Kel veel eilne pidu nägemata, saab seda järgi vaadata SIIN (minu kategooria hakkab 1.56!). Kes pikka videot vaadata ei viitsi, võib ka pildigaleriid sirvides peost veidikene aimu saada, vaata pilte SIIT. Nimelt toimus eile kauaoodatud EBA2017, milleks mõned naised juba kuid valmistunud olid. Ja ma pean ütlema, et tasus vist ära, sest kõik nägid nii-ii kaunid välja! No ausõna, üks kaunim kui teine. Mari-Leen ja Mallu vist tõesti võtsid üleöö 10 kilo alla. Ei tea mis see imenipp on, mul oleks ka vaja. :D

Esimesena tundsin galeriid vaatama hakates ära Võidan kaotades blogipidaja, Helena – nii vinge naine ja mulle väga meeldis ta kleit. Tegelikult ma tema blogi ei loe, aga instagramis olen tema jälgija küll. Mõnus inspiratsioon.
Järgmisena tundsin ära meie armsa Kai, kes tundub seal täpselt selline, nagu blogiski – üliarmas, kena ja naeratav. Ilus kleit ja nunnu poobik, Kai. :D

Jane üle on mul siiralt hea meel! Elustiili blogide kategoorias sai ta kolmanda koha, mis on minu arvates ikka päris kõva sõna. Jane on minu arust viimasel ajal väga suure muutuse ka läbi teinud. Ma pean ütlema, et varasemalt ta pigem häiris mind ja ma käisin tema blogist kaarega mööda, sest ta kuidagi, ma ei tea, toppis end igalepoole ja oli selline…ma ei taha üldse halvasti öelda, aga kui ma juba siin avameelselt plätrama hakkasin, siis ütlen otse välja – ta tundus mulle veidi lihtne peast. Anna andeks, Jane! Aga nüüd on temast sirgunud justkui teine inimene ja üha enam leian ma end tema blogi jälgimast. Tubli töö Jane, ma olen sinu üle täitsa uhke kohe! :D Aaa, issand, ma unustasin öelda, et nägid imeilus välja ka. Tõsiselt. Emadus ja rasedus ja punane värv ja kõik see on kuidagi nii sina. Mul jäi ausalt suu lahti sind nähes! Olid kindlasti üks kenamaid sel õhtul. :)

Nii, aga jätkan nüüd spordi ja trenni ja tervise ja misiganes rahvaga. Ausalt, need on minu jaoks veidi segadust tekitavad kategooriad. Aga tahtsin öelda, et Kati oli nii-ii ilus oma lillelise kleidiga! Hakka või ise trenni tegema, et sellist kleiti kanda, eksole. Mul on ainult kahju, et ta sel aastal mingit auhinnalist kohta ei saanud. Aga no minu hääle vähemalt hääletuse ajal sai, sest Kati on minu arust fantastiline naine. :)
Selles tervislikus seltskonnas säras veel üks tuttav nägu, nimelt Mariliis, kes samuti minu hääle sai, aga kahjuks vist siiski auhinnast ilma jäi. Ehk järgmisel aastal? Loodame! Ta oleks seda igati väärt. Blogi nime võiks ainult vahepeal ära muuta, sest… no ma ei tea. Mis paksu teemat sel naisel ikka taga ajada on, ise näeb välja nagu polekski iial sünnitanud! :D

Aga see oligi kõik, teised olid minu jaoks suhteliselt võõrad näod. Seega ärge võtke südamesse, kui kedagi mainida unustasin. Ma lihtsalt ei tundnud teid ära või polnud teid antud galeriis.

Kui nüüd sellest rääkida, et kes mis koha sai, siis pean ütlema, et enamus olid siiski päris aimatavad. No näiteks mina olin ammu juba kindel, et Henry võidab aasta blogija auhinna, sest see oligi lihtsalt kõige loogilisem. Ta oli ju kategoorias, kus enamus valisidki teda, aga Mallu oli kategoorias, kus oli valikut veelgi. Ühesõnaga, kui eluliste blogide kategoorias andsin mina oma hääled Kaile, Pillele ja Ailile, siis meeste omas sai mu hääle ikkagi Henry. No saate aru mis ma mõtlen, ei?

