Kas ma olen läbinähtav blogija?

Ma hakkasin täna mõtlema sellele, et paljud panevad pahaks, kui blogija ei maini reklaampostituse lõpus, et tegu oli koostööga. Mina pole seda vist mitte kunagi teinud, ometi arvan ma, et olen piisavalt läbinähtav ja nö ei ‘valeta’ oma lugejatele.

Kuigi ma ei kirjuta otseselt välja, et tegu on ”tasuta” saadud asjaga, või, et mulle on selle postituse kirjutamise eest makstud, siis olen ma ikkagi eeldanud, et lugeja taipab ise, kui ma ütlen, et ‘saadeti’, ‘kingitus x firmalt’, ‘sain’ jne. Kui ma olen asja ise ostnud, siis nii kirjutangi. ”Tasuta” saadud asja kohta ei ole ma iial väitnud, et ma selle ise ostnud oleksin.

Kui ma mõne postituse lõpus loen, et tegu oli koostööga, siis ma alati paratamatult mõtlen, et kas see siis ei olnud ilmselge ja kas mind, kui lugejat, peetakse lolliks? Kuigi tegelikult üritab blogija ju vastupidist ja olla oma lugejaga hoopiski aus. Minul aga tekitab see lause seal lõpus kuidagi tunde, nagu see arvamus poleks aus olnud, sest blogija leidis, et peab veel ekstra rõhutama sellele, et tegu oli ausa arvamusega, kuigi sai asja tasuta. Okei, see kõlab absurdsena natukene, aga no mulle igatahes tekitab see lause seal lõpus sellise kahtlase tunde. Või on asi selles, et mul on lihtsalt hea nina arusaamaks mis on nö tasustatud reklaam… Mina oma lugejatelt olen siiani igatahes oodanud, et nad saavad ise aru mis on nö reklaam ja mis mitte, sest ma olen selle suht ilmselgeks teinud.

Minu jaoks pole vahet kes ja kui palju mulle maksis, arvamus on mul ju siiski aus ja ma ei leia, et ma peaksin seda iga jumala kord üle kinnitama. Ma mõtlen, et ma teen pigem ‘tutvustuspostitusi’, kui ‘reklaampostitusi’, sest sõna ‘reklaam’ seostub mulle juba automaatselt sita saia pähe määrimisena, kuigi seda enamus blogijaid ju siiski ei tee.

Ühesõnaga, siiani pole ma pidanud vajalikuks tasustatud postituse all märkida, et tegu on koostööga, sest minu jaoks on see postitusest niisamagi välja loetav olnud. Aga kuidas teile tundunud on, kas on vahel tekkinud mõtet, et huvitav kas ma sain selle asja tasuta või ostsin ise? Kas edaspidi võiksin ma selle kohe konkreetselt välja kirjutada, või piisab sellest, mida seni teinud olen?

Teine asi, millele ma täna ka natukene mõtlesin, on see skandaal, et üks blogija müüs oma koostööna saadud asju*. Minu arust on see jumala okei, sest tegu on ju siiski blogija töötasuga. Ma küll ei kujutaks ette, et käin Maximas tööl ja siis mingi boss-vend tuleb mulle näkku karjuma, et mismõttes ma oma banaanid hoopis Konsumist ostan, või nõuab väljavõtet, et kuhu ma oma töötasu kulutasin. Kui blogija on oma kohustuse täitnud, st postitus(ed) on ilmunud, siis ongi see ese ju blogija oma ja ta võib sellega teha midaiganes ta tahab, ei? Näiteks oletame, et ma saan koostöö raames mingi kalli vidina, ala kaamera või midagi. Ühel hetkel ma aga leian, et ma ei taha enam seda kaamerat. Mis ma siis sellega teen? Viskan minema, annan niisama ära? Aga miks ma peaksin? Ma olen selle eest tööd teinud – seda katsetanud, pildistanud, sellest kirjutanud – see on minu töötasu ju. Mis sellisel puhul siis eetiline ja aus oleks?

*Hoopiski teine asi on muidugi see, kui blogija kirjutab mõne toote kasutamisest ja pärast müüb neid samu asju uutena, st tegelikult ta ju valetas lugejale kuna ei katsetanud neid asju.

Kolmas asi, mida ma täna teiega arutada tahtsin, on teie suhtumine reklaampostitustesse. Ma ei hakka salgamagi, et mul on viimasel ajal neid tihemini tulema hakanud ja ilmselt edaspidi tuleb veelgi. Hetkelgi on 2 tk draftis mis ilmselt veel sel nädalal ilmuma peavad. Ma olen üritanud ka tasustatud postitused kirjutada nii, et need oleksid teile huvitavad lugeda, isegi siis, kui toode ise teid tegelikult väga ei huvita. Minu arust on see mul ka üsna hästi välja kukkunud. Mis teie arvate?

Blogist tulenev tulu on minu jaoks üsna suureks abiks ja saamas oluliseks osaks meie sissetulekutest, seega ma tõesti ei tahaks sellest loobuda ja pigem hakata blogindusega veelgi rohkem teenima. Aga samas ei taha ma, et see tähendaks, et mu lugejad hakkavad mind mingiks reklaami-hooraks pidama ja lõpetavad siia tulemise, sest ”muud see Lipsuke ei tee, kui toodab reklaami’.

