Emma Jule Twin, ehk meil on nüüd uus vanker

Nagu ma siin eelmises postituses juba mainisin, siis ikkagi leidis oma tee meie majja tandem-/kaksikute käru. Algselt plaanisin ma selle ostuga oodata vähemalt beebi sünnini, et eks siis vaatab, kuidas saab. Aga ma olin ikkagi üsna kindel, et ega me ilmselt ilma selleta eriti hästi hakkama niikuinii ei saaks.

Annu oli, on ja (ilmselt) jääb rahmeldiseks, ning ma ei usu, et tal lähikuudel veel mõistus ja jalad asja tasakaalu ajavad.
Ta jaksab käia küll (tänagi käisime ilma käruta poes, ikka mõnuga üle kilomeetri kõndis, ning oleks veelgi jaksanud), aga ta kipub veiderdama, kui selline tuju parasjagu peale tuleb. Ühel hetkel käib ilusti ja järgmisel vajub juba lihtsalt täiesti lambist mul käe otsas lödiks. Jalgu alla ei võta. Naerab nagu vana kurat ise. No ja mida ma teen selle makaroniga, kui mul on vankris karjuv beebipoiss, kes näiteks süüa tahab? Ma olen väike naine, ma ei jaksa mingit 12-13 kilost makaroni üle õla visata ja siis veel poekottidega vankrit koju lükata! :D

Aga kõige olulisem faktor on siiski turvalisus, sest Annul on loll komme lambist minema ka joosta. Kuidas ma näiteks teda kinni hoian, kui mul on vaja korraks kahte kätt, et beebiga midagi teha? Selle sekundi jooksul võib Annu juba keset sõiduteed olla!
Emme ütles küll, et siis seod lapse rihmaga vankri külge, nagu koera, aga nohjah, tänan ei. :D

Kuna meil pole sellist resurssi, et osta mingi Bugaboo donkey duo ja odav Poolakas võrdus minu jaoks saast, siis matsin ma juba seda mõtet maha, et ma üldse mingit käru ostma hakkan.
Kuigi noh, Bugaboo maksab vist uuena mingi 1500 euri ja kasutatultki veel kuskil 800-1000 euri (hehe, mu hartan oleks uuena sama maksnud tookord).
Ma isegi ei näinud ühtegi meeldivat käru alla 400 euri. Isegi mitte kasutatult. Mitte, et ma nüüd nii meeletult otsinud oleksin, aga noh…
Ja siis järsku nägin muksula grupis järjekordset teemat, kus pakuti erinevaid kaksikute kärusid (viimasel ajal neid kuidagi meeletult palju – või siis hakkasid need nüüd mulle rohkem silma, sest olin ka poole silmaga sellel turul). Enamus ikka 300+. Ja siis järsku nägin, et keegi pakkus 80 euriga mingit Emma Jule Twin’i. Huvi pärast kirjutasin kohe, et kas pilte ka saaks. Kuigi ma olin täiesti kindel, et ega selle raha eest midagi normaalset sealt küll tulla ei saa – raudselt mingi mõttetu logu, mis on kulunud ja kole. Aga üllatusin positiivselt, kui nägin, et täitsa okei’s seisukorras asi!
Guugeldasin, mis ma guugeldasin, aga ma leidsin vaid ühe Eestikeelse lehe ja sellelgi oli kirjas minimaalselt infot. Ülejäänud olid vist Soomekeelsed (see on Soome vanker ka, nagu aru sain), millest ma muidugi ööd ega mütsi ei jaga. Seega pinnisin müüjat. Sain kõigile küsimustele vastused, ning otsustasin, et kärab küll.

Pean tunnistama, et ega see Emma Jule mingi Hartan ole, aga no selle raha eest on vankrit ikka küll ja veel!

