Kas noor ema ei tohigi tänapäeval enam poest alkoholi osta, ilma, et teda juba eos risti ei löödaks?

Käisin täna poes, et õhtusöögi tarbeks kraami osta. Tahtsin katsetada uut ja põnevat retsepti, kuhu kuulub ka valge kuiv vein.
Annu hakkas kärus vinguma ja pidin ta sülle võtma. Muide, oleksin last välja võttes, käru peaaegu uperkuuti keeranud, sest käru sangale toetuv poekorv oli liiga raske. Ja nii ma siis, tagumik uppis ,seal olin. Ühe käega hoidsin röökivat last, teisega haarasin kärust, aga see ei aidanud just eriti palju. Surusin lapse käru peale tagasi, et raskus uuesti ühtlaseks läheks ja haarasin korvi käru pealt ära. Ümberringi oli vähemalt 5 inimest, ja mitte üks neist ei tulnud appi! Ulmeeeeee… :D
Enivei. Suundun siis Annut puusal hoides alkohli leti poole. Otsisin seal mitu minutit õiget veini, kui järsku kuulen kuidas selja tagant kostub ”ma ütleks, aga parem jätan ütlemata!”. Sain kohe aru, et ilmselt rääkis ta minust. Oleksin pidanud otsemaid vastu torkama, et mis ta siis üldse suu lahti tegi? Aga selle asemel jäin teda lihtsalt lolli näoga vaatama. Irvitas seal koos oma sõbraga ja näitas minu peale näpuga, nagu 5-aastane. Kuulasin veel veidikene ammulisui nende juttu. ”ah, mis see minu asi siis on, ise teavad kuidas elavad ja kuidas oma lapsi kasvatavad”. Mul sai mõõt täis ja vastasin naeratusega: ”veini kasutatakse ka toidu valmistamiseks, kui te veel juhuslikult ei tea” ning kõndisin nina püsti minema.

Mõni minut hiljem juhtusime kassas taas kokku. Kui ”natukene liiga palju” jäätist kassalindile ladusin, tuli järgmine kommentaar: ”läheb suuremaks jäätise söömiseks jah?”. Muigasin selle peale ja vastasin mõttes ”jah, kõik panen üksi nahka, nagu ühele emavaalale kohane!”. Aga selle asemel, et targutaja paika panna, ümhmasin ma midagi tagasihoidlikult vastu: ”hea hind oli ja ostsin varuks”, nagu ma peaks midagi kellelegi üldse põhjendama aga jamh… Tema mind ilmselgelt ei uskunud, sest see ”jajahh” kostus küll ülimalt irooniliselt.

Alati, kui ma poest midagi ebatervislikku ostan, peidan selle korvi põhja, või katan puu- ja juurviljadega, sest ma kardan. Kardan, et inimesed vaatavad mind ja mõtlevad, et mida ma paks õgin, KAO TRENNI PAREM! Aga nemad ei tea, et võib-olla on see mu mehele? Võib-olla on see mu esimene maiustus, üle jumal teab mitme kuu? Võib-olla ma just tulin trennist, aga just täna on mul patupäev?
Ükskõik mis kaalus ma ka ei oleks olnud, olen alati kartnud neid põlgavaid pilke. Veel hullem, kommentaare. Isegi siis, kui olen mehega poes ja ta poetab ostukorvi midagi ‘halba’, üritan ma selle ära peita. Sest niikuinii arvatakse ju, et ilmselt olen ikkagi mina see, kes selle rämpsu endale sisse vohmib.

Isegi, kui ma oleksin üksinda kõik need jäätised ühe õhtuga pintslisse pannud, ja terve pudeli veini peale kallutanud, poleks see kellegi teise asi. Eriti veel mingi mardi, kel endal on ühes käes viin ja teises käru, mis on pilgeni bocki täis laotud.

Kas teie olete kunagi dirty look’i osaliseks saanud, kui ostate poest alkoholi või midagi ‘keelatut’? Kas teie olete end ”rämpsu” ostes halvasti tundnud?

Isssveeeer, vaadake mis ma leidsin! Ma olin ikka niii ilus rasedana. Ma igatsen oma punu! Uskumatu, et see pilt on peaaegu aasta aega tagasi tehtud…

_MG_2209_zps8003e31c



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!