kuud kasutuskõlbmatu. Krt – 1000.- eurone udupeen vanker, mis laguneb peale 2 aastast kasutust ja siis selline jura uute detailide saamiseks. Täiesti haige värk. Ma räägin – vererõhk on laes, viha on kontrollimatult suur ja pole ju kindel, et see salapärane “keegi” üldse mulle täna helistaks, sest 3 kuud ei ole keegi vaevunud sealt helistama – ise koguaeg peab aktiivsem pool olema. Ei ühtki vabandust vms poe poolt, et asjad on sellise pöörde võtnud ….”

Minu isiklik detsibellimutt, ehk mu naaber vihkab mind ja mina vihkan korteris elamist!

Lugu on siis selline, et mu naaber on asunud meie vastu sõtta. Ma olen juba varem ka rääkinud millised inimesed siin majas elavad, täiesti uskumatu lihtsalt! Näiteks siin (LINK) rääkisin neist kahest põgusalt.

Igatahes, nüüd nädal-kaks tagasi tekkis välisuksele kiri ala, et meil ei ole siin koristajat ja hakake aga riisuma ümber maja ja koridore korralikult koristama või muidu tema kaebab korteri omanikele ära. Kuramuse kahju, et ma täpselt ei mäleta mis seal kirjas oli aga kui ma seda kirja lugesin siis tundus nagu see oleks eelkõige meile suunatud. Sest kellele veel öelda, et muru pealt ”üllatused” ära koristada. Et nagu siis meie koera junnid või midagi? Mina tundsin end küll puudutatuna. Ja siinkohal pean mainima, et ma olen ALATI enda koera järgi kõik ära koristanud!

Igatahes, läks siis paar päeva mööda ja kuna mul reha parasjagu ei olnud ja mitte keegi teine ka ei liigutanud lillegi siis ei teinud mina ka mitte midagi ja lihtsalt ei riisunudki. No johhaidii, ega ma üksi siin terves majas ei ela! Ja siis oli maagiliselt see 3 minuti töö iseenesest ära tehtud. Ja ma ei liialda! Kogu see riisumise jama käis reaalselt ka paari meetri laiuse maa-ala pärast! Ja oleks seal siis midagi hullu olnud või ma ei tea, paar oksa ja mõned väiksed lehed mis ei hakka silmagi. No kui võrrelda riisumata ja riisutud ala siis jäävad silma ainult väiksed oksaraasud. Jube kole ju aga see, et terve ülejäänud maja lehed ja oksad on üle tee mitmesse väiksesse hunnikusse visatud ei ole üldse kole. No peaasi, et maja ees ei oleks eks. Need mädanevad rämpsuhunnikud on ju täitsa normaalsed. :D
Ja täitsa huvitav on veel see, et riisumata oli jäetud täpselt meie püstaku jagu. No mingi mõni meeter maad. Täiesti absurdne ju. See on mõne minuti töö! Oleks mul see paganama reha käepärast olnud, oleks ära teinud ja kõik. Meie püstakus on kolm korterit, meie esimesel, teisel elab mingi taat kes ei elagi siin 24/7, ma pole mitte kordagi teda näinud aga öösiti kuulen väga hästi kuidas ta nightchatti vaatab või kuidas korteris liigub. Ja kolmandal on mingi noor tšikk kelle juures põhimõtteliselt iga nädalavahetus mingi trallalaa käib. No inimesi voorib sisse välja nagu metroos, eriti tüüpe ;). Maja ees käib pidevalt mingi möla ööläbi, ei üldse ei häiri eks. Mis ma peaksin ka nüüd kuhugi kaebama jooksma või?