Aga üldandmed on tal siis sellised:

”Jule Twin sobib eriti hästi kaksikutele või ka eri vanuses õele-vennale. Sellel on pöörlevad esirattad, mis kergendavad kitsas kohas liikumist. Suured õhukummidega rattad liiguvad hästi maastikul ja talvel lumes. Käru on piisavalt tugev, et jõuliselt lükata. Reguleeritav lükkesang võimaldab valida sobiva lükkamiskõrguse. Ka seljatoed ja jalatoed on eraldi reguleeritavad. Avar kaubakorv. Kui hankida lisavarustusena Emma kandekookoni, saab kasutada Jule Twini juba vastsündinu jaoks.”

Rattad: Pöörlevad lukustatavad esirattad, suured õhukummidega rattad
Soovitav vanus: 6 k – 3 a. (korviga 0-6 k)
Lükkesang: Reguleeritav
Turvakaare omadused: Äravõetav
Turvarihmad: 5-punkti turvarihmad mõlemale lapsele
Seljatoe omadused: Eraldi reguleeritavad isted; 3-asendiga; magamisasend
Mõõdud kokkupandult (p x l x k): 99,0 x 71,0 x 40,0 cm
Karkassi materjal: Teras

Peale ühe päevast vaatlust võin öelda, et:

Plussid:

  • Kõik riidest osad on ära võetavad ja pestavad.
  • Suured, (ees pöörlevad) (õhk)kummid. Ma ei tea veel kuidas ma neisse õhkkummidesse suhtun (eelmisel vankril oli täiskumm), aga meeldib see, et ees on kummid ikka mõnusalt suured. Mõnel ei ole tagumisedki nii suured, kui selle esimesed. Seega peaks selle tangiga ka lumest ilusti läbi kündma, kui rattad ära fikseerida.
  • Piisavalt kitsas, et mahub isegi koduuksest välja. Väidetavalt saab poes igale poole ligi ja igast väravast ka läbi (maximas pidi vaid kohati probleeme olema).
  • Sang on reguleeritav, et käru saaks lükata minusugune jupats, kui ka mu mehe pikkune karumõmm.
  • Sanga polsterdus on vastupidav.

Miinused ja asjad mid pole ÜLDSE loogilised:

  • Riidest osad on küll eemaldatavad, aga paras keberniit on neid ikkagi pesta. Esiteks, päikesevarju sees on see tugevndav kaar, mis tuleb sealt riide seest välja sikutada. Aga sellel on mingi rõve vahtkummist ümbris (MIKS OMETI??!) ja riie ei liigu seal peal ÜLDSE! Eelmisel omanikul oli selle kummi ümber pandud kile, mille mina muidugi kohe maha kakkusin, kui asju pesema hakkasin. Pärast alles sain aru milleks see kile oli, aga no siis oli juba hilja ju. Kui riiet hiljem uuesti peale sikutama hakkasin, siis kerisin selle kaare pakkekilesse ja riie liikus paremini. Aga mitte just väga lihtsalt. Ma nooksin ikka mingi 40 minutit sellega. Lõpuks hakkasin juba üpris närvi minema, sest see on täiesti ajuvaba lihtsalt! Teiseks, istumisosade seljatugede sees on puidust plaadid, mida ei saa sealt välja võtta. Seega ei saa istumisosa riiet pesumasinasse panna (jällegi – lihtsalt MIKS?!). Eelmine omanik ütles, et tema nühkis seda käsitsi ja dušši all. Tehtav, aga tunduvalt tüütum ju, kui masinasse panna. Aga no mitu korda aastas sa seda käru ikka nii põhjalikult pesed? Mina ei viitsinudki seda asja praegu ette võtta ja tõmbasin riidelt lihtsalt lapiga tolmu ja muu jama maha (polnud nii must ka). Teoreetiliselt oleks võimalik see asi ise ära parandada. Lõika lihtsalt üles sälk sisse ja õmble sinna näiteks lukk, või takjapael, et plaati vajadusel välja võtta. Mina pean selle parandamise ilmselt niikuinii ühel hetkel ette võtma, sest ühel poolel on riie plaadi alt nurkadest katki kulunud. Ma ei tea mida sellega teha, aga midagi pean tegema (emme – appi!)… See riie on seal taga tegelt ka suht õhuke näru…
  • Turvakaare pealt vist ei saa riiet ära, vähemalt mina ei saanud.
  • Kärul on palju trukke, krõpse, lõkse, millega riiet kinni panna ja asju timmida, aga jalaosa alla nad klõpsuga paela ei võinud siis panna? Sinna on topitud lihtsalt mingi lai ohelik, mida tuleb toore jõuga üle jalaosa kangutada…
  • Kaubakorvil on kaks ‘sahtlit’. Et pmt sinna väga suurt kilekotti panna ei saaks, sest see sahtlite vaheline riie jääks ette. Ja korv käib osaliselt raami külge kinni krõpsudega. No tegelt on see korv üldse meganäru. Ma ei tea milline ta uuena on, aga mina pean midagi muud sinna välja mõtlema, sest selliseid kotte, nagu ma tavaliselt poest ära vean, ma sinna küll ära ei paigutaks (korv kukuks vist küljest ära). Ja alumised trukid, millega korv raami külge kinnitub, on ka rooste läinud…

