Sügisnäitus – meisterdasime Härra Öökulli ja Oravzilla

Lugesin mingipäev ühte artiklit, kus üks ema kurtis, et temal pole linnas kuskilt sammalt võtta, et lasteaeda igast nänni valmis meisterdada. Lugesin ja muigasin, sest ka meie lasteaias on parasjagu sügisnäitus, millest mulle juba eelmise nädala alguses räägiti. Toona jäi mulle kõrvu vaid sõna ”vabatahtlik”, seega mõtlesin, et ma siis ei tee, sest noh, VABATAHTLIK ja ma eriti ei taha, seega… :D

Aga noh, pühapäeval leidsin enda meilist kirja (kiri oli saadetud ikka tükkmaad varem), kus taas tuletati meelde, et alates esmaspäevast on lasteaias sügisnäitus – tehke koos lapsega midagi ja tooge see esmaspäeval lasteaeda. See enam ei tundunud nii vabatahtlik midagi. :D Mul oli täielik ERROR! Pool päeva mõtlesin, et mida ma ometi nendega koos teen. See ‘midagi’ peab olema piisavalt kerge, et keegi meist ei saaks protsessi ajal 9039348459 infarkti, aga piisavalt lahe, et seda oleks meil ka lõbus koos teha. Lõpuks lõin käega, et ah metsa kõik, mul ei ole MITTE ÜHTEGI mõtet mida, millest ja kuidas teha.

Eile aga viisin lapsed hommikul aeda ja jälle tuli sügisnäitus jutuks. Ütlesin siis kohmetult, et ‘a ma pole veel jõudnud tegeleda sellega…’ Mis tegelikult polegi ju vale, sest terve eelmise nädala olid lapsed haiged (Annul oli kohati 39.7 palavik!) ja meil ei olekski olnud võimalust midagi teha, või metsa materjali otsima minna. Madlil on tegelikult siiani kole nohu – mitu ööd juba ei maga hästi, sest tatt takistab hingamist ja ta muudkui kääksub ja lämbub mul seal kõrval. Inhalaator ja tatiimur Nosiboo on hetkel meie parimad sõbrad!

Igatahes, kuna tundub, et see sügisnäitus on igalpool ikka üsna suur diil, ma ei taha sita emana paista ja tegelikult ma ju ikka tahan lasteaia asjades kaasa lüüa, lihtsalt energiat ja viitsimist on vähevõitu, läksin peale laste aeda viimist Madlikesega jalutama ja materjale koguma, et siis pärastlõunal, kui lapsed aiast jälle koju toon, nendega meisterdama hakata. Enne aga muidugi ulgusin läbi telefoni oma emale, et no mida ma ometi nende sahmerdajatega meisterdan, mul on pea täiesti tühi!

Ema on mul õnneks aga päästeingel, sest tema teadis kohe kust ideid leida ja kahepeale saimegi ühe päris vinge idee, mille ma koos Joeliga ellu viisin. Tänu sellele, et lehed olid veidi märjad ja mul polnud aega neid kuivatada, läks öökull hommikuks uduseks/niiskeks ja varsti läheb ta ilmselt ka hallitama/mädanema, aga no selle nädala vast elab üle. Minu arvates sai see meie öökull isegi nunnum, kui too idee pilt ise, onju? Kahju vaid, et see kott uduseks läks, rikub pagan kõik ära.

Annuga tegime aga ‘kastis metsa’, mille nimi võiks vabalt olla ka ‘Orazilla’, nagu mu sõbranna nentis. See orav on seal lihtsalt nii suur, nagu Godzilla! Vaadake vaid siilide ja orava kasvuvahet! :D

wpid-DSC_0006.JPG

No ma ei tea, kas asi on selles, et me nägime nii palju vaeva ja meil oli tegelikult väga tore, või ongi need meisterdused meil lahedad? Mulle igatahes väga meeldivad. Tüütust ”kohustusest” kujunes tegelikult välja väga lahe pärastlõuna koos lastega, mis tõenäoliselt oligi kogu asja point ju. :D

Kas ja mida teie lasteaeda meisterdasite või meisterdanud olete, näidake mulle ka! :)