Ja siis üleeile sain ma postkasti loomade pidamise eeskirja. Olin ikka päris üllatunud ja kuri, et mis talle siis nüüd jälle ei kõlba? Mitte midagi alla joonitud või juurde kirjutatud selgituseks ka ei olnud. Tahtsin kohe minna küsima, et mis värk on aga kell oli juba liiga palju. Läksin siis järgmisel päeval uksetaha talle ja lasin kolm korda kella aga mitte kedagi uksele ei tulnud. Päris kindel ei saa olla aga kui esimest korda kella lasin siis kuulsin midagi korterist. Nagu keegi oleks liikunud aga uksele ei julgenud tulla? Tal on uksesilm ka, hea vaadata kes on.
Läksin siis sama targalt alla tagasi kukkusin enda põlve tükkideks kui postkasti tahtsin vaadata. Meil on välisukse piit rauast ja hästi peenikene, nagu noatera püsti. Selle kukkusin põlve sisse. Agh, mul lähevad siiani ihukarvad püsti kui mõtlen, et see sitane raud mu põlves oli. Ma loodan, et mu jalg nüüd otsast ära ei mädane. Issand kui valus see oli, on siiani. Iga kord kui püsti pidin tõusma hakkasin lihtsalt nutma ja ma ei ole üldse viripill. Surm oli silme ees. :(

Igatahes, täna siis kuulsin kuidas koridoris möla käib ja otsustasin ka vaadata, et ehk näkkab ja saan sellele kitupunnil persest kinni. Joppaski, oligi tema ja siis see tinanina, kes üle koridori elab ja mu koerale süüa tassida armastab.
Küsisin siis ilusti, et kas nad teavad midagi sellest eeskirjast mis mulle postkasti potsatanud oli ja milles probleem on? Tema hakkas kohe minu peale pmt karjuma ja ei lasknud mul mitte midagi öelda. Ala, et temalt oleks pidanud luba küsima, et kas tema on nõus, et siia korterisse suure koeraga kolitakse. Woooowsa, mis jumal meil nüüd välja tuli, et ainul temalt peab luba küsima? Okei, ma tean, et tegelikult peab jah kortermajas küsima naabrite nõusolekut aga mu korteriomanik pidi sellega tegelema. Ja ma eeldasin, et ju ta siis tegeleski ja kõik olid nõus kui ta meil sisse lasi kolida. Ilmselt siis mitte. No kahju küll aga mida see naabrinaine siis 8 kuud hiljem tuleb kisama? Me oleme siin KAHEKSA KUUD juba elanud ja nüüd järsku on midagi viga? Veits sürr nagu.
Ja siis hakkas mulle ajama, et koer kusevat vastu maja seina ja nüüd ei saa sealt enam möödagi käia, et nii hullult haiseb! Naabermaja inimesed olevat rääkinud. Ma lihtsalt…HAHHAHAHHAA, mul pole sõnu. :D

Ta üritas mulle väita, et ma ei korista oma koera junne, selle peale ma sain kohe öelda, et see on pläma. Esiteks ei situ Säm kunagi maja ette ja teiseks koristan ma alati tema järgi ära. Siis ei meeldinud talle see ka, et ta vastu seda puud laseb mis meil maja ees on. No halloo kosmos. See on kõigest puu! Ja vaevalt, et minu koer nüüd ainukene on kes sinna kuseb! ”Lapsed mängivad maja ees ja miks nad peavad kuse sees tallama!” oli üks tema lausetest. Olgu siis nii aga miks nad seal puu vastus nühkima peaksid üldse? Ja veel nii madalal, et selle kusese osaga kokku puutuksid? Nad peaksid siis reaalselt ka põlvili vastu puud olema ja seal ma ei tea mida tegema. See on absurdne ju! Mis ma peaksin hakkama nüüd pudeliga koeral järgi jooksma ja seda kust ka kokku korjama või? Või mida? Lükkan koerale näpu ette kui ta suure kusehädaga esimese puu juurde jookseb? Tema sõnade järgi peaksin ma koeraga minema põllu peale ja seal laskma tal alles oma häda ajada! Lähim põld on mitusada meetrit eemal. :D
Süüdistas mind selles, et tema lapselapsed ei saa enam talle külla tulla, sest kardavad koera! Sämmy olevat iga kord metsikult haukunud ja vastu ust jooksnud/hüpanud kui tema pisikesed külla tulevad! Nagu…tegelikult ka või? Millal selline asi on olnud? Kus mina siis olnud olen? Ilmselgelt ajusurmas või koomas, sest mina pole sellist asja mitte kunagi näinud. Olgu, pean tunnistama, et üks intsident oli nende lastega, see sama millest ma eelpool mainitud postituses rääkisin. Et hakkasime samal ajal õue minema kui tema siis oma lastelastega tuli ja need karjuma hakkasid ning koer selle peale haukus. Aga rohkem ei ole küll midagi olnud.
Loomulikult koer haugub kui kuuleb midagi aga ta on ammuilma juba ära harjunud sellega, et vahel ongi koridoris või kuskil helid ja ei ole mõtet iga kord selle pärast haukuma hakata, sest muidu emme või issi saavad kurjaks ja riidlevad. Ta ei ole üldse nii hull nagu tema seda väidab. Ta haugatab väga harva ja siis ka kohe keelame ja ta jääb vait. Naabrimutt aga väidab nagu ta hauguks terved ööd ja päevad takkaotsa ja tahaks kõigil kõri läbi närida kes vähegi läheduses on!

