Vastus Buduaari Erkile

Mõned päevad tagasi hüppas facebookis mulle ette SEE lugu ühest mehest, kes peale 10 aastat kestnud kooselu oma vinguva kaasa maha jättis.

Ei tea mina kuidas neil kodus asjad olid, aga üsna kindlasti on lool kaks poolt. Ei, ma ei ürita kedagi kaitsta, ega kedagi maha teha. Aga kuna ka mina olen taolisi isendeid oma elu jooksul näinud, siis oskan oletada, et ega see tüüp ise ka mingi mustermees ei olnud, kes naisele päevast-päeva lilli tassides serenaadi laulis, samas, kui naine ikka ja alati ainult edasi vingus. Aga noh, kuna ma kindlalt ju ei tea, siis ärge palun lugege siit välja mingit ”ise oled kodune kasimata eit ja kaitsed nüüd teist samasugust”. Ma üritan lihtsalt lahti seletada mida mina näinud olen ja miks naised käituvad nii, nagu nad vahel käituvad.

1. Vingumine ja virisemine.
Lapse saamine muudabki kõik! Ei, see ei tähenda, et nüüdsest peategi olema sõjajalal ja kõik on hukas. Aga ma küsiksin siinkohal, et kuidas mees naist sel perioodil rahustas? Kuidas aitas? See jäi loos selgusetuks.
Emaks saamine ei pruugi iga naise jaoks olla selline imeline ja loomulik kogemus, nagu internetis kiidetakse. Ma kujutan ette, et kui sul on olnud ilus ja trimmis keha, siis on sellest raske loobuda. Siinkohal ei pruugi trenn enam midagi aidata. Väljaveninud nahka see ei taasta ja venitusarme ka ära ei võta. Aitab ainult opp, või oma kehaga leppimine.
Samuti pole sünnitus mingi kerge asi, et ‘ah käisin ja pressisin ühe arbuusi endast välja, see oli nagu nuusata!’ Sünnituskogemused varieeruvad mõnetunnisest mõnekümne tunniseks õudusunenäoks. Sünnitusjärgsest depressioonist ei hakka ma rääkimagi. Lisaks siis veel see, et kõik on uus ja ehk ka hirmutav. See kohusetunne, et oled nüüd terveks eluks ühe väikese inimese eest vastutav, võib sind jalust niita. Lisaks siis veel muidugi magamata ööd, raskused imetamise ja muu sellisega, gaasid ja ööd-päevad röökiv beebi. Kõik see kokku viiks mõistuse ka kõige normaalsemalt inimeselt. Ja kui sel perioodil end veel üksikuna ka tunned, siis ei ole sealt mitte midagi head loota. Sellepärast ongi ülimalt tähtis, et mees oleks kindlalt naise kõrval, kiidaks, lohutaks ja aitaks. See ei ole igavene. Kui sa oled oma naise jaoks olemas, saad oma endise naise üsnagi kiiresti tagasi.

Kasvõi kord nädalas lase naisel hommikul kauem magada ja tegele ise nii kaua lapsega. Või ütle vahel oma armsale kaasale, et võtad nüüd üle ja mingu tema puhaku, või tehku midagi ainult enda jaoks. Uskuge mind, naine hindab seda ja korvab selle sulle hiljem. Ning samas tunneb ta, et pole üksi ja saab sinule loota.

Kas sa kuulasid, MIKS naine vingub? Ehk peaksid oma kõrvad lahti tegema ja tegelikult ka KUULAMA, mitte kuulamist teeseldes pead noogutama ja samal ajal mõtlema: ”huvitav mida õhtuks süüa saab?” või ”ei tea kas õhtul õnneks ka läheb?”

Omast kogemusest võin öelda, et peaaegu mitte kunagi ei vinguta niisama. Alati on sel mingi sügavam põhjus, isegi kui vingutakse pealtnäha täiesti tühise asja pärast. Ehk on asi selles sünnipäevas, mis sa 7 aastat tagasi unustasid ja mida naine sulle mitte kunagi ei andestanud, või selles korras, kui tühistasid teie ühised plaanid, et minna sõpradega õlut jooma. See tuleb rääkimise teel välja selgitada. Asi pole ilmselt mitte kunagi nendes mustades sokkides, mis sa sinna diivani ääre alla suskasid, või selles kohvipurus, mille unustasid kapilt ära pühkida. Kuigi ka see on äärmiselt ärritav ja võib panna naist end tundma, nagu tal oleks teine laps või nagu ta oleks sinu koristaja!