20160427-DSC_0043Ma ühe takjapaela unustasin tuppa ja ei viitsinu tooma ka minna, seega sellepärast ongi parem pool ripakil.

  • Riide kvaliteet on kehvakene. Enne meid kasutati seda vankrit kuskil 10 kuud ja praeguseks hetkeks on näha (ühtlast) pleekimist. Kui nt õmbluste kohapealt vaadata, siis on näha, et sealt on riie tumedam. Aga no, see ei hakka silma, kui riiet ei kisu.
  • Trukid käivad räme-raskelt. Ma kangutasin neid ikka nii, et näpud olid valusad.
  • Istmete suunda ei saa muuta. Mõlemad lapsed peavad olema näoga sõidusuunas.
  • Sang ei käi üle. Aga minu jaoks ei oma see tähtsust, sest ma ei kasuta seda võimalust niikuinii peaaegu mitte kunagi.
  • Kaarvari on veidi jupats ja ei kata vist lapsi väga hästi päikese eest…

Niimoodi tundub jube palju miinuseid, aga kõik need on ju põhiliselt riide/välimuse kohta, mis ei oma kasutamisel eriti suurt tähendust, ning teiste asjadega suudan ma leppida/neid ise parandada. Lapsed on ohutult kärus ja mina saan oma vajalikud käigud tehtud. :)

Oma Hartani jätan ma ka alles, et kui vahel on võimalus vaid ühe lapsega ringi sõita, siis ei pea suure vankriga minema. Ja no, kui Annu ühel hetkel piisavalt mõistlikuks saab, siis saan Beebi#2’ga Hartaniga edasi kärutada.

Kaasa sain ka kaks kõva põhjaga kookonit, aga need ei ole selle käru jagu, seega ei sobi värvilt väga kokku. Ma arvan, et proovin oma Hartani kookonit sinna kärusse, sest see on ka musta värvi ja ehk sobib paremini kokku.
Sain mingisuguse jalakatte ka kaasa, aga see ei ole ka selle käru originaal, seega ma ei tea kuidas seda sinna külge panna, või kuidas eelmine omanik seda sinna pani…
Putukavõrku ja vihmakilet kaasas ei ole.

Alguses ei saanud ma vankrit kuidagi kokku tagasi, ning pidin müüjalt üle küsima. Tuleb välja, et ma näppisin täitsa õiget asja, aga mitte õigest kohast. Külgede peal on kaks suurt plastikust käepideme moodi asjandust. Mina tirisin neid ühte ja teistpidi, aga oleks pidanud lihtsalt üles tõmbama. :D

Ühesõnaga, selle hinna eest, mis ma maksin, olen ikka väga rahul.

Kui ma Annu kärust välja tõstsin, järgnes sellele suuuuuur draama. ”Nutan-nutan-nutan-näen-et-tehakse-pilti-naeratuuuus”. :D



 Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!