Ja mis koridoride koristamisest ta siin üldse räägib? Mina pole tema sõnul kordagi koridori koristanud. :D Mis jutt see olgu! Kes see veel siis koristab siin? See tinanina või? Nalja teete või? Vaadaku parem enda koridori, trepp on juba jumalteab mis ajast vere(?)pritsmeid täis ja mitte keegi ei ole neid sealt ära pesnud! Puhtuse etalon ma ütlen.

Ahjaaa, siis lõugas mulle veel näkku, et minu mees loobib suitsukonisid maha! Et enne seda kui meie siia kolisime oli maja ümbrus puhas! Väga huvitav, Meheraas toob alati tuppa ja ei ole midagi maha loopinud, sest endal on ju ka kole vaadata mingeid rõvedusi siin maja ees. Hoopis need kolmanda korruse tšiki sõbrad käivad siin nurgataga suitsetamas ja lägastamas aga seda muidugi keegi ei näe! Kus nüüd need valvsad naabrid on?
Homme päev lähen ja ütlen sellele tšikile, et kas ta oleks nii armas ja ütleks oma peikadele, et nad ei loobiks sitta maha? Nahhuijaa mina pean sellepärast piki päid ja jalgu saama!

Ja sellest kui ebaviisakas ta oli ei hakka ma üldse rääkimagi. Karjus, segas vahele, solvas… Kui mina hakkasin midagi seletama talle siis segas kohe vahele ja ei lasknud mul mitte midagi öelda. Korrutasin talle korduvalt, et palun ära sega vahele ma tahan ju seletada, siis lõugas mulle näkku nagu debiilik, et temal pole vaja mingeid seletusi, et tema piisavalt vana ja tark ning teab kuidas asjad on! :D

Kui teine naabrinaine oma korterisse puges siis jooksis too hüsteerik ka minema ja ei julgenud midagi enam öelda. Kõva mutt küll.
Tänaval vastu tuleb või midagi siis on silmad maas ja ei julge sõnagi öelda!

Mul läks juba vihahoos pooled asjad meelest ära aga igatahes, väga imelik naine. Selle asemel, et tulla uksetaha ja näost näkku rääkida nagu normaalne inimene jookseb kuskile valda kaebama ja lõugab nagu metslane? Algusest peale olnud jutt, et kui kellelgi on mingi probleem siis tuleks enne meiega rääkima, et küll leiame lahenduse. Kortermajas tulebki teistega arvestada ja ei saa elada nagu terve maja oleks ainult ühe inimese valduses! See on normaalne, et tekivad tülid ja arusaamatused aga siis oleks tore kui tuleks ja räägitaks mitte ei tormaks tuhatnelja saba seljas kaebama!
”Mina olen siin majas juba 35 aastat elanud ja teie tatikad alles kolisite siia!” Ahhsoooh, tore teada. Mis õiguse annab see sulle, et sa siin kauem elanud oled? Nagu mina aru olen saanud siis on kõigil samad reeglid ja õigused, vahet pole kui kaua sa siin elanud oled!

Helistasin ka oma korteriomanikule ja rääkisin kogu loo ära, et ta teaks kui keegi temaga ühendust võtma peaks. Rääkisin ka seda kuidas ta meid kiusas ja välisukse keset ööd lukku keeras peale seda kui mina olin õue läinud. Ja seda sellepärast, et ma koeraga tuppa ei saaks! Mis siis saanud oleks kui mul poleks endiselt seda võtit olnud? Keset ööd külmaga kuusealla jäänud või?
Ja tema siis räägib mul siin midagi veel, ise on selline siga.
Igatahes, korteriomanik ütles, et mul pole vaja muretseda nii kaua kuni ta pole kirjalikku avaldust teinud ja isegi siis ei saaks ta ilmselt mitte midagi teha, sest tema on ainukene terve maja peale keda see koer nii öelda siis ”häirib”. Ja kuna tal pole ka ühtegi mõistlikku põhjendust siis…
Jamh, midaiganes ausalt. Kopp ees juba.

