Suvalised mõtted

Mulle hakkas see suvaliste mõtete kirja panemine ikka väga meeldima, seega mõtlesin, et ehk vahel teengi mõne sellise postituse, kus räägin kõigest ja mitte millestki.

Mu koer on tropp. Natukene.
Mehekene ehitas talle igavesti uhke kuudi. Aga tüübile see ei kõlba. Tema eelistab magada külma maa peal. Ja ma ei tea mida ma tegema pean, et ta tahaks seal magada. Ma saan aru, et ta on harjunud koridoris magama, aga seal kuudis on ikka mitu korda soojem ja mõnusam, kui meie koridoris… No ma ei saa aru.
Enne ronisin koos temaga sinna sisse ja andsin talle konti, aga nii kui kondid söödud, sattus tema justkui klaustrufoobiasse ja lihtsalt üritas minust läbi murda, et õue saada. Üritasin teda rahustada ja paitada ja lamama saada ja kallistada ja… Aga tüüp polnud üldse sellega rahul.
Lõpuks olin ma lihtsalt ülepeakaela ilane, karvane ja haisev.

Mu jope haiseb nüüd, aga pessu ka ei saa panna veel.

Mu nahk on nii kuiv ja rõve.

Mul on mingi hull isu granaatõunade järgi. Huvitav kas neid kodus kasvatada ka annab?

Padjaklubi on nii ajuvabaks ära läinud, et tahaks endale kuuli pähe lasta. :D

Keegi võiks mu kodu ära koristada.

Ja siis mulle midagi head süüa teha.

Muide, meile tulevad nädalavahetusel külalised, aga ma ei tea mida süüa teha.

Või kuhu ma nad kõik magama panen.

Peab ikka selle õhkmadratsi ära ostma.

Ma loodan, et see nädalavehtus ei lõppe nii, nagu eelmine. Meie saun on täielikult täis pas.. segamini.

Hehe, see kõlab nagu meil oleks mingi hull pralle olnud…

Kõigest üks grilliõhtu, mis lõppes korraliku saunatamisega. Ja mitte keegi ei viitsinud enda järgi koristada. Mina ka ei kavatse. See rõõm jääb mehekesele.

Annu on mul ikka rämetark. Üksõhtu koorisin kartuleid ja Ann undas juba mul seal muudkui mäm-mäm ja mäm-mäm. Ütlesin siis talle, et mingu toogu oma piim, ning joogu nii kaua seda, kuni söök valmis saab. Ja saate aru, ta läkski! Mul pidi lõug keldrisse kukkuma, kui ta kolaki-kolaki oma pudeliga kööki tuterdas…

Deem, mingi kassiraisk on kööki lukutaha jäänud ja kolistab seal nüüd millegiga.

Teate, mul on tunne, et ma ei peagi rohkem lapsi saama. Need paganama kassid on juba 10ne tite eest! Lõhuvad ja lagastavad rohkem, kui Annu. Ja see on juba uskumatu saavutus.

Kui killud toovad õnne, siis peaksime me ikka vägaväga õnnelikud olema, sest viimase kuuga olen ma ilmselt lõhkunud rohkem nõusid, kui terve oma elu jooksul kokku. Ma imestan, et meil üldse veel midagi, millelt süüa, olemas on.

Mind peeti täna 9-aastaseks. Mingi tüüp tuli meie ukse taha ja küsis ”kas emme ka kodus on?” Otsis eelmisi omanikke. Nii tore. Ma ei teadnud kas nutta või naerda.

Sain vankri kaarvarju ka peaaegu puhtaks. Vedasin selle dušši alla kaasa ja nühkisin nii kuis jõudsin. Ei aidanud. Keemia tuli appi ja päästis päeva.

Saaks see nüüd hommikuks kuivaks ka, sest homme pean ju beebikooli minema…

Suutsin täna arstile ka helistada. Jehhuu, mu proovid olid korras ja ma ei pea seda diabeedi jama selle rasedusega läbi tegema! Vähemalt hetkel tundub nii.

Võeh, ‘suletud uste taga’ on veel jubedam, kui kõik need muud sarnased saated kokku.

Mulle ikka täiega meeldivad mu lühemad juuksed. Näevad palju tervemad välja ka. Aga peaksin vist juuksuri juures ikka ka käima, sest ma lõikasin endale mingi salgumari pähe. Iga salk on erineva pikkusega.

Oih, mulle meenus, et ma pidin täna koos lapsega magama minema…



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Random thoughts

Kuna keegi ei võtnud vaevaks mind taggida (faiiiin, tänks rahvas!), siis teen selle postituse isealgatuslikult.