Ainus ”lõug kukub vastu maad” hetk tekkis siis, kui kuulutati välja fotoblogide kolmas koht. Nimelt on Keir minuga sama kandi inimene ja ma olen perega tema juures pildistamaski käinud. Oli see selle aasta alguses, stuudios. Ja no, ma ei taha jälle bitch olla, aga need pildid lihtsalt ei olnud väga head tookord. Aga no rõõmus olen ma tema pärast ikkagi. Tubli noor poiss, küll jõuab veel harjutada ja loodetavasti saavutab oma eesmärgid. :)

Veidi üllatusin tegelikult ka sellepärast, et Eveliis arvamusblogides head kohta ei saanud. Ma ikka mõtlesin, et ta teise-kolmanda koha vähemalt saab. Aga no mis teha. Esimese koha omanik oli muidugi ammu teada, sest pea igas postituses, mis ma eba hääletamise kohta lugesin, oli Ebapärlikarp mainitud. Mina ise tema blogi ei loe ja isegi Eveliisi blogi olen hakanud aina vähem lugema, sest ta lihtsalt kirjutab niii palju ja ma lihtsalt ei suuda. Kui mul ongi see hetk, et blogisid sirvida, siis eelistan ma oma aju välja lülitada ja midagi lihtsat lugeda, mitte süveneda pikka ja tarka juttu. Issand, ma kõlan nagu mingi Matsi-Malakas…

Kes veel aru ei saanud, siis ise ma kohale ei läinud, sest noh, ilmselgelt ei hakka ma praeguses olekus teisele poole Eestit trippima. Seega jälgisin pidu otseülekande vahendusel. Tegime grilli ja sauna ja väga mõnus oli. Issand ma olen selle oma aia eest ikka niii tänulik! Nii mõnus on lapsed lihtsalt uksest välja saata, ning lasta neil ise peenrast hernest ja kurki võtta. Kuigi noh, praegu on selleks ilmselgelt vara veel, aga las see aia aasta kirumine jääb teise postituse tarbeks… 

Otseülekande kohta on mul vaid kaks asja öelda. Esiteks, lava tundus laivis kuidagi jube pime ja mina ei näinud eriti sedagi mis kellelgi seljas oli, rääkimata nägudest. Teiseks, Ženja kommentaarid häirisid mind. Kohe näha, et inimesel endal pole lapsi, kui ta ütleb midagi sellist, et lükake tittedele viinasokid jalga, siis nad ei jää haigeks ja muretsege omale lapsehoidjad vms. Isver. Ma ausalt juba kartsin, et mida ta veel siis ütleb, kui minu kategooria tuleb ja minu video peale pannakse. Õnneks ei öelnud ta midagi hullu, aga noh, ma usun, et ta pani oma jutuga niimõnegi piinlikusest punastama.

Tegelikult meenus mulle nüüd Saagimi mingi kommentaar, et Mallu võitis jälle kõige kõvema auhinna. Eeee, et miks see eluliste blogide kategooria parem on, kui näiteks arvamusblogide või DIY kategooria? Ja pealegi, peaauhinna võitis siiski Henry, kes sai aasta blogijaks. Naljakas minu arust. :D

Mina skoorisin sel aastal parima pere- ja beebiblogide auhinna, aga kui nüüd aus olla, siis antud hetkel ma sellest rõõmu tunda ei oska. Ma peaksin tegelikult seda praegu nautima, sest vaevalt, et mul enam sellisele kohale tõusta õnnestub, aga suur mure Mannatera pärast ja aina enam pärale jõudev reaalsus, teevad lihtsalt oma töö. Ja no isegi kui Mannateraga oleks kõik korras, ei suudaks ma seda võitu vist ikkagi ausa võidu pähe võtta. Mul on tunne nagu ma oleksin võitnud pettusega. Mulle hakkas nii palju silma see, kuidas mind valiti vaid sellepärast, et olin ainus tuttav nimi listis või anti hääl mulle sellepärast, et tõeline lemmik otsustas mitte osaleda või oli sel aastal hoopis teises kategoorias. Ma ei tea. Ma tahaksin olla selle antud hääle vääriline. Ma tahaksin olla hääletaja siiras lemmik, mitte mingi valik number kaks. Aga noh, mis teha. Ja ma ei ütle seda sellepärast, et te kõik nüüd hakkaks mind kiitma ja ütlema, et hääletasite minu poolt minu enda pärast. Ma tahtsin lihtsalt endast selle pettumuse noodi välja kirjutada… Siiralt tänulik olen ma teile sellegipoolest. Te olete armsad ja head ja mulle alati siin toeks, isegi kui ma pole teie absoluutne lemmik. Aitäh, et te mõrrad ei ole ja mu seljatagust valvate. :)

Ma kobin nüüd oma võrkkiike tagasi, enne kui põngerjad jälle tõusevad ja mu otsas trampima hakkavad. No ei anna nad mulle hetkegi, et hingata. Nii kui näevad, et ma vedelen, on nad mul seljas. Just enne panin instagrami pildi, kus ma üritasin kiiges vedeleda, aga üsna pea oli mu kõrval Joel, kes mulle lihtsalt nahhaalselt maast leitud kummikommi kleidisabasse pühkis! No mida asja, päriselt. Hästääg MinuGlamuurneReaalsus ja hästääg MomLife.