Beebimaailma voodisaaga vol 3. Soovitan suure kaarega mööda käia sellest poest!

Nii, kui te mäletate siis mõned nädalad tagasi kirjutasin ma oma titale soetatud voodi jamadest (vol 1 link)(vol 2 link).

Täna saabus siis see kauaoodatud kaunike. Or not. Kui mulle üleeile helistati siis öeldi, et nad saadavad mulle uue voodi aga seda pilti mida ma kohe alguses tahtsin ma ikkagi ei saanud. Pakuti siis sarnast, kaelkirjakuga aga mitte nii nunnu (LINK). No okei, pole hullu, see kõigest pilt. Toon pidi täpselt sama olema, wenge. See voodi aga mis mulle saadeti on sellest toonist väga kaugel. Wenge on väga tume pruun, peaaegu, et must. Ja kui nüüd lehelt üle kontrollisin siis tuleb välja, et seda konkreetset voodit ongi ainult kreemikas/pähkel toonis. No kuskilt otsast ei ole see ju see mida mina tahtsin. Wenge tooni tahtsin just ekstra selle pärast, et see sobiks magamistoaga kokku.
Meile saadetud voodikene on aga mingit imelikku tooni. Võre pulgad on ühte värvi ja see kuhu need kinnituvad hoopis teist. Üks toon on pigem punane kui pähkel. Ühesõnaga, mingi kahtlane käkerdis jälle. :(
Teeks pilti aga mul digika kaart katki ja telefoniga ei anna teha nii head pilti, et saaks aru midagi.

Voodi on iseenesest terve ja ilmselt püsib ka koos, katsetanud veel ei ole. Aga rahul pole ma ikkagi. Ma oskan nimetada ainult ühe hea asja selle voodi juures – põhi. Sel voodil on vineerist, tugev põhi, 6 õhutus auguga. Kuigi ma ei tea kas see on hea, et ainult 6 auku on? Kas õhk käib piisavalt läbi?
No kohe ei saa üle ega ümber sellest, et nad ei suuda mitte midagi õigesti teha. Esiteks, lehel on kirjas, et voodil käib ära kolm pulka, well, minu voodil käib ainult kaks. Äkki kellegi jaoks on see ülimalt tähtis, et käiks ära just KOLM pulka ja siis kui nad saavad voodi kus käib ainult KAKS… No ma ei tea, tundub, et neil oma mainest ikka täitsa ükskõik.
Ja teiseks, on kodulehel üldse info väga puudulik või täitsa vale. Milline on põhi? Mitmele kõrgusele saab seda tõsta? Mis mõõdus voodi on? Kas saab ühte külge eemaldada, ilma, et see kokku kukuks või ei? No ma ei saa aru, on nii raske lisada selliseid asju juurde või? Sellel konkreetsel voodil on enamus infot juurde pandud seekord aga eelmisel ei olnud mitte midagi, ise pidid mõistatama! Ja nii on ka paljude teiste toodetega antud lehel…

Ma ei teagi mis nüüd teha. Kas saata see äpardus jälle sama teed tagasi või leppida sellega, et järgmised jumalteab kui kaua ei sobi meie magamistoa mööbel omavahel kokku? Äkki peaks üldse teatama kuhugi, et nad sellist imelikku asja välja saadavad?
Minu mõistus enam ei võta. Mina seda beebimaailma kohe kindlasti kellelegi ei soovita, kui siis ainult kohale minnes ja nii, et ise vaatad kõik asjad üksipulgi läbi. Kullipilgul kohe, et ei oleks hiljem üllatusi.
Ahjaa, ühtegi vabandust ei ole ma tänase päevani saanud. Mitte, et see mind nüüd hullult masendaks või midagi, aga elementaarne ju kliendi ees vabandada kui sellist rämpsu saadetud on. Meelega või mitte, vabandus oleks siiski asjakohane.

Aitäh beebimaailm, et mulle kasutatud ja katkise voodi saatsite!

