Eile potsatas mu postkasti kiri, mille peal oli eelmise omaniku nimi. Kes on juba viimased 2 aastat surnud.
Avasin kirja ja vastu vaatas mulle arve, ‘Postimehe’ ja ‘Helloo! Eesti’ ajakirja kolme kuu tellimus, 18 euri. Mõtlesin, et wtf nagu. Kummitused tellivad meile lugemist? Vihje või? Hetkeks oli päris kriipi. Loomulikult ma rohkem edasi seda asja ei uurinud ja viskasin kirja lauale.
Hommikul kirjutasin korteriomanikule (eelmise omaniku tütar), et ‘kuule, mingi arve tuli, ega te sellest midagi ei tea?’… Ning alles siis võtsin arve uuesti kätte ja lugesin ka üleval olevat teksti. See oli kõigest ettemaksuarve/müügipakkumine. Fail. Kirjutasin siis uuesti omanikule, et oih, see hoopis mingi huinamuina müügipakkumine. Ta naeris ja ütles, et tema sai ka selle. On ikka kavalad. Otsivad lolle, kes õnge läheksid. Aga surnutele oma ajalehte pähe määrida? Hmmm….
Ja huvitav, kas see Helloo Eesti ei löögi siis nii palju laineid, nagu alguses hõisati? Pidid ju juba ammu, enne esimese numbri ilmumistki, suured tellimused ees olemas olema? :D :D :D
Veidi teistel teemadel, siis üleeile üritasin ma omniva kullerit tellida. Maksin ilusti ära ja kõik jutud, aga lõppu tuli mingi kiri, et pean midagi printima hakkama või ma ei tea. Põhimõtteliselt, et kui mul endal kodus printerit pole, siis saadavad nad mulle mingi koodi ja ma pean enda tagumiku postkontorisse vedama, ning seal laskma printida. Valisin siis selle, et saadavad sms’i. Aga kuna pakk ei lähe minu juurest, vaid tuleb minu juurde, siis läks see sms sellele inimesele, kes paki teele peab panema. Well… Kuna enne sellist ajunikanakat pole olnud, ei teinud me sellest põhimõtteliselt välja ja ootasime rõõmsalt kullerit, kes pidi reedel paki peale võtma. Tuli. Aga pakki ei võtnud. Ja sõimas näo ka veel täis… Et…aga…mis siis nüüd? Pean uuesti maksma hakkama? :D
Pidin sellega juba eile tegelema, aga noh. Ei jõudnud. Peaks vist kirjutama neile, et MIS MÕTTES. Nahhujaa selline muudatus nüüd?
Ma ei saa aru. Kõik üritavad mind viimasel ajal kottida. Eile käisime kaltsukas. Tavapärase müüja asemel, oli seal mingi võõras nägu. Leidsin Annule k/s kombe ja paar normaalset hilpu. Märkasin, et kombeka äär oli veidike katki ja näitasin seda ka müüjale. Tema vastas mulle, et suht suva ju, ega laps seda ei tunne. Hmmm… Et mis mõttega ma siis üldse talle ilusaid asju ostan, kui ta aru ei saa? Sama hästi võin ta siis kuskile suvalise märsi sisse keerata. Mul peaks kuskil kapinurgas veel üks koide poolt ära näritud kardin olema ja kuskil on üks vana tekikott ka…
Kui hakkasin kombekat tagasi panema, ütles müüja, et ta võib hinna ümmarguseks ümardada – st 20 senti alla lasta. Vaatasin ta poole sellise näoga, et mis sa teed praegu nalja või.
Siis lisas, et ‘no eks ma annan selle ja tolle kauba peale veel’.
Valisin siis riideid edasi, ning leidsin mõned korralikud body’id ja paar paari pükse. Ühe mütsi sain ka.
Kui maksma tahtsin hakata siis ütles ta mulle, et võlgnen talle 16 eurot. Mul läksid silmad natukene imestust täis, et kuidagi palju, kui kõik asjad olid maksimaalselt 1.20 tükk? Hakkasime siis koos uuesti üle arvestama ja isegi nende asjadega mida ta mulle ‘kauba peale’ lubas, tuli summaks u 12 euri. Khmkhm. Olen ma tõesti nii lolli näoga või? Matemaatika võis mul koolis küll alla igasugust arvestust olla, aga nohjah. Isegi mina sain peast selle arvutuse tehtud.
Lõpuks maksin talle 11 euri ja 10 senti, sest ta ei viitsinud (osanud? :D) mulle 5’sest tagasi anda.
Ahjaa, ja sellest, et ta pool tundi varem poodi kinni tahtis panna ja koridoris meid peaaegu pikali jooksnud oleks, ei hakka ma rääkimagi. Nägi, et me tahtsime sisse saada, siis tegi porisedes ukse lahti ja ütles, et ‘kedagi ju ei olnud’. Well… ma oleksin järgmine kord endale asendajat valides hoolikam. :D
Aga kuidas teil viimasel ajal läinud on? Kas, kes ja kuidas on teid viimasel ajal petta üritanud? Või mis on teie kõige põnevam pettuselugu?