  • Piinasin just Annut, nii, et plika nuttis end hingetuks ja lõpuks lihtsalt nuuksus mul rinna otsas. Aga deem noh. See trall ja pull läheb temaga ikka vahel väga ülekäte. Jaurasin temaga ööune pärast pea 2 tundi ja lõpuks mul viskas lihtsalt kopa ette ja ütlesin talle, et ”lähen ja toon nüüd kutsu tuppa, annan talle süüa, panen pesu pesema ja siis tulen sinu juurde tagasi, sina jää nii kaua magama, head ööd, emme armastab sind” Ja lihtsalt kõndisin minema. Arvata on, et kogu see kolm minutit mis ta seal võrekas üksi oli, ta lihtsalt RÖÖKIS nagu segane. Aga oleksin ma veel minuti ära olnud, oleks ta magama juba jäänud. Lamas pikali, pöial suus ja vahepeal nuttis. Tunnen end nüüd täiega süüdi… See on ju unekool!!!
  • Selle tembu võtsin ma tegelikult ette ainult sellepärast, et koer lõugas õues nagu poolearuline ja ”küsis tuppa”.
  • Pidin magama minema, aga siis lugesin teiste blogijate ”suvaliste mõtete tääge” ja tekkis vastupandamatu tahtmine ka oma mula ajama hakata.
  • Huvitav mis neil paganama kassidel siin viga on? Üks on nagu tige tikker, koguaeg tuleb kallale ja möliseb, kui tema lähedale minna. Teine situb nii, et terve maja haiseb. Päriselt ka. Kuidas suudab üks väike armas kass midagi nii koledat toota?
  • Also, ma pean selle tänavalt leitud kassiga arstile minema. Ja see maksab raha, mida meil eriti nagu üle just ei ole. Aga shit happens, loom on vaja ju terveks ravida. Nimelt ta lonkab (algusest peale) ja kõhu all on mingi paistes (?) soon, mis on nüüd alles tekkinud. Ema arvas, et ehk song? No seda jama nüüd veel vaja… Loodan, et Annu talle liiga pole teinud. See kass on suht lammas ka, ei tee lapsele midagi, kui too kassi piinab. Läheks siis eestki ära, aga ei. Vedeleb nagu mingi kaisuloom ja laseb endaga kõike teha. Nüüd alles viimasel ajal hakkab vastu, aga seda ka siis, kui kõhualust katsuda, kus see muna tal on. Ega mina ka jõua iga sekund teda päästa.
  • See tuletab mulle meelde, et kunagi oli mul suur isane kass, kelle nimi oli Pätu. See oli samasugune lammas. Ma võisin temaga ükskõik mida teha ja tüüp lihtsalt mõnules. Ma toppisin teda beebiriietesse (no ikka kogu komplekt, pluus selga, püksid jalga, müts pähe jne) ja kärutasin temaga mööda õue ringi. Mitte üks kord ei üritanud ta põgeneda.
  • Tegelikult on nii, et I’m freaking the fuck out. Annu sünnipäev on juba laupäeval ja mul pole aimugiiii mida helli ma teen. Ema lubas appi tulla, aga siin on nii palju teha. Ma pole siiani jõudnud seda saastagi kõike ära koristada, mis meile siia maha jäeti. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et uksed on mingi kleepuva tavotiga koos? Mida nad siin ometi teinud on.
  • Mul on vaja kuskil korralikus kirjatarvete poes käia ja tavaari osta millest kaunistusi teha. Alustades krepp paberist, lõpetades liimiga. Kas kirjatarvetes üldse müüakse sellist asja nagu krepp paber???
  • Mul on vaja täpselt välja mõelda ja kirja panna mida ma süüa teen ja mida mul selle jaoks vaja on.
  • Annu kook tuleb 4-5 kilo, sest inimesi tuleb ikka korralikult. Vähemalt 21 täiskasvanut + 5 alla 7-aastast last.
  • Ainult jumal ise teab, kuhu ma nad kõik siin istuma sätis.
  • Haha, muide, osad külalised lubasid endale toolid ise kaasa võtta.
  • See on ikka nii haige. Kutsun igavese trobikonna külalisi, aga ei suuda neile isegi istumiskohti pakkuda, seega peavad nad omale ise toole kaasa vedama. Teiselt poolt Eestit!
  • Ma olen ikka nii hale.
  • Aga suva tegelt. Me alles kolisime siia ja kõik oma vana mööbli jätsime ju sinna korterisse maha, sest niikuinii peame uued asjad ostma.
  • Aga hale ikkagi.
  • Häbi on.
  • Ahh, deeeem. Ma pidin prügiveo lepingu ära allkirjastama ja tagasi saatma. Me juba upume prügi sisse.
  • Kui suur on üks m3? 30 euri m3 prügi eest on palju?
  • Köök pole ikka veel valmis! Värvi on vaja juurde osta, uued liistud on vaja panna, kardinapuu on vaja üles panna (aga meil pole piisavalt pikka aluskardina puud!) ja jumal teab mida kõike veel on vaja teha.
  • Ma vihkan, et meil köögis kardinaid pole. Pole midagi õudsamat, kui elada ilma kardinateta!
  • Ükspäev tulin koju ja vaatsin möödaminnes aknast sisse – kõik sitt, mis mööda kööki laiali on, oli näha! Kõik pappkastid pliidi peal, kraanikausis vedelevad nõud jne. Väkk!
  • Köögimööbel ei jõua sünnipäeva ajaks kohaleeeee!!!