Sain täna oma ”laheda” voodi kätte. (LINK)
Jutumärgid selle pärast, et see voodi on puha vigane. Täiesti jube lihtsalt, mul pole sõnu.
Juba karpi vaadates oli aru saada, et päris uus see asi kohe kindlasti ei ole. Karp oli katkine ja kortsus ning pakkekilesse maetud. Nii kui voodi välja võtsin nägin, et otstes on hullud kulumisjäljed ja ühe otsa nurgas on hiiglaslik mõra. Juba siis kihvatas, et mis kuradi mõttes? Ja kui praegu tahtsin sellest nurgast pilti teha siis nägin, et teisel otsal täpselt samamoodi mõrad sees! Võtsin siis pakkekile ümbert ära ja pidin lihtsalt infarkti saama. Kõik kohad on mõrasid, defekte ja kriipse täis! Ja üleüldse, kes kurat pakib voodit PAKKEKILESSE? Seal peaksid olema pehmendused ja nurgad vahel, et mingeid defekte ei tekiks. See jama aga nägi välja nagu keegi oleks selle mulle omast kodust saatnud!

Esiteks on see voodi kasutatud ja seda on kilomeetri kaugusele näha! Ja ma ei tea mida sellega veel tehtud on, sest see näeb välja nagu ta oleks viiendalt alla visatud!
Otstes on näha hõõrdumis punktid kus voodi on kokku pandud, kinnitusaugud on kulunud (äärtest on värvi maas), karul pole ühte silma peas (!!), ühes kohas on musta markeriga suur kriips, voodi põhjal on mitu lipp sellised, et kohe lähevad puruks ja ühel on julm mõra sees, mitmes kohas on nagu valge värviga möksitud plekid mis maha ei tule (?), miljon kriimu ja täket mida ei ole võimalik korralikult pildile jäädvustada ja no neist hiiglaslikest mõradest ma ei hakka rääkimagi! Ja see nimekiri võiks siin veel lõpmatuseni jätkuda! Sel voodil pole tükki mis ei oleks kahjustatud!
Kohe näha, et see voodi on tagasi saadetud ja nüüd saadeti mulle edasi see sitakäkk. Umbes, et ”äkki tema ei tagasta ja ei julge midagi öelda?” Uskumatu lihtsalt!

Ja sellest ma ei hakka rääkimagi, et alguses tahtsin ma üldse teise motiiviga voodit ja kuna seda ”ei olnud” siis saadeti mulle mingi teine. Kuigi lehe peal oli kirjas, et on. Ning lehe peal on kirjas, et laos olevad tooted koju kätte 2-3 päevaga, seega ma ootasin seda voodit juba reedeks, sest täna pidin ma ju arstil olema. Ei läinud ju 3 päeva, neli läks. :D Ah, vahet pole see motiiv ja see üks viivitatud päev aga asi on põhimõttes. Kui on lubatud siis on lubatud. Ja mis usaldust peaks tekitama firma, kes ei suuda isegi oma kodulehte korras hoida?
Okei-okei, siin ma pingutan juba natukene üle aga noh…

Mulle lihtsalt ei mahu pähe mis needus see meil peal on, et ÜKSKÕIK mida me ka ei ostaks saame me alati kuidagiviisi pähe. See on lihtsalt…aagh!
Ma juba selle postituse all, kus voodi ostmisest rääkisin, ütlesin, et igaks kümneks juhuks tuleb voodi enne kokku panna, sest jumalteab mis puudu on või kas ta üldse kooski püsib! No vähemalt jääb see vaev ära, et peame seda sitakäkki kokku hakkama panema ja siis alles avastame, et oihh…

Ma olen lihtsalt nii pissed off praegu, et ma võiksin neil näo karmilt täis sõimata! Aga kahjuks saan ma seda alles homme hommikul teha…
Täiesti uskumatu nahhaalsus! Mida kuradit ma selle sitakäkiga nüüd tegema pean? Vean ta seljas teisele poole linna postkontorisse ja saadan oma kulude ja kirjadega tagasi? Kuidas see värk täpselt toimubki? Ma pole nii suurt asja veel tagasi enne saatnud…

Ma olen nii pettunud. Palun öelge mulle kas ma ostsin kasutatud voodi või uue? o.O