Ühesõnaga, see mis ma öelda tahan on see, et ma olen väga rõõmus oma lugejate üle ja ma olen tõesti tänulik, et te mind perekoolis taga bitchimas ei käi, ning mõne probleemi/arusaamatuse ilmnemise korral otse mulle kirjutate või sellest kommentaariumis teada annate. Mina üritan teiega alati aus olla, ning ootan nö ‘vastutasuks’ teilt, et te kannatate ära need natukene-tüütud-tutvustuspostitused ja lehe servades vilkuvad reklaamid, sest need on mulle heaks võimaluseks veidikene lisaraha teenida ja nõndamoodi meie pere eelarvesse veidikenegi rohkem panustada. :)

 

Veel üks kord reklaampostitustest

Ma tean, et kõik minu ”reklaampostitused” on ühe noodiga – ‘see on nii-ii hea, tore, vinge, kasulik, mina soovitan!’, aga ausalt, ma võtangi vastu vaid pakkumisi, mis mulle tõesti vajalikud või huvitavad tunduvad ja kellelegi meist rõõmu pakuvad. Seega ongi kõik mu reklaami noodiga postitused sellised kiitvad ja ninnunännud, sest kuidas muudmoodi ma siis kirjutan, kui ma valingi vaid asju mille puhul ma tean juba ette, et see tõenäoliselt mulle pettumust ei valmista?

Eks omal ajal olen ma igast asju vastu võtnud ka vaid sellepärast, et ‘jeee, mulle pakuti midagi’, aga mu arvamus on sellegipoolest aus olnud. Nüüd ma enam kõike avasüli vastu võtma ei torma. Viimati kirjutas mulle näiteks üks erootikakauplus. Alguses mõtlesin, et ainus variant see koostöö ära teha, on valida tupekuulid vms, mis vaagnapõhjalihaseid treeniks, sest noh, kaks last on oma töö teinud ja batuudil ma enam hüpata ei saa, ilma, et ma end natuke täis ei laseks. :D  Seega see oleks mulle kasulik ja isegi vajalik koostöö olnud, aga kahjuks see siiski ei lähe kokku mu põhimõtetega. Blogiga oleks see sobinud küll, sest vaevalt, et ma ainus ema olen, kel on peale sünnitust vaagnapõhjalihased olematud ja vajaksid trenni. Paljud võibolla isegi ei tea, et see on normaalne ja parandatav asi… Aga lõpuks otsustasin ikkagi selle koostöö ära öelda, sest vibrasi müüva poe reklaamimine oleks minu jaoks natukene imelik olnud.

Haha, ja siis ükskord kirjutas mulle üks laenufirma. Pakkus mulle 50 euri selle eest, et ma nende lehest kirjutaks. :D
Kuigi 50 euri ei ole minu jaoks väike raha, ei hakka ma selle summa eest küll mingit laenujura reklaamima. Laenud on tõsine kohustus ja seda otsust ei tohi teha uisapäisa. Laen võib su elu täiesti pekki keerata. Never ei tea millal sa töö kaotad või õnnetusse satud või jumal teab mida, ning sul kaob võime seda laenu tagasi maksta. Lõpuks oled silmitsi suurte võlgadega, millest sa end kuidagi välja närida ei oska.
Kunagi ma mõtlesin, et ei võta iial ühtegi laenu, liisingut, järelmaksu vms. Kui kohe osta ei suuda, pole vajagi. Aga elu õpetab ja kõik pole siiski nii must-valge. Ühesõnaga, ma oleksin saanud selle postituse ka nii teha, et ma poleks laenude võtmist heaks kiitnud, vaid näiteks niisama enda kogemustest rääkinud, aga noh, neeeh. Tänan ei.

Ma ütlen ausalt, et ma ise olen ka firmadele kirjutanud ja koostööd pakkunud. Kui ma saan tänu blogile raha säästa, siis ma seda ka teha proovin. Näiteks kui me teeme remonti, siis ma mingil hetkel kuskil ikka räägin või näitan midagi. Miks siis mitte säästa hulga raha vaid selle arvelt, et lisan juurde kust toode pärit on?

Hüpikreklaamid blogides on muidugi teine teema. See on minu arust kõige lihtsam viis blogiga teenida. Eks siin loeb palju ka lugejate hulk, aga isegi mina saan iga kuu päris arvestatava summa selle eest. Jah, ma saan aru, et need on häirivad, aga noh, pliis kannatage ära. :D
Näiteks enne, kui ma teile siin ükskord seletasin oma hüpikreklaamide kohta, teenisin ma iga kuu umbes 50 euri. Nüüd on mu teenistus tänu teile ikka väga tublisti tõusnud, umbes 150 euron kuus. Aitäh, et vaatate ja klikite, ning tehke seda ikka edaspidi ka, eksole. :D

Ma tegelikult hakkasin seda postitust kirjutama selle mõttega, et näitan teile oma uuenduskuuri läbinud vankrit, aga noh, jäin hoopis reklaamist lobisema… Seega teen kohe teise postituse otsa ja näitan teile oma Vankripai ilusalongist saabunud kaunitari ka ära. :)

Kuidas teie suhtute blogijate reklaampostitustesse? Kas usute või mõtlete, et see on kräpp, või ehk te ei loegi neid? Kas reklaamid häirivad teid?

Btw, mind muidu reklaamid ei häiri, aga nüüd ei saa enam lõustaraamatuski rahus videoid vaadata, ilma, et mingi reklaam vahele ei hüppaks – vot see on küll ärritav juba.