No ausõna, ma ei tea kas asi on tõesti minus, või pean ma oma pliidi aknast välja viskama.
Ma olen juba aastaid proovinud teha ahjuliha, mis ei meenutaks elevandi tallanahka ja millel oleks mingisugunegi maitse.
Mulle tuleb ahjupraele mõeldes ette mahlane ja pehme liha, mitte maitsetu tükk autorehvi. Aga paraku on kõik minu tehtud praed siiani olnud täielik saast. Silmad krõllis saab kuidagi mälutud, kui rohke piimaga alla loputada, aga noh jah…

Ma olen seda neetud liha üritanud vähemalt sajal erineval meetodi, temperatuuril ja erinevast tükist teha, aga iga kord on tulemus sama.

Paar päeva tagasi ostsin jälle tüki liha, et katsetada SEDA retsepti.
Määrisin ta sindrinaha siis marinaadiga sisse ja mudisin nii, et sõrmed olid otsas lillad. Ootused olid suured.
Kui liha oli kaks ööpäeva kapis kükitanud, viskasin ta lõpuks ahju.
Vahepeal käisin isegi poes ja ostsin selle paganama kraadiklaasi, et ikka täpselt õigesti teha.

Terve köök oli imehead lõhna täis ja mu ootused läksid veelgi suuremaks. Isegi Annu käis ümber pliidi ja nämm-nämmutas, nagu väike näljahäda.

Kaks ja pool tundi hiljem tõstsin liha ahjust välja ja jätsin jahtuma, täpselt nagu retsept käskis.

Sekundil, kui noa sinna sisse lõin, sain aru, et see on järjekordne rehv. No fucking hell, mida v****, ausalt? :D

Isegi mu kõige teravam nuga tahtis selle kummijunni sees pooleks murduda!

Ainus vahe oli selles, et sel korral oli tallanahal küüslaugu ja sinepi maitse ka. #SämmileKüllMaitses