Paar nädalat tagasi juhtus meie beebigrupis suur tragöödia. Ühel hommikul nägin seinal kirja, et üks beebi on tõsiselt haige.
”Magamata öö Laps oksendas öösel mitu korda, tuli palavik, lihtsalt röökis, kutsusime kiirabi ja selgus, et lapsel kurk täitsa paistes, öeldi, et angiin. Saime ab Mees peab homme ära sõitma, niiet ma kakun juukseid ja olen ahastuse äärel”
Ja järgmisel hommikul oli kõik juba läbi.
”Kallid emmekesed! Te olete kõik mulle nii armsaks saanud, kuigi enamusi ma pole näinudki ja me pole tegelikult tuttavadki. Kõik see toetus, head, siirad sõnad ja soovid olid nii palju toeks ja aitasid lootust hoida viimase hetkeni, et (lapse nimi) saab kõik korda, aga – seda kõike oli ühe väikese inimese jaoks liiga palju ja meie pisikesest tütrekesest sai eile õhtupoolikul inglibeebi. Ma nüüd enam ei kuulu teie hulka, aga mul on siiski väga hea meel, et oli võimalus tuttavaks saada, mõnedega teist ka päris elus. Olite kõik mulle palju toeks. Aitäh Teile, siiralt. Hoidke oma pisikesi!”
Terve grupp oli shokis. Sajad emmed valasid päevade viisi pisaraid ja lihtsalt ei suutnud mõista seda ülekohut. Kaasa arvatud ka mina. Lihtsalt hoidsin oma Annukest ja nutsin. Tundsin end süüdi, et olen nii palju kurtnud ja mõelnud, et vahel raske on. Mida ma ulun, minu laps on vähemalt elus!
Üks emme tegi väikese ingli mälestuseks grupi ja korraldati kogunemine, et näidata Ingli emale, et oleme talle toeks! Korjati sildikesi heade soovidega, et see hiljem emale edastada. Põletati küünlaid, nii kohtumisel, kui ka kodudes, taevasse lasti ka laternaid, ning tehti pilte. Üritati emmele igati toeks olla. Terve grupp leinas koos temaga.
Ma ei tea mida sellisel puhul üks emasüda tunda võib, ja loodan, et ei pea mitte kunagi ka teada saama. Mitte ükski laps ei tohiks surra enne oma vanemaid.
Ja siis nädal hiljem – nagu välk selgest taevast. Beebi, keda me kõik taga oleme nutnud, pole päriselt olemas.
”Lehe adminnina avaldan teile ühe asja mida oleme emmedega uurinud ja puurinud.
Ei oskagi kuskilt alustada. Viimasel ajal on meie grupis juhtunud asi, mis niigi raputas gruppi korralikult. Nüüd peame kahjuks koos teatama veel ühe halva uudise. Mina meie lehe administraatorina teatan, et minuni on jõudnud täiesti usaldusväärne info, et kahjuks tüdrukut keda me leinasime- ei ole olemas. (lapse nimi) ei ole olemas. Teda pole surnud, sest teda pole ka sündinud. Olemas pole ka (ema nimi) ega (isa nimi). Kogu see elu, mida te seal näete on vale. Seda pole olemas. Teame, et see mida te loete- on uskumatu ja raputab meie gruppi uuesti. Uskuge meid palun. Palun ärge suhelge selle inimesega, ega jagage oma isiklikku infot temaga. On olemas (”ema” nimi), kes on 40 aastane, Ta on sündinud 1975 a. Ta on **** pärst naisterahvas, tal on poeg *******, kellele meie oktoobribeebid on teinud ülekandeid või kellelt saanud ülekandeid (kleitide eest). (”Ema” nimi) on antud politseisse 2014a sügisel beebipiltde varastamise ja enda lapsena esitamise eest. Isik, kelle lapse pilte ta varastas on teada. Selliseid inimesi, kellena meile esitleti, ei ole olemas, mitte kusagil ja see on tõendatud. Mitte kunagi ei ole ka üheski Tallinna haiglas ravil olnud (lapse nimi). Samuti on see tähtsamate asutuste poolt tõendatud. Tegu on tõsiselt haige inimesega, tõenäoliselt pole ta ohtlik, kuid olgem ettevaatlikud. Siis kui ta teatas meile, et ta pilte kasutati, siis jäi ta ise vahele võõraste piltide esitlemisega. Inimene, kelle pilte varastati on lubanud meil selle loo rääkida.”
Meie grupis on 1,5 aastat eksisteerinud inimene keda pole päriselt olemas!
Lahti läks täielik kaos. Järsku süüdistati ja kahtlustati kõiki. Kõik tundusid kahtlased. Paljud kartsid, et nemad on järgmised ohvrid, kelle beebi see segane niiöelda ”varastab”. Igal beebil oli ju oma album, kuhu emmed siis rahumeeli pilte ja videoid võisid laadida, nii palju kui kulub! Ei ole just väga raske üks album alla laadida ja siis järgmises grupis beebit enda oma pähe esitada. Lisaks siis veel emmede endi andmed, beebide andmed, endomondo jalutuskäikude marsruudid – kõik! Kõik mida olime arvanud, et näevad ainult usaldusväärsed emmed, kel kõigil samad rõõmud ja mured!
Tänasin jumalat, et ma pole facebookis enam eriti aktiivne, ega ole enam eriti oma andmeid, ega ka pilte seal jaganud.
Ja tagantjärele mõeldes on üpriski irooniline, et ta meile väitis, et keegi on TEMA beebist pilte varastanud…
Kuna ma jäin selle teema avastamisega üsnagi hilja peale, siis ei jõudnud ma enam kommentaare täielikult järgi lugeda (1 017 kommentaari), aga nii palju kui ma aru sain, siis too ”EMME” oli kõik välja mõelnud. Alates rasedusest, lõpetades oma uue 11.nädalase raseduse ja eelneva lapse kaotusega. Lisaks on tal peale selle konto veel oma 8 kontot, erinevate nimedega. Ja kõige haigem on see, et mitte keegi ei osanud mitte midagi kahtlustadagi. See ema ei käitunud mitte kuidagimoodi kahtlaselt, ega jäänud silma. Kõik kontod tunduvad täiesti reaalsed.
Ta oli mitmeid meie grupi emmesid petnud. Oli end neile sõbrannaks sokutanud, nendega pilte ja isiklikku infot vahetanud. Ma ei taha teadagi mitu uut elu tal oma arvutisse salvestatud on.
Mul on tegelikult temast kahju. Ja ma olen isegi veidikene rõõmus, et tegelikult pole see beebi surnud… Kasvõi siis sel põhjusel, et teda pole päriselt olemas, aga nohjah.
Kuna ma ei taha end selle teemaga väga siduda, jätan nimed, pildid jms avaldamata. Lihtsalt tahtsin selle kirja panna, sest tean, et siin käib lugemas väga palju noori emasid, kes on ka paljudes erinevates gruppides, ja panna kõigile teile südametele, et ärge usaldage inimesi, keda interneits kohtate!