  • Huvitav kus müüakse lahedaid postkaste? Meie oma on nii mädanenud, et ukski ei seisa ees ja eile korjasin ma meie reklaame mööda maanteed. Lõbus oli.
  • Mida homme süüa teha?
  • Mul on siinsete põrandate pesemisest kopp ees. Põrandapinda on nii-ii palju ja mul on ikka veel see paganama rõve nöörmopp. Tahaks H2O kaks ühes aurumoppi. Seda millel on see osa millega saad käsitsi midagi puhtaks aurutada (vuugivahesid nt!) ja siis see millega mööda põrandaid taielda. Aghhh, ehk jõuluvana toob?
  • Keda ma lollitan? See on mingi 150 euri. 150 euri rohkem, kui meil on võimalik mingi MOPI peale raisata.
  • Peaks siis vähemalt ostma selle vileda mopi. Aga see maksab ka mingi rämepalju. Mopi kohta. Ämber üksi oli juba üle 15 euri… Aga see on nii hea mopp. Mul kunagi töö juures oli. Nii mõnus oli põrandaid pesta…
    • Keegi kirjutas mulle feissi.
    • Paganama telefon, ma oleksin peaaegu püksid täis teinud.
    • Kurat. Ma olen arvutis feissist välja logitud.
    • Võeh, nii kui sisse logisin, lõi mingi poolpalja pihvi pildi ette. Kurat, sügis on käes, pange riidesse!
    • Normaalne, sõbrants saatis lihtsalt smaili mulle. On ikka fuckfeiss, ise teadis, et ma magama lähen. :D
    • Mis jama ma siin ajan?
    • Keegi üldse lugeda ka viitsib seda saasta?
    • Äkki peaks ära kustutama selle…
    • Ah suva. Loevad, ei loe – sitta kah. Ise teavad.
    • Mul tuli ideaalne mõte, mida meile aia külge on vaja! Ma olen näinud selliseid puidust nikerdatud silte, kuhu on peale kirjutatud ala ”kuri koer” või ”siin valvan mina”. Meile oleks vaja midagi sellist: ”Ettevaatust, kuri naine. Koer on ka päris tige”. Oma emale peaks laskma teha selle: ”võõraid joodikuid pole vaja, meil on enda omadestki küll!”
    • No mida see pesumasin seal hüppab? Selline tunne, et kohe läheb lendu.
    • Väkk, kalamaksaõli maitse tuli suhu. Mida kõike ma oma pärdikute nimel ka ära ei teeks. Ma pole elusees midagi nii rõvedat end tarbima sundinud.
    • Misasja, ma olen juba 7+2? Hmm, teine rasedus läheb tõesti kiiresti.
    • Ma pean korralikult sööma hakkama. St vähemalt kolm korda päevas. Keha teeb omad korrektuurid ja kui ma ei söö, siis piima mul pole. Täna oli nii. Annu läks nii närvi, et midagi eriti ei tulnud…
    • Aga samas eile, kui sõin, siis oli piima küll.
    • Täitsa imelik, kuidas mõtted elu mõjutada suudavad. Alles ma ühel ööl mõtlesin, et mul on nii hea olla, nagu polekski rase. Ja siis soovisin, et võiks mingi sümptom ikka rohkem välja lüüa, sest asi kisub kahtlaseks. Kasvõi kõhuvalu, siis ma teaksin vähemalt, et emakas ikka kasvab. Ja järgmisel hommikul hakkasidki valud pihta.
    • No oli mul vaja see ämmaka aeg 14’ndaks panna. Oleks võinud ikka selle 7’nda võtta. Ja siis kolm tundi Annuga bussikas passida…
    • Kuidas ma temaga üldse sinna arstile lähen. Ronin pukki ja võtan lapse kõhule istuma?
    • Edaspidi valin sellised ajad, et mees saaks temaga koju jääda.
    • Mida ma ometi Annuga teen, kui pean ükskord sünnitama minema. Hakka või tõesti kodusünnitusele mõtlema! :D
    • Naliiii. See pole minu jaoks kahjuks võimalus.
    • Hea, kui üldse ise sünnitada saan.
    •  Või hea, kui niigi läheb, et saan keisri seljasüstiga, mitte üldnarkoosis, nagu Annuga. Siis saan vähemalt lapse ehk kohe enda juurde.
    • Ahh, ma ei taha sellele mõelda. See hirmutab mind.
    • Ma nii väga tahaksin ise sünnitada.
    • Kelle poole ma palvetama pean, et see soov täide läheks?
    • Pea hakkab valutama.
    • Ma igatsen oma emmet. Ta võiks juba kolmapäeval tulla…
    • Tahaks, et ta elaks lähemal. Ta jääb nii paljust ilma…
    • Nuuuuuuuks.
    • Oot. Aga homme ongi ju kolmapäev. Seega homme on beebide mängutund. Mida sinna kaasa võtma peaksin?
    • Ma ei saa aru miks see telekas mind vihkab? Enne üritasin kodukat vaadata ja hääl kadus ära. Tegin sada imet ära, aga häält tagasi ei saanud.
    • See vist kisub juba pikaks? Peaks lõpetama.
    • Aga mul keerleb veel tuhat mõtet peas.
    • Huvitav mida Annu kingituseks saab? Ma loodan, et mitte midagi sellist mis tal juba olemas on. Või mingeid kaisuloomi. Või mitmelt külaliselt sama asja…
    • Ah suva. Saab mis saab. Ega me kingituste pärast ju külalisi kutsu.
    • Mida meie talle kingime?
    • Ma pean Annule tegelikult niigi uued talvesaapad muretsema. Silma hakkasid ühed

