Lotovõit, auuuu?

Ahastus tuleb peale, kui vaatan teiste imeilusaid pilte, kuidas nad oma hoovis peesitavad. Ja siis oleme meie, siin korteris.

Ma ei suuda endale praegu mitte midagi mõnusamat ette kujutada, kui lasta Ann OMA hoovi mängima, kartmata, et ta endale mingi joodiku kusest läbi imbunud lehe suhu topib, või kuskile sõiduteele tormab. Lamada suvaliselt keset muru, päikese käes, ja vaadata oma koeri-lapsi rõõmsalt koos mängimas – idüll!

Näen juba vaimusilmas pilti, kuidas ühes aia nurgas on liivakast-kiik-liumägi, suvel ka väike bassein, ning teises on suuuur kasvuhoone ja natukene aiamaad, kus kasvavad tomatid, kurgid, sibulad, kapsad, kartulid (kõik peale porgandite!). Kuidas meil on oma hernepeenar, kus lapsed (seal hulgas mina, see kõige suurem laps) värskeid herneid nosimas käime. Kuidas me hommikul esimese asjana paljajalu välja jookseme – värskele, kastest veel veidi märjale, murule. Täpselt nagu minu lapsepõlves oli. Kuidas ma saadan lapsed õhtusöögi tarbeks värsket tilli ja sibulat tooma, ilma, et peaksin kartma, et neist mingi purjus bemmivend üle sõidab! Kuidas koer hullunult mööda aeda jookseb. Kuidas kuskile, selle suure hoovi sisse, mahub mehekese kauaaegne unistus – grilliplats ja saun! Ning kuidas me siis seal oma mõnusaid õhtuid veedame. Mina võrkkiiges, tema grilli ees, lapsed aiakiigul kilgates, meie kõige suurem ja karvasem sõber hoolsalt grilli kõrval palukesi nõudmas. Kuidas ma sõbrannadega (ainult ei tea millistega) terassil veini lonksan ja naistejuttu puhun, kui põnnid juba unedemaale suikunud. Ja kuidas me mehega kõigest sellest 50 aasta pärast, teineteise kõrval kiiktoolides kiikudes, heietame…

kolaassss

No vaadake, kui laheeeee!

LSP66SS-575x400[1]

af7566315251e29f5bef43fef7d11195

Tahaks suurt kahekordset maja. Esimesel on köök, külaliste tuba, vets ja suuuur elutuba. Elutoast läheb teisele korrusele ilus puidust trepp. Teisel korrusel on kolm magamistuba ja vannituba. Kõik on heledates toonides ja puidust. Ja mitte ühtegi faking vaipa ei taha ma enam näha, et ükski sitikas ei saaks neile enam oksendada, sittuda ega pissida! Ja kui juba on suure hooviga maja, saaksin ma teha reaalsuseks oma väikese unistuse, aidata koduta loomi ja pakkuda neile asenduskodu. Kas seda on palju tahetud, ahhhh?

Ma müüks ühe oma kolmest neerust maha, et seda maja saada.

Kuidas teiega, mis on hetkel teie suurim unistus?

Btw, mul on tunne, et see e-maili kaudu, uute postituste kohta, teadete saamine ei tööta?



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!