Tihtipeale tunneb naine, et teda ei hinnata. Et mees ei hinda seda, mida ta tema ja nende pere heaks teeb. Jah, mees käib tööl ja teenib raha, aga naine annab ka oma panuse. Ja see pole mitte väike.
Ilmselt käib naine ka tööl. Tööpäevad on neil mõlemal, aga millegipärast teeb (ilmselt) kogu koduse töö naine üksi. Ja pane nüüd end naise olukorda. Sa teed terve pika päeva tööd, tuled koju ja askeldad lapsega, koristad ja kokkad, ning jääd meest õhtusöögile ootama. Keda aga ei tule on mees. Ja kui ta ka tuleb, siis on ta juba söönud. Kena oleks olnud kõne või sõnum, et jääd hilja peale, ning ärgu teda õhtusöögile oodaku, sest kohtas sõpru ja einestab nendega. Ja isegi siis, kui taoline sõnum või kõne saabub, võib naine olla kuri, sest ta tegi süüa ja ootas sind… Kas sa poleks, kui näed vaeva ja siis sind niiöelda veetakse alt?

2. Ma tundsin, nagu mind kasutatakse ära, mitte ei armastata.

Arvan, et ka naine võis selles olukorras sama tunda. Ilmselt tundis ka tema, et sul on teda vaja ainult kokkamiseks, koristamiseks ja põrutamiseks.
Kuna naine on ülimalt emotsionaalne isend ja kõik pöörleb ümber tema emotsionide, siis ei saagi loota, et ta sulle armunult kaela viskub ja igavest armastust vannub, kui teie vahel kõik korras ei ole. See kandub KINDLASTI ka magamistuppa. Ei maksa vinguda, et kuival istud, kui ise ei suuda naise heaks lillegi liigutada ja teda end erilisena tundma panna.

3. Ta lasi oma keha käest ära

Siin ei oska ma midagi öelda. Sellele vabandust ei ole. Oma tervise eest tuleb hoolitseda juba puhtalt enda pärast. Ja oma laste pärast. Sa tahad ju ikkagi kaua, täisväärtuslikult ja õnnelikult elada, näha oma lapselapsi jne.

Kuigi ka siin tuleb mees nii palju mängu, et naine peab tundma jällegi toetust. Kui tema teeb endale tervisliku salati, siis sa nutad ja sööd ka seda salatit, mitte ei mugi tema silma all diivanil kotte sügades kahe suupoolega krõpse. :D



Rõhutan, et kõik siin on OLETUS. Mina ei tea kuidas konkreetsel perel kodus olukord oli, mida keegi tegi või tegemata jättis, aga kindlasti oleks mees ka ise midagi veel saanud ära teha. Ei, ma ei süüdista siin ainult meest. Kindlasti oli naine ka süüdi. Nad mõlemad olid süüdi ja nad mõlemad oleksid pidanud rohkem üksteise nimel pingutama. Aga siin jääb asi juba selle taha, et kes ja kas enam pingutada tahtiski. Kui ainult üks tõmblem ja üritab, pole sellest kasu.

Mina arvan, et suhte nimel peabki koguaeg tööd tegema. Üksteist ei tohi unarusse jätta. Peab tegema üllatusi, kingitusi, koos aega veetma, koos väljas käima (ilma lasteta!), tegema koos midagi, mis teid õnnelikuks teeb. Toetama teist poolt, kui näed, et tal on seda vaja, ilma midagi vastu ootamata.

Teist poolt süüdistada on kerge aga ole nii hea ja vaata ka peeglisse: kas sa tegid kõik mis teha said? Kas sa ise olid selline kaaslane, nagu tahaksid, et su kaasa sulle oleks?



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!