      KUOMA Baby Cyclamen saapad mõmmibeebis, aga see pood on ainult Tallinnas…

    • No nahhui ta selle eelmise lauselõpu mustaks tegi? Ära ka ei saa võtta. Ah, ma ei viitsi jurada, las olla.
    • Miks ma ometi nii palju ropendan! See on nii õudne! Palun lõpeta! Mulle oleks mingit kaelarihma vaja, et iga kord kui ropendan, saan elektrit või midagi. Päriselt ka. Annu on hakanud sõnu järgi kordama ja kaugel see aeg on, kui talle mingi kole sõna külge jääb? Üritan siin hea ema olla, aga ise õpetan lapsele roppusi. Hästääg aasta ema, eksole.
    • Muide, enne oligi ju nii, et mees tuli tuppa ja Annu ütles midagi, mis kõlas jubedalt ”m**n” moodi. Mul vajus lõug maani ja mõtlesin, et kas kuulsin ikka õigesti. Aga siis hakkas sõbranna ka naerma ja küsis, et kas ta just ropendas? Vägaväga jube!!! Ütle veel mehele, et ta on ikka täielik emm. Aga see on ju nii õudne, kuidas ta mulle oma näppe ribide vahele surub! Oleks see siis kõdi, aga see on reaalselt valus.
    • Ok, nüüd kõik mõtlevad jälle, et mul on jube tropp mees.
    • Ta ei ole üldse tropp tegelt. Vahel üritab end sedasi näidata, aga tegelikult ta ei ole…
    • Hmm, küll mul ikka joppas. Ta on nii hea isa! Pole minu silmad enne sellist armastust näinud …
    • Ok, nüüd juba kõlab uhkustamisena.
    • Pärast saab see aski hull veel hoogu juurde. Üks käib ja piiderdab koguaeg, et kas ta tohib mu mehega kinno minna ja ei tea kas mu mees ikka oleks uutest naistutvustest huvitatud jne. Üritab ilgelt vaimukas vist olla, aga ma ei tea. Ma soovitaks talle mingit ravi.
    • Mulle täiega meeldib nii kirjutada. Teeks seda meeleldi pidevalt. Miljon mittehaakuvat mõtet ja saan kõik hingelt ära pläratud. Nii hea!
    • Ann on mul ikka niii tubli. Ta nõuab nüüd, et laseksin tal ise lusikaga süüa. Ja hommikul sõigi enamus oma pudrust ise! Panin instasse kohe video kah.
    • Isver. Terve meie sektsioon on täis pilte loomadest ja meist mehega, aga mitte ainsamatki pilti Annust. Millal ma ometi nii kaugele saan, et ta pildid ära ilmutan? See läheb ka oma kolm miljonit maksma, sest üksnes esimesest kolmest elukuust on juba 500 pilti. Jah, need on sorteeritud ja välja valitud ilusamad/tähtsamad. Ei, ma ei taha seda arvu vähendada. Ma tahan, et need pildid oleksid kõik mul albumites olemas. Eriti arvestades seda kui suurepärane oskus on mul alati kõik tähtsad asjad jäädavalt kustutada. Ma ilmselt hüppaks kuskilt pankrannikult peakat, kui kogemata Annu pildid ära peaksin kustutama. Võehh, ei taha mõeldagi.
    • Fain. Läppari aku saab tühjaks.
    • Vedas teil.
    • Ma oleks veel umbes kolm kilomeetrit suutnud kirjutada.
    • Head ööd!


 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!